4-15-645/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1( )

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. juun 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus il Väärteoasja number 4-15-645 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 26. märtsi 2015. a otsus T.R’a (ik XXX)

väärteoasjas LS § 201 lg 2 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku T.R-i kaitsja Teet Veer, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Pärnu htu 26. märtsi 2015 väärteoasjas nr 4 Maako . a otsus -15-645 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.01.2015.

a on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt T.R 02.01.2015. a kella 13.09 ajal XXX XX XXX juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 06.11.2014.a kuni 05.02.2015. a. Eeltoodud põhjustel heidetakse T.R-ile ette LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, mistõttu on tema tegevus kohtuvälise menetleja poolt kvalifitseeritud väärteona LS § 201 lg 2 järgi.

2( )

2. Leides, et T.R tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja arutamiseks Pärnu Maakohtule.

3. Pärnu Maakohus mõistis 26.03.2015 T.R-i süüdi LS § 201 lg 2 järgi . a otsusega

ning karistas teda 7 päeva pikkuse arestiga, kohtuotuse jõustumisel kohustades T.R ilmuma 08.05.2015. a kell 10.00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri korrakistebüroo arestimaja Pärnu kambrisse. Maakohtu o ohtuistungile T.R ei ilmunud, kohtuistungist oli teadlik. tsusest nähtuvalt k Kohtukutse käes meili teel ning helistatud kohtuistungi sekretäri poolt.

Karistust motiveeris kohus alljärgnevalt. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

T.R-i puhul karistust kergendavavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on T.R seni karistatud üksnes kergemate karistusliikidega. 2014. a on teda karistatud liiklusõigusrikkumiste eest, täpsemalt kiiruse ületamise eest 5 korral, seega T.R on süstemaatiline liiklusseaduse rikkuja, kellele vabaduse tingimustes kohaldatud karistused ilmselt ei toimi. Eeltoodu kinnitab üheselt sedagi, et on T.R on süvenenud karistamatuse tunne ja põhimõttelise respekti puudumine õiguskorra vastu. Liikluses hukkub aga iga aasta väga palju inimesi just karistamatuse tundest kantud juhtide tõttu. Menetletav väärtegu on 11 kuu lõikes T.R juba 6 väärtegu, mis välistab üheselt trahvi ja üldkasuliku töö kohaldamise. äitab täna päevselgelt ja Kohtu seisukoht on, et eeltoodu n

rõhuvalt, et sellisel viisil ilma arestita T.R kui üldpreventiivses mõttes nii eri - positiivselt enam mõjutada ei ole võimalik. Arvestades, et T.R ei ole varem arestiga karistatud ja avaldatud kahetsust, peab kohus võimalikuks T.R-i karistamist alla ühekolmandikulise sanktsiooni määra järgi 7 ööpäevase arestiga.

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas 04.05.2015. a kaebuse T.R-i kaitsja T. Veer, kes palub tühistada Pärnu Maakohtu 26.03.2015. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-15-645 T.R-ile mõistetud karistuse osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista T.R-ile karistuseks rahatrahv asendada , või alternatiivselt T.R-ile karistusena mõistetud arest 7

ööpäeva üldkasuliku tööga. Kaebuses märgitakse, et apellatsiooniga vaidlustatakse maakohtu otsus T.R-ile mõistetud karistuse osas ning käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust väärteo toimepaneku osas T.R-i poolt ega väärteo kvalifikatsiooni osas.

Kaebuses märgitakse, et apellant ei nõustu maakohtu otsusega, leides, et maakohus on väärteoasja menetlemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei ole vastav väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule.

3( ) Kaebuses märgitakse, et a aterjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: sja m

- Politseija Piirivalveameti 24.03.2015. a kirjast (tl 25) ilmneb, et T.R-ile ei õnnestunud kutset kirjalikult edastada, kuna viibib Soome Vabariigis. Kirjale allakirjutanud vanemkomissar HH kinnitab, et vestles Germoga 24.03.2015. a telefon teel ja informeeris teda kohtuistungist; - on saatnud kutse istungile T.R-i e-posti aadressile Maakohus (kohtuistungi sekretär) X @X XX XX 24.03.2015. a kell 13.45 (tl 23); - kinnitab oma 25.03.2015. a e- T.R kirjas maakohtule (tl 29), et on kohtuga ühendust võtnud ja on saanud aru, et ta ei pea kohapeale (so istungile) tulema;

- Kohtuistungi protokollist 26.03.2015. a (tl 31) ilmneb, et T.R on helistanud ja teatanud, et ta ei saa ilmuda ja sekretär seletas talle veelkord üle kutse järgi, et saab asja arutada ka ilma tema osavõtuta. elefoni teel üksnes, et aresti T.R teatas t ei soovi minna. Kutses kirjas ka selgitused, sh tagaselja asja arutamise kohta. Protokollist nähtuvalt jõudis kohus järeldusele, et eksisteerivad alused asja arutamiseks menetlusvälise isikuta, taotlusi istungi edasilükkamiseks kohtule esitatud ega ka telefoni teel väljendatuna ei ole.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et T.R a ja oli kohtuistungi toimumise päeval 26.03.2015. sellele eelnevatel päevadel tööülesannete täitmise tõttu Soome Vabariigis, mistõttu ei ilmunud ta kohtuistungile mõjuval põhjusel (VTMS § 42 lg 2 p 1). Kuna T.R sellel ajal töö viibis tõttu Soomes, ei olnud tal võimalik istungil osaleda ning kiireloomulise töö tõttu ei olnud T.R võimalik Eestisse piisava ajavaruta tulla. Sisuliselt eksisteeris T.R kohtuistungile mitteilmumiseks aga ka VTMS § 42 lg 2 p-s 2 sätestatud põhjus, kuivõrd ta oli kohtukutse kätte saanud ilmselgelt hilinenult.

VTMS § 41 lg 5 kohaselt menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale peab kutse olema kätte toimetatud ilmumiseks piisava ajavaruga.

Kaitsja hinnangul ei saa lugeda tsiteeritud seadusesätte tähenduses piisavaks, kui menetlusalusele isikule on kohtukutse kätte toimetatud vähem kui kaks ööpäeva enne kohtuistungit. Seda isegi juhul, kui kohus ja menetlusalune isik on suhelnud omavahel kohtuistungi päeval ja sellele eelnenud päeval. Sellise ajavaruga ei ole mõistlikult võttes kellelgi reaalselt võimalik teha piisavaid ettevalmistusi enda iseseisvaks kaitsmiseks või leida endale kohtumenetluses kaitsja. VTMS § s 5 sätestatakse Kohtuväline m - - enetleja ja kohus on kohustatud: 1) selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi;

2) tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; 3) võimaldama käesoleva seadustiku § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud alustel ja korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal. VTMS § 19 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus muuhulgas: 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;

3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures;

4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; T.R-i 25.03.2015. a e-kirjast nähtuvalt on talle selgitatud, et ta ei pea kohapeale (istungile) tulema. Kohtuistungi protokollist ilmneb, et .

4( )

Eeltoodust nähtub, et T.R-ile selgitati küll asja arutamise võimalikkust ilma tema osavõtuta, kuid teisi olulisi õigusi seonduvalt kohtumenetlusega temale ei selgitatud. Toimiku materjalidest ei ilmne, et talle oleks selgitatud näiteks võimalust taotleda kohtuistungi edasilükkamist. Arvestades VTMS § 5 p s 1 sätestatut ei selgitatud T.R-ile - , millisel

eesmärgil on väärteoasi saadetud kohtulikuks menetlemiseks (kohtuvälise menetleja

03.02.2015. a ei saadetud). Olukorras, kus taotlus aresti määramiseks, mida T.R-ile küsimuse all oli isikule vabadusekaotusliku karistuse, so aresti määramise küsimus, oleks pidanud menetlusalusele isikule selgitama arusaadavalt õigust kaitsja abile.

Teadnuks T.R leks ta kindlasti soovinud tegelikku õiguslikku ja faktilist olukorda o osaleda käesolevas väärteoasjas toimunud kohtuistungil Pärnu Maakohtus ning kasutada kaitsja abi. Selline asjaolu nähtub ka kohtuistungi protokollist, kus on fikseeritud, et T.R teatas telefoni teel üksnes, et aresti ei soovi minna. Keegi ei ole isikule selgitanud, et temale karistusena aresti mõistmise võimalus oli reaalne, ega alle võimalust kaitsta e tagatud t nd iseseivalt ega kaitsja abil. T.R-i arusaamine enda õiguslikust olukorrast ja kaitsevajadusest oli õigusteadmiste puudumise tõttu ilmselgelt ebapiisav.

Arvestades eeltoodut on kaitsja hinnangul rikut ud käesolevas väärteoasjas T.R-i kaitseõigust ja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures – Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 21 ja 22. T.R-i õiguste rikkumisega VTMS § 5 p 1 3; § 19 lg 1 p 2 4 tähenduses on maakohus - - rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses (kaitsja hinnangul ka §

150 lg 1 p 3 tähenduses), millised rikkumised on vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks vastavalt VTMS § 148 p-le 3. Kaitsja hinnangul toovad ülalkirjeldatud rikkumised kaasa VTSM

§ s 152 sätestatud tagajärje – maakohtu kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise -

maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Tulenevalt T.R-ile mõistetud karistusest , et käesoleval juhul on väärteoasja leiab kaitsja menetlus maakohtus olnud ühekülgne ja puudulik ning mõistetud karistus ei vasta T.R-i puhul teo raskusele ja menetlusalusele isikule (VTMS § 148 p 1 ja 4 mõistab oma ). T.R rikkumise sisu ja tagajärgi ning kahetseb toime Nagu eespoolt öeldud ei ole vaidluse all pandut. väärteo toimepanemise asjaolud ega kvalifikatsioon. Maakohus väidab kohtuotsuses, et LS § 201 lg 2 koosseis on realiseeritud kavatsuse , kuna ga T.R oli teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud, kuid läks siiski mootorsõidukiga sõitma, sõbrale järgi. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teab, et see saabub, või vähemalt

ja peab seda võimalikuks. Kohus jätab selgitamata, millel põhineb kohtu arusaam sellest, et T.R-i eesmärk oli süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Kohus seda otsuses ei põhjenda, mistõttu VTMS § 150 lg 1 p s 7 sätestatud normi on maakohus rikkunud - . Kaitsjale teadaolevalt ei olnud T.R eesmärki rikkuda Liiklusseadust. Kuivõrd T.R-ile ei tagatud võimalust osaleda ja anda istungil ütlusi väärteo asjaolude kohta, on kohus jätnud välja selgitamata kas ja millise tahtlusega T.R tegutses.

Maakohus esitab kohtuotsuses ka väited, et T.R on süvenenud karistamatuse tunne ja põhimõttelise respekti puudumine õiguskorra vastu, samuti, et ilma arestita T.R nii erikui üldpreventiivses mõttes positiivselt enam mõjutada ei ole võimalik. aakohtu ülaltoodud M väited on sisuliselt põhjendamata. Kohus teeb sellised järeldused arusaadavalt vaid väärtegude korduvuse pinnalt. Kaitsja leiab aga, et „karistamatuse tunde süvenemine“, „põhimõttelise respekti puudumine õiguskorra vastu“, „ilma arestita positiivse mõjutamise võimaluse puudumise“ jms asjaolude üle on reaalselt, objektiivselt ja igakülgselt võimalik kohtul otsustada vaid menetlusaluse isiku vahetu ülekuulamise, st põhjaliku küsitlemise tulemusel.

Vaid sellisel viisil oleks olnud võimalik kohtul õiglaselt otsustada, kas karistusena isikult

5( )

vabaduse võtmine (aresti mõistmine) on 100% liselt vältimatu ja kohane meede, arvestades - muuhulgas menetlusalust isikut.

Kaitsja hinnangul nähtub eeltoodust ilmselgelt kohtuliku menetluse ühekülgsus ning puudulikkus VTMS § 148 p 1 tähenduses ning kohtuotsuse mittepõhjendamise tõttu on oluliselt rikutud väärteomenetlusõiguse normi – VTMS § 150 lg 1 p 7.

Kaitsja leiab, et täielikult on põhjendamata maakohtu väide selle kohta, et T.R-i puhul on välistatud ka üldkasuliku töö kohaldamine ning see ei avaldaks T.R-ile mingit positiivset mõju. Kuivõrd kohus oma väiteid ei põhjenda, on ka siinkohal tegemist kohtu poolt kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumisega. T.R

- A on käesoleval ajal püsivalt tööl OÜ s ja saab sealt ka püsivat sissetulekut. Töö on motiveeriv ning T.R soovib edaspidi vältida õiguserikkumiste toimepanemist ning sellega kaasnevat riski töökoha kaotamiseks. T.R on kaitsjale avaldanud, et mingeid õiguserikkumisi alates kõnealusest rikkumisest ta tänaseni toime pannud ei ole ning teadmine ohust, et ta võib iga järgneva rikkumise korral, kui talle mõistetakse arest, kaotada oma töö, distsiplineerib teda väga. T.R on kaitsjale kinnitanud, et tema puhul on välistatud edasiste rikkumiste toimepanek ning ta on tänaseks teinud põhjalikud järeldused toimunud rikkumiste osas ning revideerinud põhjalikult oma käitumist. T.R on samamoodi kinnitanud, et temale kohaldatud rahatrahvid on talle mõju avaldanud ja need toimivad. Temale mõistetud trahvid on tasutud. Apellant palub mõista T.R-ile veel viimase võimalusena karistuseks rahatrahv. Apellant leiab, et kõiki asjaolusid (sh menetluslikke puudusi) arves

tades oleks aresti mittemõistmine T.R-ile veel võimalik ja kohane.

Juhul, kui kohus ei pea rahatrahvi kohaldamist põhjendatuks, aitaks apellandi hinnangul käesoleval juhul KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse eesmärke täita aresti asendamine - üldkasuliku tööga vastavalt KarS § le 69. Arestiähvardus säiliks kogu üldkasuliku töö tegemise -

ajal ja teiselt poolt aitab tasuta tööhõive ja sellega kaasnevad kitsendused tunnetada mõjutusvahendi tõhusust ja tagajärgi. Resotsialiseerumise aspektist aitaks aresti asendamine üldkasuliku tööga säilitada apellandile töökoha ja sissetuleku ning seeläbi säilitada ka saavutatud elukvaliteedi. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisel rakenduv arest tagab kohaldatud mõjutusvahendi reaalset täidetavust. Kaitsja soovib osundada, et kuivõrd T.R-ile ei olnud reaalselt tagatud võimalust osaleda kohtuistungil ega anda selgitusi, esitada taotlusi, sh taotleda aresti asendamist üldkasuliku tööga ja anda selleks KarS § 69 lg-s 1 ettenähtud nõusolekut, on T.R-i av nõusolek lisatud käesolevale apellatsioonile. vast

Apellatsioonis eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel on apellant seisukohal, et maakohtu poolt mõistetud karistus ei ole vastav väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule, ning taotleb seetõttu Pärnu Maakohtu 26.03.2015. a kohtuotsuse väärteoasj

645 tühistamist T.R-ile as nr 4-15- mõistetud karistuse osas ning T.R-ile kergema karistuse – rahatrahvi - mõistmist või alternatiivselt – mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga.

Esitatud apellatsioonkaebuses märgitakse ka, et kohtuistungist osa võtta T.R ei soovi .

5. Kuivõrd kaebuses teatati ringkonnakohtule, et kohtuistungil osaleda T.R ei soovi, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg koopia kohtuvälisele -le 1 apellatsiooni menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja palus nõustus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. aresti mõistmise kohta Kohtuväline menetleja ei nõustu apellatsiooniga ja seda järgmistel põhjustel. Vaidlust ei ole sellest, et menetlusalune isik:

- oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast;

6( ) - est; teatas kohtule istungi ilmumise takistusena Soomes tööl viibimis

- ei soovi aresti kandma minna. VTMS § 93 kohaselt väärteoasja arutamine lükatakse edasi, kui väärteoasja ei ole võimalik arutada ilma istungile ilmumata jäänud isikuta või muul mõjuval põhjusel. Kohtuistungil osalemine on menetlusaluse isiku õigus mitte kohustus välja arvatud juhul, kui

see on kohustuslikuks kohtu poolt määratud (VTMS § 89). Käesoleval juhul kohus pole määranud kohustuslikuks menetlusaluse isiku ilmumise kohtuistungile. Erinevalt

kriminaalmenetluse seadustiku § 269 on väärteomenetluses kohtuistungile ilmumine kohtu kaalutlusotsus. Kui kriminaalmenetluses on kohtuistungile ilmumata jäämise võimalus pigem erandlik ja osavõtt kohustuslik, siis VTMS sätestatu kohaselt menetlusalusel isikul on kohtuistungist osavõtt eelkõige võimalus, kui kohustus. Kohtule on antud kaalutlusõigus istungile ilmumise kohustuslikuks muutmisel. Antud juhul taandub küsimus sellele, kas karistusena aresti mõistmise otsustamine on piisav, et määrata istungist osavõtt kohustuslikuks.

VTMS § 83 kohaselt arutab maakohus väärteoasja, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimine on maakohtu pädevuses ja siis kui karistusena on vaja otsustada aresti mõistmine või loomapidamise keelamine. Sätte sisust nähtuvalt on kohtuvälise menetlejaga võrreldes kohtu pädevus väärteoasjade menetlemisel oluliselt piiratum. Seega kui kõrvutada VTMS §-d 83 ja 89, siis kas aresti mõistmine on alati asjaolu, mille tõttu kohus peaks määrama kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks. Kohtuväline menetleja leiab, et ainuüksi aresti mõistmise võimalus ei ole asjaolu, mille puhul kindlasti kohtuistungile ilmumine peab olema kohustuslik. Kohtuvälises menetluses on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi ja esitada vastulause. Need õigused tagavad menetlusaluse isiku õigust olla ära kuulatud. Siia lisandub õigus olla ära kuulatud ka kohtumenetluses. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumine on olnud registerlik rikkumine. Lisaks registri andmeile on vaja tuvastada mootorsõiduki juhtimise fakt. Menetlusalune isik ei ole eitanud väärteo toimepanemist. Seega saab tema kohtus ärakuulamise õigus olla seotud temale karistuse määramisega, mida näitab ka kohtule telefoni teel edastatud teade soovist mitte aresti kandma asuda. T.R on teadlik sellest, et tal on viiel korral määratud varasemad karistused samalaadsete tegude eest. See on kohtu ja ka kohtuvälise menetleja arvamusel piisav näitamaks, et menetlusalusele isikule ei ole varasemad karistused mõjunud ja ta näitab uute tegude toimepanemisega oma suhtumist õiguskorda. Apellatsioonis on viidatud, et isiku meelsust õiguskorda saab teada isiku ütlustest. Siinkohal on sobiv küsida, kas isiku meelsust saab hinnata isiku sõnade või tegude järgi. Just isiku teod samalaadiliste tegude toimepanemisel, milline on tema tahe õiguskorrast kinnipidamisel. Vähemoluline pole asjaolu, et väärtegu ei ole toime pandud hädakaitse või hädaseisundi ajel.

Kohtuväline menetleja leiab, et kohus lähtus menetlusökonoomikast ning lahendas asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta põhjusel, et:

- isikule ei olnud eelnevalt politsei abiga korduvalt võimalik kutset edastada põhjusel, et ta töötab Eestist väljaspool;

- isik oli teadlik istungi toimumise ajast ning ta ei taotlenud istungi edasilükkamist, teade „ei soovi aresti kanda“ ei ole võrdsustatav taotlusena kohtuistungi edasilükkamiseks;

- isiku Eestist väljaspool töötamine tähendab pingutatud planeerimist järgmise kohtuistungi toimumiseks;

- kohtuvälises menetluses koostatud toimik sisaldas piisavalt tõendeid asja arutamiseks menetlusaluse isiku osavõetuta.

Apellatsioon oma sisu ja taotlusega viitab menetlusaluse isiku rahulolematusele karistusega, mis on aru saadav, kuid ainuüksi rahuolematus ei anna aluse apellatsiooni esitamiseks. Karistus peabki olema selle kandjale piisavalt ebamugav, et see avaldaks mõju edaspidi mitte samalaadilisi väärtegusid toime panema.

7( )

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kaebuses märgitakse, et otsust vaidlustatakse vaid mõistetud karistuse osas ning palutakse kergemaliigilist karistust, ometi leitakse ka nähtub kaebuse põhjendustest, et lisaks karistusele veel, et maakohus on rikk gust, unud oluliselt väärteomenetlusõi mis seisneb kaitseõiguse rikkumises - õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, mis iseenesest peaks kaebuse esitaja arvates tingima maakohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsiooni pinnalt alust ei ole. Ringkonnakohus leiab esiteks, et maakohus ei ole rikkunud

oluliselt väärteomenetlusõigust ning teiseks, et mõistetud karistus on põhjendatud ja selle muutmiseks alust ei ole. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, miks ta leiab, et käesoleval juhul ei ole rikutud kaitseõigust ning seega pole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis võiks tingida maakohtu o

tsuse tühistamise. VTMS § 89 lg st 1 nähtuvalt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa -

isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. VTMS § 90 sätestab aga väärteoasja arutamise võimaluse ilma menetlusaluse isiku ja tema kaitsjata juhul, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rah . Käesoleval juhul on T.R-ile asja arutamise aeg ja uldatud

koht teatavaks tehtud ning ta on seega kutse enne asja arutamist kätte saanud. Seega ei ole küsimust selles, et T.R oli teadlik toimuvast kohtuistungist, kuid jättis sinna ilmumata, kuivõrd viibis Soomes tööl ja samuti ei pidanud vajalikuks sellel osaleda, mistõttu maakohus oli õigustatud väärteoasja arutama menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. Keegi ei ole võtnud T.R-ilt õigust osa võtta väärteoasja arutamisest ning kaitsja abile, kuid asja materjalidest nähtub, et T.R ei pidanud ise vajalikuks asja arutamisest osa võtta. Samuti väärib märkimist, et T.R sai öelda oma seisukoha väärteo rikkumise osas väärteoprotokollis. Samuti oleks T.R võimalus olnud anda selgitusi ringkonnakohtu istungil, kuid kaebusest nähtuvalt ei soovitud asja arutamist suulisel kohtuistungil. Seega eeltoodu pinnalt ei saa nõustuda kaebuses tooduga, mille kohaselt asja arutamisega ilma T.R-i rikuti kriminaa osavõtuta lmenetluse norme, kuivõrd maakohtul esines seaduslik alus arutada väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel menetlusaluse isikuta. Ringkonnakohus ei tuvastanud käesoleval juhul väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks apellatsioonmenetluses, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Nimelt, k asja materjalidest, et T.R-i kaasamine kohtuistungile on äesoleval juhul nähtub olnud algusest peale raskendatud. 26.02.2014. a kohtuistungile T.R ei ilmunud ja selgus, et T.R-ile ei õnnestunud politsei kaudu saadetud kutset kätte toimetada, kuivõrd isik elab küll aeg-ajalt teadaolevas elukohas Eestis, kuid elab ja töötab tegelikult Saksamaal ja tema sealne elukoht on teadmata. Istungi ajal helistati ka T.R-i teadaolevale kontakttelefoninumbrile, aga number ei olnud kättesaadav ja T.R-iga seetõttu ühendust saada ei õnnestunud. Seetõttu lükati kohtuistung edasi ja uueks ajaks määrati 26.03.2015. a kell 10.00. Kohus saatis T.R-ile kutse politseiga, kes teatas maakohtule 24.03.2015. a saadetud kirjas, et T.R-ile kohtukutset kirjalikul k viibib Soomes, kuid temaga nestus t edastada ei õnnestunud, kuna isi õn 24.03.2015. a vestelda telefoni t

eel ja informeerida teda kohtuistungist. Samal päeval, s.o 24.03.2015. a, on maakohus saatnud T.R-ile kohtukutse elektrooniliselt, kus on märgitud, et saadetakse kutse kohtuistungile, mis toimub 26.03.2015. a algusega kell 10.00, manusena on

8( ) kutse ka -posti lisatud. Paluti kinnitust kutse kättesaamise kohta. 25.03.2015. a on T.R-i e aadressilt saadetud vastus (RE: kutse väärteo süüdistuse istungile), mida on alus käsitleda kutse kättesaamise kinnitusena ja mis annab tunnistust sellest, et T.R-ile on kutse kätte toimetatud. Seega ei ole antud juhul küsimust selles, et T.R-ile on kutse VTMS § 41 lg 4 mõttes kätte toimetatud ning tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 3 mõttes, kuivõrd T.R-ile on teatatud asja arutamise aeg ja koht. Tulenevalt sellest, kas T.R-ile on kutse kätte toimetatud piisava ajavaruga, vajab märkimist, et võttes arvesse eelpool väljatoodud asjaolusid, mille kohaselt oli T.R-ile võimatu edastada politsei kaudu kirjalikku kutset, kuivõrd isik elab ja töötab välismaal, kus tema asukoht ei olnud menetlejale teada kutset edastada, mis ja pea kuu aega üritati isikule aga ei õnnestunud, tuleb selles kontekstis siiski järeldada, et 2 päeva elektrooniliselt enne kohtuistungit kätte toimetatud kutse oli T.R-ile kätte toimetatud piisava ajavaruga selleks, et kui tal ei oleks õnnestunudki 26.03.2015. a ilmuda kohtuistungile (kui ta oleks seda soovinud), leida endale kaitsjat ja teha muid vajal e teostamiseks, oli tal ometi piisavalt aega selleks, et ikke asjaolusid kaitseõigus

taotleda kohtuistungi edasilükkamist eelloetletud põhjustel, mida T.R-iga ei teinud. Siinkohal ei vasta tõele väide, et T.R ei olnud teadlik istungi edasilükkamise võimalusest, sest kutsest, mis T.R-ile elektrooniliselt edastati, nähtub, et VTMS § 90 lg 1 järgi kui menetlualusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui sellist taotlust ei ole rahuldat aitsjata. ud, arutatakse asja ilma menetlualuse isikuta või tema k Seega pidi T.R kutse kättesaamisel olema tea lik sellest, et tal on võimalus taotleda asja d arutamise edasilükkamist ja 2 päeva oleks sellise taotluse esitamiseks olnud ka piisav aeg, kuid

T.R sellist taotlust kohtule ei esitanud. asjaolu, et seadusest ei Samuti väärib märkimist tulene, milline on see piisav ajavaru, mis võimaldab teha korraldusi kutse järgimiseks ja õiguste teostamiseks. Kui ajavaru pole aga isiku arvates piisav, on tal alati võimalik esitada taotlus istungi edasilükkamiseks, mida käesoleval juhul pole tehtud. Kutses viidatud VTMS - 90 pidi § st T.R järeldama ka, et kuivõrd talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud ja ta edasilükkamise taotlust ei ole esitanud, siis arutatakse asja tema osavõtuta. T.R-i vastusest maakohtule nähtub, et isikule on selline võimalus ka väga hästi sobinud ja ta on korduvalt muret tundnud just selle üle, et kas ikka on võimalik asja arutada tema osavõtuta, mida maakohus ka kinnitas. Sellest järeldub, et T.R ei soovinud asja arutamisest osa võtta ja talle sobis, et väärteoasja arutatakse tema o T.R ei ole savõtuta. kordagi eelnevalt väl ndanud soovi, et kuigi tal ei ole tööülesannete tõttu Soomest võimalik je 26.03.2015. a istungile tulla, siis ta sooviks ometi istungil osaleda. Paljasõnaline on seejuures kaitsja väide, et T.R ei saanud aru asja tõsidusest, sellest, et tema suhtes võidakse reaalselt aresti kohaldada, kuivõrd kaitsja ise korduvalt rõhutab kaebuses ja ka maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt oli T.R telefonivestluses üksnes teatanud, et ei soovi minna aresti kanda. Seega ei ole küsimust selles, et juba enne istungit oli T.R teadlik sellest, et tema suhtes võidakse aresti kohaldada. Samuti pidi ta seda möönma oma rohkete väärteorikkumiste pinnalt, et selline võimalus on reaalne.

Seejuures -des 19 ja VTMS §

89 sätestatud õigus osa võtta väärteoasja arutamisest ja olla kohtus oma väärteo õigus, kuid mitte tema kohtustus, kui asja arutamise juures, on menetlusaluse isiku ta seda vajalikuks ei pea. Käesoleval juhul nähtub T.R-i kirjavahetusest kohtuga, et T.R ei pidanud ise vajalikuks kohtuistungil osalemist, mitte talle ei võimaldatud seda. Seega ei ole T.R-i kai edastati kutse, ta oli asja arutamise tseõigust kuidagi rikutud. T.R-ile ajast ja kohast teadlik, ta oli teadlik õigusest kaitsja abile ning sellest, et tal on leda võimalus taot

istungi edasilükkamist VTMS § s 42 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul, kui

- isikul ei ole

võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, millest ta aga peab ka viivitamata

9( ) teatama. Käesoleval juhul küll isik andis teada, et tal pole võimalik tulla seoses Soomes tööl viibimisega kohtuistungile, kuid ta ei taotlenud sellise asjaolu olemasolule vaatamata istungi edasilükkamist ega avaldanud ka mingilgi moel soovi istungil osalemiseks, vastupidi, ekirjavahetusest kohtuga nähtub, et ta on korduvalt kohtult üle küsinud kinnitust selle kohta, et ta ei peaks kohal olema. Seega ei kasutanud T.R ise enda õigusi, mitte maakohus ei rikkunud tema kaitseõigust.

Seega ei vasta tõele väide, et kuigi T.R oli teadlik sellest, et asja on võimalik arutada tema osavõtu , ei olnud ta teadlik sellest, et talle võidakse kohaldada aresti, ta ei olnud teadlik istungi

edasilükkamise võimalusest, kõike seda teades, oleks ta soovinud endale kaitsjat ja istungil osaleda. Nagu juba eelpool öeldud oli T.R teadlik sellest, et tema suhtes võidakse ,

kohaldada aresti, vaatamata sellele ta ei pidanud vajalikuks kohtuistungil osaleda. Istungi edasilükkamise võimalus ja õigus kaitsja abile nähtusid T.R-ile eda statud kutsest, seega ta

pidi teadlik olema sellest, et tal on õigus taotleda istungi edasilükkamist ning samuti on tal võimalik valida endale kaitsja. Kahtluse alla seab väite, et kõike asjaolusid teades oleks T.R soovinud istungil osaleda, lisaks endas maakohtule soovi istungil mitte sellele, et T.R välj

osaleda, ka tõsiasi, et ringkonnakohtus, kus T.R oleks saanud kõike oma seisukohti selgitada, ta kaebusest nähtuvalt osaleda taas ei soovinud. Seega on sellised kaebuse väited kantud sellest arestiga. , et T.R ei ole rahul temale mõistetud karistuse –

Eeltoodu aluse ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega, et käesolevas väärteoasjas on rikutud T.R-i kaitseõigust ja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seega on maakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, millised rikkumised on vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks, kuivõrd T.R-i kaitseõigust rikutud ei ole. ringkonnakohtu arvates

T.R-i kaebuses, et kaitsja märgib isiku süüs ja kvalifikatsioonis küsimust ei ole. Seega kaebuses nõustutakse asjaoluga, et T.R on toime pannud väärteo LS § 201 lg 2 järgi. Samal ajal, kuigi soovitakse vaidlustada vaid karistust, asub kaitsja samas kaebuses märgitakse, et seisukohale, et maakohus ei ole seoses T.R-i poolt kohtuistungil osalemise tagamata jätmise tõttu selgitanud välja tahtluse tegelikku vormi ja ei ole põhjendanud, millel põhineb arvamus, et T.R pani toime teo kavatsetult. Ringkonnakohus peab vajalikuks VTMS märkida, et § 139

lg 1 p 7 kohaselt märgitakse apellatsioonis, millises osas otsust vaidlustatakse ning ringkonnakohus peab oma otsuses välja tooma maakohtu kohtuotsuse apelleeritava osa sisu.

Käesoleval juhul kaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust karistuse osas, samal ajal on tõstatatud aga siiski küsimus süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse kohta, kuigi süüküsimust tegelikult vaidlustada ei soovitud ning selles osas on maakohus oma seisukohta põhjendanud ning toonud välja, millel põhineb arvamus, et tegu pandi toime kavatsetult. Samas vajab siiski märkimist asjaolu, et kaitsja on jätnud tä panuta asjaolu, et KarS § 16 lg 2 kohaselt on tegu hele kavatsetult toime pandud ka siis, kui isik kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on ees

märgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses tooduga, et T.R-ile mõistetud karistuse osas on väärteoasja menetlus maakohtus olnud ühekülgne ja puudulik ning mõistetud karistus ei vasta T.R-i puhul teo raskusele ja menetlusalusele isikule. Maakohtu otsusest on võimalik välja lugeda, millel põhineb arvamus, et T.R-i suhtes ainult aresti mõistmine tagab karistuse eesmärgi ja maakohus on oma sellist seisukohta põhjendanud. Samuti nähtub maakohtu otsusest, et kohus on isikule karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Nimelt T.R-i puhul on tegemist isikuga, keda on korduvalt varem liiklusõigusrikkumiste

10 10 ( ) eest karistatud, aastase perioodi jooksul on tegemist juba kuuenda rikkumisega, mis näitab, et varasemad kergemaliigilised karistused ei ole avaldanud isikule preventiivset mõju, ei ole mõjutanud teda õiguskuulekale teele ja e aspidi õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. d

Seega asus maakohus põhjendat iivses mõttes ei ole võimalik T.R ult seisukohale, et prevent

mõjutada muul moel kui arestiga. Kuigi isik on tasunud rahatrahvid, ei ole need karistused takistanud tal toime panemast üha uusi süütegusid. Tema õiguskuulekat käitumist ei taganud ka juhtimisõiguse äravõtmine. ulenevalt kaebuse väi est, et pärast viimast rikkumist T t pole G. Tiivitis toime pannud rohkem süütegusid, osundab kohus asjaolule, et valdavalt viibib T.R välismaal tööl, millega on ilmselt põhjendatav ka see, miks Eestis rohkem rikkumisi toime pandud pole. Seega on maakohtu seisukoht karistuse osas jälgitav ja põhjendatud, et olukorras, kus T.R pidevalt on toime pannud süütegusid ja temale varasemalt mõistetud kergemad karistus

sko

ed ei ole tulemust andnud, ei ole T.R-i suhtes võimalik taa rd rahatrahvi mõistmine, vaid aresti kohaldamine, mida rikkumiste intensiivsusastet arvestades ei ole põhjendatud asendada ka üldkasuliku tööga. Alles siis, kui T.R tunneb reaalseid tagajärgi aresti kandmisel viibimisel, võib ta teha järeldused selle kohta, et süütegude toimepanemine ennast ei õigusta ja vaid see võib mõjutada teda edaspidiselt õiguskuulekalt käituma i mõistes mõistnud T.R-ile igati põhjendatu . Seejuures on maakohus arest

d

karistuse - aresti 7 päeva, mis on alla ühekolmandiku sanktsiooni määrast. Tulenevalt apellatsioonis viidatust, et T.R-i meelsusest oleks teada saanud tema

õiguskorda ütlustest

kohtuistungil, vajab märkimist, et vaevalt T.R oleks istungil kinnitanud, et ta plaanibki jätkata õigusrikkumiste toimepanemist, sellise asjaolu aga saab tuletada tema varasemate sagedaste õigusrikkumiste pinnalt Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses tooduga, et T.R-i .

karistus ei vasta väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Kuivõrd tegemist on varem korduvalt liiklusrikkumiste eest karistatud isikuga, keda kergemad karistused õiguskuulekale teele ei suunanud, siis on antud juhul põhjendatud aresti kohaldamine. Samuti, isikult oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, kuid ta ei hoolinud karistusest, vaid juhtimisõiguse olemasoluta asus mootorsõidukit juhtima. Kõik see annab tunnistust aresti kohaldamise põhjendatusest ja sellest et kergematest karistustest T.R vajalikke järeldusi ei teinud ja , seetõttu ei annaks kerg maliigilised karistused ka käesoleval juhul soovitud tulemust. e

Kaebuses märgitakse ka, et T.R on kindel töökoht ja sissetulek, mida isik ei soovi kaotada ja see on piisavalt motiveeriv, et edaspidi õigusrikkumisi vältida. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu kinnitab seda, et T.R , samas ei tooks rahatrahvi on võimalik rahatrahvi tasuda tasumine isikule kaasa

. mingeid märgatavaid kitsendusi ega mõju Eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 89 lg 1, 90 lg 1, 145 lg 1 ja 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja 2015. a otsuse Pärnu Maakohtu 26. märtsi muutmata.

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla

Urmas Reinola