4-15-1244/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-15-1244

Otsuse kuupäev 11.06.2015

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Väärteo V.A väär liiklusseaduse § 238 ja asi

teoasi

teeseaduse § 40 1

lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli-

ja liiklusjärelevalvetalituse vanem

liiklusametniku Heiki Lindus’e otsus 26.01.2015 nr: 2440,15,000084 väärteoasjas

Kaebuse esitaja menetlusalune isik V.A

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 13.05.2015, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik V.A ja tema kaitsja v.-

adv. abi Andi Tubin ning kohtuväline menetleja Ida prefektuur politseijaoskond, i Jõhvi esindaja Heiki Lindus

RESOLUTSIOON

Jätta V.A kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood

700087 politseijaoskonna patrullija 47, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e 26.01.2015 otsus väärteoasjas

nr: 2440,15,000084 (isikukood xxx, , millega määrati V.A-le

elukoht xxxx xxxx autojuht)

, töökoht liiklusseaduse § 238 ja teeseaduse § 401 lg 1 järgi, KarS

§ 63 lg 1 se § 40 juhindudes, teeseadu 1

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 158 ku trahviühi ulatuses, s.o 632 eurot, muutmata.

2

Jätta ummas 1119,67 eurot V.A valitud kaitsjale makstud tasu s kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1.Ida prefektuuri - Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseinik Kunnar Püvi

koostas menetlusalusele isikule V.A-le 06.01.2015 väärteoprotokolli nr AB 1422302 selle kohta, et V.A 06.01.2015

kell 07.52 xxxx maja juures, liikudes xxxx suunas, juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx reg

nr xxxx, mi assi ja teljekoormused registreerimisel lle tegelik mass ületas registrim määratud väärtusi. Veduki esimesel teljel lubatud 8000 kg, tegelik 9193 kg. Veduki teisel teljel lubatud

9500 kg, tegelik 11321 kg. Veduki kolmandal teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11428 kg.

Veduki suurim lubatud mass 26000 kg, tegelik 31942 kg. Autorongi suurim lubatud mass

44000 kg, tegelik 61965 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba. Sellega rikkus menetlusalune isik V.A § TSM määruse liiklusseaduse -de 34 lg 12, 80 lg 1; nr 51 § 7 lg 1, MKM määruse nõudeid ja väärteod kvalifitseeriti nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g

liiklusseaduse § 238, teeseaduse § 40

1 lg 1

järgi.

Menetlusalune isik V.A väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 26.01.2015 otsusega väärteoasjas nr: 2440,15,000084 määrati V.A-le karistuseks teeseaduse § 40

1 lg 1 alusel raha eurot. trahv 158 trahviühiku ulatuses, s.o 632

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, massimõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega.

Kuna duse liiklusseaduse § 238 ja teesea § 401

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus teeseaduse § 401 lg 1

järgi.

Kergendavad asjaolud: kehtivad karistused puuduvad.

Raskendavad asjaolud: puuduvad.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste

toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja

väärteomenetluse lõpetamis Massimõõt seadme kasutamise protokollist nähtub, et e alused. e

lubatud massi piirmäärasid on ületatud olulisel määral. Autorongi kogukoormuse puhul

3 tuvastati kogukoormuse ületamist mitte vähem kui 17965 kg. Raskeks rikkumiseks loetakse olukorda, kus kogukoormuse puhul on ületamist üle 20%, mis seaks käesoleva juhtumi puhul piiriks 8800 kg. Tuvastatud tulemustest nähtub, et raske rikkumise piiri on ületatud sisuliselt kahekordselt. Tegemist saab olla juhi teadliku ja tahtliku käitumisega. Menetlusalune isik ei ole endapoolseid ütlusi andnud ega ka süüd tunnistanud.

3. Kohtu a otsuse peale esitas 23.02.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja välise menetlej kaebuse ühes lisadega (kohtuvälise menetleja otsus, väärteoprotokoll, tunnistaja Over Lvovi

ülekuulamise protokoll, massimõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku

V.A ülekuulamise protokoll menetlusalune isik V.A ) oma kaitsja v.-adv. abi Andi Tubina vahendusel.

Kaebuses märgitakse, et tulenevalt VTMS §

2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 66 lg 2 järgi ei või

kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti

uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud

sätte aluseks on põhimõte, et krimi ja väärteomenetluse käigus naalmenetleja sattumisel mingi teise menetleja subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda ning vastupidi – süüteoasjas

ei või tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaal või - väärteoasi. Menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja (RKKKo 3-1-1-113-96).

Väärteoasja materjalidele tõendina lisatud massimõõteseadme kasutamise protokolli on

koostanud Over Lvov, kes eseadme kasutamise protokolli kohaselt on olnud ka massimõõt

väärteoasjas tunnistajaks. Seega on menetleja väärteoasja menetlemise käigus sattunud

tunnistaja rolli ning menetlejarollist oleks tulnud loobuda. Kuna väärteoasja materjalide kohaselt Over Lvov m - enetlejarollist loobunud pole, on rikutud KrMS § 66 lg s 2 sätestatud

põhimõtet. Arvestades eeltoodut ei saa kaitsja hinnangul käesolevas väärteomenetluses

koostatud massimõõt seadme kasutamise protokoll olla lubatavaks tõendiks ning see tuleb e

tõendite hulgast kõrvaldada. Kuna KrMS § 66 lg-st 2 tulenevalt ei saa kohus

menetlustoimingute teostajat tunnistajana üle kuulata, ning tõendina ei saa kasutada ka

kohtuvälises menetluses koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolli, ei ole tõendatud ka

menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine. Eeltoodust tulenevalt tuleb

väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes teeseaduse § 401

lg 1 osas väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada.

Menetlusalune isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil, kui kohus leiab, et VTMS § 119 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. Juhul, kui kohus leiab, et VTMS § 119 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud, taotleb menetlusalune isik väärteoasjas nr: 2440,15,000084 mõõtmise läbi

viinud liikluspolitseinik Kunnar Püvi tunnistajana ülekuulamist.

Eeltoodust tulenevalt ja

juhindudes VTMS § § 119 lg st 1 ja § 132 p palutakse kaebuses tühistada -st 29, - -st 3

kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus V.A teos väärteotunnuste puudumise tõttu ja välja mõista menetlusaluse isiku kasuks õigusteenuse eest

tasutud summad vastavalt kohtukulude nimekirjale, mis esitatakse menetluse käigus.

4. Politseija Piirivalveameti Heiki Lindus Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku seisuk as nr: 2440,15,000084 menetlusaluse isiku poolt kaebuses oha väärteoasj nimetatud asjaolude kohta. Menetlusaluse isiku poolt maakohtusse esitatud kaebuse osas on

kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see on alusetu, menetlusaluse isiku süü

õigusrikkumises on tõen atud väärteotoimikus olevate tõenditega ning rikutud ei ole d

4 menetlusõigust, tõendid on kogutud seaduslikult ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud.

06.01.2015 koostatud väärteoprotokollist ning sellele lisatud tõenditest nähtub, et menetlejana on olnud ainult üks ametnik, kelleks on liikluspolitseinik Kunnar Püvi, kellegi teise ametniku

poolt ei ole väärteomenetluse toiminguid läbi viidud, s.t menetleja on olnud ainult üks

ametnik. Massimõõteseadme kasutamise protokollist lähtuvalt on protokollijaks Over Lvov, kes massimõõteseadme kasutamise protokolli andmete kirja panemisel lähtus kaalumist läbi

viinud Kunnar Püvi juhistest. Asjaolu, et järelevalve toimingu läbiviimisel kasutas järelevalvet teostav ametnik (mõõtja) Kunnar Püvi politseiametnikust tunnistaja Over Lvovi

abi dokumendi kirjutamisel ehk asjaolude protokollimisel, märkides massimõõteseadme kasutamise protokolli, et protokollija oli Over Lvov, ei tähenda, et kohtuväliseks menetlejaks

oleks antud väärteoasjas politseiametnik Over Lvov. Massimõõt

eseadme kasutamise

protokolli puhul on tegemist haldusmenetluse raames koostatud dokumendiga, mille

koostamise järel selgub, kas väärteomenetluse alustamiseks on alust või mitte. Käesoleva

juhtumi puhul oli massimõõteseadme kasutamise protokolli koostamise järel tuvastatud, et lubatud massi piirmäärasid oli ületatud, seega oli olemas alus väärteomenetluse alustamiseks. Kohtuvälise menetleja esindajana alustas ja jätkas väärteomenetlust liikluspolitseinik Kunnar

Püvi, kelle poolt oli koostatud täiendavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Tunnistajana oli üle kuulatud Over Lvov, kelle menetluses ei ole käesolev väärteoasi olnud. Eeltoodule tuginedes on selge, et puudub igasugune vastuolu

KrMS § 66 lg 2 kirja panduga. Arvestades asjaolu, et tõen

dite kogumine ei ole vastuolus KrMS § 66 lg 2, on massimõõteseadme kasutamise protokoll igati korrektne tõend. Samas on

ka kaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-113-96 leitud, et põhimõtteliselt ei ole välistatud ka kriminaalasjas menetleja, sealhulgas ka juurdleja ülekuulamine tunnistajana.

Kohtuvälise menetleja esindaja, tuginedes kaebuses esitatud põhjendustele ja

väärteotoimikule on seisukohal, et kohtuistungi läbiviimine ja tunnistajana mõõtmist läbiviinud liikluspolitseiniku ülekuulamine käesoleva väärteoasja raames ei ole vajalik, kuna see ei anna täiendavat teavet. Väärteotoimikust nähtuvad kõik vajalikud asjaolud, millele on viidatud esitatud kaebuses.

Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud, tuvastatud ei ole väärteomenetlust välistavaid

asjaolusid ega väärteo lõpetamise aluseid. Põhjendatud on ka menetlusalusele isikule määratud karistus, kuna lubatud massipiirmäärasid on ületatud olulisel määral ning tuvastatud tulemust loetakse raskeks rikkumiseks, raske rikkumise piiri (8800 kg) on ületatud sisuliselt

kahekordselt (tuvastatud lõplik ülekoormus autorongil 17965 kg). Kohtuvälise menetleja

esindaja palub jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, õigusteenuste osutamise eest tekkinud kulud jätta menetlusaluse isiku kanda.

MENETLUS KOHTUS

5. Kohtuistungil

esitatud kaebuse juurde. jäi menetlusalune isik V.A

Menetlusalune isi kinnitas kohtuistungil, et viibis kaalumise juures ning k V.A on tutvunud ka kaalu näitudega. Kaalumise läbiviimise osas tal mingeid pretensioone ei ole.

V.A väitel oli märjem materjal, kasepaberipuit. Palgid olid lumised. Metsamaterjali veoga on ta tegelenud 15 aastat. sõnul on tema sõidukil V.A

5

kaalud olemas, aga need ei töötanud. Tuvastatud tulemusega, mis on märgitud massimõõteseadme kasutamise protokolli, ta nõustub.

Tunnistaja Kunnar Püvi ta oli tööl koos liikluspolitseinik Over kinnitas kohtuistungil, et

Lvoviga Kunda linnas. Nad peatasid autorongi, mis vedas metsamaterjali ja mida juhtis menetlusalune isik. Kuna oli näha, et autorong võib olla ülekaalus, siis võtsid nad ühendust

kaalubussiga. Ta teosta

s kaalumise ja autorong oli tõepoolest ülekaalus. Kunnar Püvi väitel teostas tema selles asjas menetlustoiminguid, kuid massimõõteseadme kasutamise protokolli täitis Over Lvov. Tema märkis tulemused endale paberi peale üles ja andis selle Over Lvovile, et need oleks vaja protokolli kirjutada. Over Lvov oli ise ka kaalumise juures. Kunnar Püvi arvas, et see oli aja kokkuhoiu mõttes, et ta ise massimõõteseadme kasutamise protokolli ei

täitnud. Tema teha oli arvutuskäik, sest seal lähevad laiendmääramatused maha. Ta andis Over Lvovile andmed, mis lähevad juba protokolli. V.A oli kaalumise juures,

nägi tulemusi ja temal mingeid pretensioone ei olnud. Kaalumise juures viibis ka Eduard Blaško, kes nägi kaalumist pealt ja nägi ka kaalumise tulemusi.

Tunnistaja Over Lvov kinnitas kohtuistungil, et nad töötasid koos Kunnar Püviga ja teostasid

Kundas liiklusjärelevalvet. Nad märkasid möödumas autorongi, mille peatasid ja suunasid

suuremasse, laiemasse parkl stasid seda asse ja võtsid ühendust kaalubussiga, kuna otsu

autorongi kaaluda. Kohe tuli kaalubuss. Over Lvovi ütlustest nähtub, et kaalumist teostas

Kunnar Püvi, tema oli kaalumise juures ja tema protokollis, kandes massimõõteseadme

kasutamise protokolli kaalu näidud. Juht kohapeal tutvus kaalude näitudega. Kunnar Püvi hakkas asja menetlema. See sündmus võis aset leida 06.01.2015 kell 7.52.

Kaitsja

märkis kohtuistungil, et peab käesoleva väärteoasja lahendamisel oluliseks

määratleda, millisest hetkest alates alustati menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlust.

Kohtuväline menetleja on oma seisukohas märkinud, et massimõõteseadme kasutamise

protokolli puhul on tegemist haldusmenetluse raames koostatud dokumendiga, mille koostamise järel selgub, kas väärteomenetluse alustamiseks on alust või mitte. Kaitsja märgib,

et üldjuhul võib kohtuvälise menetleja seisukohaga nõustuda. Kui peetakse kinni autorong,

mis pole silmnähtavalt ülekaalus, kontrollitakse dokumente ning teostatakse kaalumist, on tõesti tegemist liiklusjärelevalvega. Kui aga juba autorongi peatades on kohtuvälise menetleja

ametnikud veendunud asjaolus, et autorong on ülekaalus, on sellest hetkest alanud ka väärteomenetlus. Süüteomenetluse alustamist on Riigikohus käsitlenud otsuses nr 3-1-1-157-

05. Otsuse p-s 7 on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui ei sisenetud garaažiboksi tavapärase,

rutiinse kontrolli teostamiseks, vaid kahtluse tõttu, et menetlusalune isik on toime pannud

õiguserikkumise, ei olnud tegemist järelevalve teostamisega, vaid väärteomenetluse käigus

teostatud menetlustoiminguga. Kahtlust, et isik on pannud toime süüteo, ei kontrollita

järelevalvemenetluses, vaid vastavalt rikkumise iseloomule kas väärteo või -

kriminaalmenetluses. Tunnistaja Over Lvov on tunnistaja ülekuulamise protokollis kirjeldanud menetlusaluse isiku autorongi peatamist järgnevalt: kuna oli silmaga märgata, et

antud autorong võib olla ülekaalus, siis otsustasime autorongi kontrollida. Seega tekkis kohtuvälise menetleja ametnikul kahtlus, et isik on toime pannud süüteo juba enne autorongi peatamist. Edasise dokumentide kontrollimise, kaalumise ning massimõõteseadme kasutamise

protokolli vormistamise näol oli tegemist juba toimingutega väärteomenetluse raames ning massimõõteseadme kasutamise protokolli vormistades asus tunnistaja Over Lvov Kunnar Püvi

kõrvale menetleja rolli. Väärteoja kriminaalmenetluses on aga tunnistaja ning menetleja rollid rangelt eraldatud. Eeltoodule annab aluse KrMS § 66 lg s 2 sätestatu, mille aluseks on -

põhimõte, et kriminaal ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise -

menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda ning vastupidi – süüteoasjas ei või

6 tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalvõi väärteoasi. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt Over

Lvovi tegevuses puudub igasugune vastuolu KrMS § 66 lg s 2 sätestatuga ning -

massimõõteseadme kasutamise protokoll on lubatud tõend. Kaitsja on seisukohal, et

kohtuväline menetleja ei ole kogunud tõendeid kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga,

mistõttu massimõõteseadme kasutamise protokoll on lubamatu tõend. Kuna

massimõõteseadme kasutamise protokolli, milles on fikseeritud autorongi telgede kaal ning

üldmass, ei saa kasutada tõendina, ei ole väärteo toimepanek menetlusaluse isiku poolt tõendatud ning väärteomenetlus tuleb menetlusaluse isiku suhtes väärteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada.

Kaitsja märkis täiendavalt, et menetleja Kunnar Püvi on oma ütlustega kinnitanud, et just silmaga nähtav ülekaal andis aluse autorongi peatamiseks. Tunnistajana on Kunnar Püvi selgitanud, et tegelikult juba enne massimõõteseadme kasutamise protokolli vormistamist oli tuvastatud väärteomenetluse alustamise ajend ja alus, ehk siis arvutis olevate andmete alusel

oli ta arvestanud välja laiendmääramatuse. Protokolli vormistades oli tegemist juba

menetlemisega, ehk toimingute tegemisega väärteo menetlemise käigus. Kohtul on otsuse

tegemisel õigus väljuda kaebuse piiridest. Alternatiivselt palub kaitsja kohtul kaaluda, kui

kohus ei lõpeta menetlust, kas määratud karistus menetlusaluse isiku suhtes on õige ja õiglane. Kaitsja märgib, et maksimaalne trahvimäär antud rikkumise eest on 200 trahviühikut,

menetlusalusele isikule on määratud karistuseks 158 trahviühikut. Menetlusaluse isiku karistusregister on tä Kaitsja palub kohtul seda küsimust alternatiivselt kaaluda ja iesti puhas.

kui kohus leiab, et esinevad karistust kergendavad asjaolud, siis palub kaitsja karistust vähendada.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et isiku süü on tõendatud. Andmete

fikseerimine protokolli ei ole keelatud toiming, seda ei keela ükski seadus. Selgus, et

massimõõtmisi viis läbi menetlejana Kunnar Püvi, kes fikseeris paberile kaalude näidud ja need näidud ta andis massimõõteseadme kasutamise protokolli fikseerimiseks Over Lvovile.

Antud protokoll on haldusmenetluse raames koostatud dokument, mille koostamise järel

selgub, kas on alust väärteomenetluse alustamiseks. Väärteomenetluse alustamine selgub

siiski lõplike tulemuste väljaselgitamisel aalude näitudest. , tulenevalt protokollis olevatest k Kohtuistungi käigus nähtus ka see, et käesolev väärteoasi pole üheski etapis olnud Over Lvovi menetluses, ta ei ole menetlustoiminguid läbi viinud, mis omakorda lubab tal antud protsessis

osaleda tunnistajana. Antud hetkel ei ole mindud vastuollu KrMS § 66 lg 2 ja tõendid on

kogutud seaduslikult. Mis puutub karistuse määra, siis isiku puhul on tuvastatud olulisel

määral lubatud piirmäärade ületamine, ehk kui oli tuvastatud ülekoormus 18000 kg, siis

raskeks rikkumiseks loetakse 8800 kg, ületus oli sisuliselt kahekordne. See näitab isiku

suhtumist rikkumise toimepanemisse. Enne väljasõitu puudus isikul võimalus kontrollida

koormat, millises kaalus see võib olla, kuid tuvastatud tulemus räägib seda keelt, et ta pidi

enne väljasõitu aru saama, et koorem võib olla ülekaalus. Isik oma sõnade kohaselt teostab metsamaterjali vedu juba 15 aastat ja sellise pika aja peale omandab juht väga palju kogemusi ja seda ka kaalude osas, et milline võib koorem olla, millise raskusega, millise materjali puhul

võib koorem olla kergem, millise puhul raskem. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et

isikule karistuse määramine tunduvalt üle keskmise määra on igati põhjendatud. Eeltoodule

tuginedes palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata, nende otsus muutmata ja menetluskulud isiku enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklussead - - use § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest. Liiklusseaduse § 34 lg 12 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi, mis tahes

telje koormus aga registriteljekoormust, kui selle kohta pole teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Teedeja sideministri 21. mai 2001.a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise

autoveo eeskiri“ § 7 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada re

gistrimassi,

mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole „Teeseaduse“ § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

Teeseaduse § 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

Liiklusseaduse § 80 lg 1 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 1109 p 2g kohaselt vedukist

ja täis õi kesktelghaagisest koosnev

- v al autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis või kesktelghaagisest - koosneval autorongil 44 tonni. – KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi

usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja

analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS §

61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Käesolevas väärteoasjas on vaidlus peaasjalikult keskendunud sellele massimõõteseadme , kas

kasutamise protokoll saab olla lubatavaks tõendiks või tuleb see tõendite kogumist kõrvaldada, kuna kaalumist teostas kohtuvälise menetleja ametnikuna Kunnar Püvi, samas kui

massimõõteseadme kasutamise protokolli on koostanud (protokollinud) liikluspolitseinik Over Lvov. Kaitsja hinnangul on Over Lvov astunud sellega menetleja rolli ning tulenevalt

KrMS § 66 lg st 2 ei oleks saanud teda kui menetlustoimingute teostajat kohtuvälises -

menetluses tunnistajana üle kuulata. Kaebuses märgitakse, et kuna KrMS § 66 lg

-st 2 tulenevalt ei saa kohus menetlustoimingute teostajat tunnistajana üle kuulata, ning tõendina ei saa kasutada ka kohtuvälises menetluses koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolli, ei ole

tõendatud ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine, mistõttu tuleb

8

väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes teeseaduse § 401

lg 1 osas väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada.

Sarnast olukorda on Riigikohtu kriminaalkolleegium - käsitlenud oma 27.11.2013 otsuses nr 3

1-1-111-13 pnud s 9, märkides, et „Ehkki massimõõteseadme kasutamise protokolli koosta

kohtuvälise menetleja ametnikku ei kuulatud kohtueelses menetluses tunnistajana üle, ei nõustu kriminaalkolleegium maakohtu seisukohaga, nagu oleks see põhimõtteliselt lubamatu.

Kohtupraktikas on tõepoolest selgitatud, et väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite

koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2010.a otsus asjas nr 3-1-1-82-10, p 8). Samas

on siiski aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2005.a otsus asjas nr 3-1-1-29-05, p 7; 9. septembri 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-47-08, p 10).

Eeltoodust tulenevalt on asjas põhjendamatult keskendutud sellele, mis hetkest tuli lugeda

väärteomenetlus alanuks. Sõltumata sellest, kas massimõõteseadme kasutamise protokolli koostamise hetkeks oli alustatud väärteomenetlust või toimus see alles järelevalvemenetluse raames, oleks M. Põder saanud anda ütlusi autorongi kaalumise asjaolude kohta ja selles osas oleksid tema ütlused olnud tõendina lubatavad. Kohtuvälise menetleja ametniku ülekuulamise võimalust menetlustoimingu läbiviimise asjaolude osas on tegelikult jaatanud ka maakohus, kutsudes

kohtuistungile ütlusi andma nii M. P kui ka väärteoprotokolli koostanud A. Karbi.

Seega tulnuks maakohtul otsuse tegemisel anda hinnang ka nende istungil antud ütlustele.“

Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et vateks käesolevas väärteoasjas on lubata

tõenditeks nii kohtuvälise menetleja ametnike Kunnar Püvi ja Over Lvovi ütlused

menetlustoimingute läbiviimise asjaolude osas kui ka massimõõteseadme kasutamise protokoll.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74- 10).

Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Käesolevas väärt tõendite kogumi pinnalt tuvastatuks, et süüdistuses eoasjas loeb kohus

tähendatud ajal ja kohas juhtis V.A autorongi, mis koosnes kolmeteljelisest vedukist ja neljateljelisest , koormaks metsamaterjal. täishaagisest

M teseadme kasutamise protokollist , et Ida prefektuuri assimõõ nähtub Jõhvi politseijaoskonna patrulliteostas riikl ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kunnar Püvi iku järelevalve

korras poolt juhitud xxxx iga xxxx V.A mootorsõiduki registreerimismärg

haagise xxxx xxxx kaalumise 06.01.2015 kell 08.17 xxxx, kasutades registreerimismärgiga

teljekoormuste määramisel Evocar-2000 mitteautomaatkaale, millised on taadeldud. Veduki teljekoormuste mõõtm – – ise tulemused kg-des: esimene: lubatud - 8000, vasak 4960, parem 4580, laiend 1,5e+3%, tulem 9193 1193; teine: lubatud 9500, vasak määramatus – , üle – – – 6200, parem 5580, laiend - 1821; kolmas: lubatud – määramatus 1,5e+3%, tulem 11321, üle – – – ääramatus 1,5e+3%, tulem 11428, üle – 9500, vasak - 6350, parem 5540, laiendm - 1928.

Kaalude testid 06.01.2015 kell 08.15 Vedukil lubatud registrimass 26000 kg,

– töökorras.

9 tegelik 31942 kg. Autorongi suurim lubatud mass 44000 kg, tegelik 61965 le 17965 kg. kg, ü Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise

juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud pikkuse ja

liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal EAK TUNNISTUSEGA nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2015.a.

V.A on massimõõteseadm kirjutanud omakäeliselt

e kasutamise protokolli , et

ta viibis kaalude juures ja on kaalude näitudega tutvunud. Ehkki V.A on menetlusaluse isikuna kohtuvälises menetluses kasutanud oma õigust ütlusi mitte anda, on ta

väärteoprotokollis omakäeliselt andnud juhtunu kohta alljärgnevad ütlused – „protokolliga

olen tutvunud, protokoll on mulle arusaadav“. Menetlusalune isik V.A

kinnitas kohtuistungil, et viibis kaalumise juures aalumise , tutvus kaalu näitudega ning et k

läbiviimise osas tal mingeid pretensioone ei ole. Tuvastatud tulemusega, mis on märgitud massimõõteseadme kasutamise protokolli, ta nõustub.

Hinnates nii isikulisi kui ka dokumentaalseid on

tõendeid kogumis, V.A kohtu hinnangul realiseerinu objektiivse koosseisu tunnused. d talle süüks arvatud väärtegude

Liiklusseaduse § 238 ja teeseaduse § 401

lg 1 on kogutud järgi kvalifitseeritavad väärteod süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud (vähemalt tahtlikult kaudse tahtlusega). KarS

§ 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V.A puudus

teeseaduse § 35 lg 2 alusel kehtestatud eriluba, kuid vaatamata sellele hakkas ta juhtima

autorongi, veendumata eelnevalt selles (sõidukil olevad kaalud ei töötanud), kas autorongi

tegelik mass ületab lubatud väärtuseid. Kohtuväline menetleja on käsitlenud V.A id ühe teona, millest tulenevalt moodustub KarS § 63 lg 1 poolt toimepandud tegus

alusel ideaalkogum, s.o kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokooseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega ning leiab, et käesoleval juhul on tegemist ühe teoga. V.A poolt toimepandud väärtegu

on suunatud sõiduki kasutamise, täpsemalt veoseveo nõuete rikkumisele. Kohus on seisukohal, et

antud - juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt

ja õigusvastaselt toime pannud etlusalune isik V.A men . KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teeseaduse § 401 lg 1 tusena ette rahatrahvi kuni , mis näeb ette raskeima karistuse, näeb karis 200 trahviühikut. Karistust kergendavaks asjaoluks on otsuse kohaselt märgitud kehtivate karistuste puudumine, karistust raskendavad asjaolud on puudunud.

Kohtuväline menetleja on teeseaduse § 401

lg 1 alusel menetlusalust isikut V.A karistanud rahatrahviga 158 trahviühiku ulatuses, s.o 632 ettenähtud

eurot, mis on

sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt suuremas määras Kohtuväline menetleja on .

karistust määrates lähtunud eelkõige isiku süüst, arvestades asjaoluga, et lubatud massi piirmäärasid on ületatud olulisel määral (raske rikkumise piiri, milleks loetakse 8800 kg, on

10

ületatud sisuliselt kahekordselt), s.o mitte vähem kui 17965 kg. Eeltoodut arvesse võttes puudub kohtu hinnangul alus vähendada älise menetleja poolt määratud karistust. kohtuv

Arvestades seda, et kohus esitatud kaebust ei rahulda, jääb valitud kaitsjale makstud tasu summas kanda. 1119,67 eurot V.A

8 - -dest 133-13 . Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, §

5 jätab kohus

Politseija Piirivalveameti Ida pr

politseijaoskonna patrullija efektuuri Jõhvi liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 26.01.2015 otsuse väärteoasjas nr: 2440,15,000084 muutmata kaebuse rahuldamata. ja V.A

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik