3-15-509/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11. juuni 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-509 Kohtuasi M.B.i kaebus Viru Vangla 22.12.2014 käskkirja nr 6-3/1992-D tühistamiseks ja õigusvastase karistusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: M.B. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta M.B.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.07.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.11.2014 koostas Viru Vangla JVO vanemvalvur ettekande nr 3104 ja esemete leidmise/äravõtmise kohta akti nr 6781 (tl 45) selle kohta, et leidis samal päeval kella 13.50 ajal teostatud läbiotsimise käigus Jõgeva arestimajast saabunud kinnipeetav M.B.i (edaspidi kaebaja) isiklike kirjade ja raamatu vahelt kokku kolm sigaretti „Bond“. 05.12.2014 teatati kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 46), 08.12.2014 kirjutas ta toimunu kohta seletuskirja (tl 46 pöördel), milles väitis, et sigaretid kukkusid pakist ise välja ja tema pole neid peitnud. 19.12. 2014 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 43-44) ning 22.12.2014 käskkiri nr 6-3/1992-D (tl 41- 42), millega karistati kaebajat tubakatoodete valdamise eest viieks ööpäevaks kartserisse

2

paigutamisega. 20.01.2015 vaideotsusega nr 6-12/4-2 (tl 38) jäeti selle käskkirja tühistamiseks 19.12.2014 esitatud vaie rahuldamata. 25.03.2015 otsusega nr 6-16/13-2 (tl 39-40) ei rahuldatud ka 28.01.2015 esitatud taotlust (tl 15), milles kaebaja soovis saada jõulupühade aegu viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise eest hüvitist.

Veel on kohtutoimikusse esitatud inspektor-kontaktisiku ja vanemvalvuri vaheline e-kirjavahetus (tl 47), milles viimati nimetatu selgitas sigarettide leidmise kohtadega seonduvat ning selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas tubakatoodete valdamise eest kaebaja suhtes 11.04.2014 koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-3/571-D (tl 48).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 24.02.2015 koostatud ja 02.03.2015 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja edastatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja varasemale avaldusele viidates tühistada ebaõige karistus ja välja mõista hüvitis selle eest, et ta pidi viis päeva kartseris niisama veetma. Hüvitise suuruse jättis ta kohtu otsustada. Ta eitas sigarettide peitmist ning selgitas, et arestimajas oli nende enda käes hoidmine lubatud ning kuna etapeerimisel eraldati ta asjadest, ei saanud ta teada, et suitsupakk on kotis laiali läinud. Lisaks märkis ta ära asjaolud, et asjad otsiti läbi ilma tema juuresolekuta, et sigarette ei avastatud kambris ning et temal oli õigus kohe etapist jõudes jalutama minna ja viis sigaretti kaasa saada. Kahjunõuet põhjendas ta väidetega kartserikambri halva sanitaarse olukorra ja lahtise põsehaava kohta, mille ravimiseks polnud võimalik meditsiiniosakonda pääseda. 01.04.2015 koostatud teatises (tl 25) avaldas ta rahulolematust selle suhtes, et vangla poest ostetud ja vanglast välja minnes kaasa võetud sigarette ei tohtinud enam tagasi tuua ning jäi ta selle juurde, et need olid sattunud asjade vahele juhuslikult.

3. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vastuses (tl 36-37) peeti vaidlustatud käskkirja põhjendatuks ja kaebaja väiteid eluliselt mitte usutavateks ning paluti kaebus rahuldamata jätta. Seejuures selgitati tubakatoodete hoidmise ja keelatud esemete ära andmisega seonduvat korda ning märgiti, et kaebaja oli sellest teadlik, kuna talle oli õigusakte tutvustatud ja teda on korduvalt vanglast arestimajja ja tagasi etapeeritud. Kahju hüvitamise nõude osas märgiti, et kuna kartserisse paigutamine toimus õiguspärase käskkirja alusel, ei ole kaebaja õigusi rikutud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajavad lahendamist küsimused, kas kaebaja asjade läbiotsimisel leitud esemed said anda aluse tema distsiplinaarkorras karistamiseks ning kas määratud karistus on saanud tekitada talle rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju.

5. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSKE) § 82 lg 3 tuginedes selle eest, et ta oli arestimajast tulles peitnud oma isiklike kirjade ja raamatu vahele sigarette. VSKE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid. Need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ja väljastatakse vaid ajaks, mil kinnipeetaval on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et arestimajast tagasi vanglasse saabudes oli tal kaasas suitsupakk „Bond“, kuid sigarettide peitmist ta eitab väites, et need võisid asjade transportimise käigus ise pakist välja kukkuda. Sigarettide leidmise päeval koostatud ettekandest ja eseme leidmise/äravõtmise aktist nähtuvalt asusid kõik kolm kaebaja asjade hulgast ära võetud sigaretti erinevates kohtades. Nimetatud dokumentide koostaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus elektrooniliselt antud täiendava selgituse kohaselt oli kaks sigaretti

3

erinevates kinnistes ümbrikutes ja üks kinnise raamatu vahel lehtede kinnituskohas. Pole eluliselt usutav, et need said asjade arestimajast vanglasse transportimise ajal ise selliselt paigutuda. Alus vanglateenistuse ametniku poolt vormistatud dokumentide sisus ja hiljem antud täpsustavate selgituste tõele vastavuses kahtlemiseks puudub. Küll aga on võimalik kahelda kaebaja väidetes. Tema poolt esitatud kujul kannavad need ilmselgelt üksnes enda õigustamise ja vastutusest vabanemise eesmärki. Arvestades sigarettide leidmise konkreetseid kohti ning asjaolu, et teda on ka varem karistatud just tubakatoodete lubamatu enda juures hoidmise eest, ei saa kuidagi tekkida veendumust, et käesoleva juhtumi puhul oli tegemist sigarettide juhusliku pakist välja kukkumisega ning kaebaja pole neid kambrisse saamise eesmärgil ise oma kirjade ja raamatu vahele ära peitnud.

6. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille puhul on kohtu volitused piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt on kaebaja süü sigarettide keelatud hoidmises tõendatud vanglateenistuse ametniku ettekandega ning järgitud on ka kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Teda on teavitatud menetluse algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSKE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt. Karistus on määratud VSKE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid kui seda, miks üldse on vaja kaebajat karistada ning millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada.

7. Vangistusseaduse § 67 p 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Sama seaduse § 63 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise puhul kohaldada mitut erinevat liiki karistust, sealhulgas ka kuni 45 ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist. Distsipliinirikkumise aset leidmine ja kaebaja süü selles on eelnevalt juba käsitletu kohaselt usutavalt tõendatud. Ta on ka varem toime pannud samalaadse rikkumise, selle eest määratud karistus ei ole kustunud ning vaidluse põhjuseks oleva rikkumisega seoses määratud viie ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine ei ole maksimaalne võimalik. Seetõttu pole vähimatki alust järelduseks, et karistus on saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta kaebaja isikut, rikkumise asjaolusid või muud sarnast. Vangistusseaduse § 68 lg-tes 1 ja 3 ning selle paragrahvi lõike neli alusel justiitsministri poolt 05.09.2011 vastu võetud määrusest nr 44 ei tulene, et kinnipeetava asju võib läbi otsida vaid tema juuresolekul. Seega on kaebuse vastav etteheide põhjendamatu ning kohtule pole esitatud midagi niisugust, mis lubaks järeldada, et menetluse käigus on rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi või õiguse üldisi põhimõtteid.

8. Lisaks vaidlustatud käskkirja tühistamisele soovib kaebaja ka selle alusel kartserisse paigutamise läbi talle väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel määratava rahasummaga. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on loetletud sama seaduse § 9 lg-s 1. Selles kehtestatu võimaldab küll nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist, kuid üksnes väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning üksnes haldusorgani süülise käitumise korral. Käesoleval juhul kinnitab eelnevalt juba käsitletu, et kaebaja

4

distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane, seega oli õiguspärane ka see, et ta paigutati määratud karistuse kandmiseks kartserisse ja tal tuli taluda sellega kaasnevaid piiranguid.

9. Vanglale esitatud kahjunõudes piirdus kaebaja väitega, et pole sooritanud tegu, milles teda süüdistatakse ega esitanud mingeid täiendavaid põhjendusi selle kohta, miks ta peab kartseris valitsenud tingimusi enda õiguste süüliseks rikkumiseks. Kuna halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 ja vangistusseaduse § 1’ lg-s 8 kehtestatu võimaldab kinnipeetaval kohtusse pöörduda vaid niisuguse nõudega, mille suhtes on eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, ei ole kaebuse väited arstiabi mittevõimaldamise kohta lubatavad ja jäävad seetõttu tähelepanuta.

10. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul alust pidada vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastaseks ja seda tühistada ega välja mõista kaebajale ka mistahes suurusega rahalist hüvitist. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 250 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane