3-15-471/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11. juuni 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-471 Kohtuasi H.L.e kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni 20.01.2015 koosoleku protokollilise otsuse ja 12.02.2015 vaideotsuse nr 1.9-13/20-1 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: H.L. Vastustaja: Politseija Piirivalveamet, esindaja Tiina Prunn Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta H.L.e kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.07.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.01.2015 saatis Jõhvi politseijaoskonna juht H.L.ele (edaspidi kaebaja) teate selle kohta, et jaoskond on toetanud tema ülendamist ning edastanud nõusoleku ülendamiskomisjonile läbi vaatamiseks ja lõpliku otsuse kinnitamiseks (tl 8). 20.01.2015 koostatud protokollilise otsusega (tl 10) otsustas Ida Prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjon mitte toetada teenistusastme ülendamist. 12.02.2015 vaideotsusega nr 1.9-13/20-1 (tl 11) jäeti kaebaja poolt nimetatud otsuse peale 30.01.2015 esitatud vaie rahuldamata.

2

Veel on toimikusse esitatud Politseija Piirivalveameti peadirektori 14.11.2014 käskkirjaga nr 1.1- 1/334 kinnitatud „Teenindusastme ülendamise kord“ (tl 4-7) ja Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni moodustamise kohta 03.12.2014 antud prefekti käskkiri nr 1.1-3/56 (tl 33).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 26.02.2015 Tallinna Halduskohtu vahendusel esitatud kaebuses (tl 2-3) palus kaebaja Ida prefektuuri 20.01.2015 protokolliline otsus ja 12.02.2015 vaideotsus nr 1.9-13/20-1 tühistada ning kohustada Politseija Piirivalveameti suunama ta teenistusastme ülendamisele vastavalt ettenähtud korrale. Kaebaja leidis, et otsus tugineb üksnes pooleliolevale kohtumenetlusele ja jätab kõik muu temaga seonduva tähelepanuta, sellest ei nähtu faktilisi ja õiguslikke aluseid ega kaalutletud otsuse tegemist, komisjon ei ole olnud seda tehes objektiivne ja igakülgne ning esitatud seisukoht ei tugine ühelegi teenistusastme ülendamise korra punktile ja on otseses vastuolus põhiseaduse §-ga 22. Ta väitis, et on täitnud kõik nimetatud korra teise peatüki põhinõuded, tal pole distsiplinaarkaristust ning ta on teenistusastme ülendamise hinnatava perioodi jooksul käitunud ametnikule kohaselt ja vastavalt põhiväärtustele. Seejuures möönis ta küll pooleli oleva kohtuasja olemasolu, kuid väitis, et ei nõustu ühegi selle kriminaalasja raames esitatud süüdistusega ja leidis, et tema käitumine tuleb lugeda kuni jõustunud kohtuotsuseni laitmatuks. Vaideotsuse osas märkis ta ära, et see on tehtud seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega. 14.05.2015 koostatud täienduses (tl 40-41) leidis kaebaja, et vastustaja väited on otseselt kohut eksitavad ega ole seotud täies osas kaebuse sisuga. Vastavat seisukohta põhjendas ta muuhulgas viidetega vastuse punktide kuus ja seitse sisule ning väitega, et teda tulnuks kuni seaduse kohase süü tõendamiseni süütuks lugeda. Veel märkis ta, et teenistusastme ülendamise korras on olemas täpsed juhised, millistel puhkudel jäetakse teenistusaste ülendamata ja millistel võib see toimuda peale 24. veebruari ning leidis, et tema puhul vastavaid aluseid ei esinenud.

3. Politseija Piirivalveameti (edaspidi vastustaja) kirjalikus vastuses (tl 29-31) peeti kaebust põhjendamatuks ja paluti see rahuldamata jätta. Vastuseks kaebuse väidetele selgitati, missugustele nõuetele peab politseiametnik vastama ja millistel tingimustel võib tema teenistusastet ülendada ning märgiti, et kaebajal polnud teenistusastme ülendamise korra II peatüki punkti 21 nõuded täidetud ja tema laitmatu teenistuse osas ei pidanud komisjon üksmeelselt võimalikuks enne kohtumenetluse lõppu seisukohta võtta. Veel märgiti, et tegemist on teenistusastme ülendamise otsuse edasilükkamisega, mitte süütuse presumptsiooni riive ja tema käsitsemisega kuriteos süüdi olevana. Vaideotsuse osas tunnistati küll menetlustähtaja ületamist, kuid leiti, et see ei saanud viia ebaõigele otsustusele ega anna alust vaidlustatud otsuste tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Politseiteenistusega seonduv on reguleeritud politseija piirivalveseaduses (edaspidi PPVS). Selle § 53 lg-tes 2 ja 3 sätestatu näeb ette, et politseiametniku teenistusastet võib ülendada kui ametikoha teenistusastmed võimaldavad ülendamist ja teenistusastme vanus on täitunud ning ta on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse, täitnud kutsesobivusnõuded ja tema teenistus on olnud laitmatu. PPVS § 56 lg-tes 1 ja 2 on kehtestatud, et politseiametniku teenistusastmeid muudab valdkonna minister, vastava ameti peadirektor või kõrgkooli rektor. Kes ja kuidas täpselt peab teenistusastme ülendamise menetluse läbi viima, ei ole määratlenud mitte seaduseandja, vaid Politseija Piirivalveameti peadirektor oma 14.11.2014 käskkirjaga nr 1.1-1/334. Selle punktid 30, 33 ja 38 näevad ette kuue teenistusastme ülendamise komisjoni loomise ning vastavate struktuuriasutuste politseiametnike kohta esitatud ettepanekute läbivaatamise ja politseiametniku vastavuse hindamise nende koosolekul. Punktide 42 ja 43 kohaselt peab komisjon edastama ettepanekud politseiametnike teenistusastme ülendamiseks personalibüroole, kes korraldab nende

3

esitamise peadirektorile või siseministrile või esitama politseiametniku teenistusastme ülendamisele esitamata jätmise korral kolme tööpäeva jooksul kirjalikud põhjendused nii politseiametnikule kui tema vahetule juhile.

5. Käesolevas asjas kohtutoimikusse esitatu kinnitab, et pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas kaebaja teenistus on olnud laitmatu ning ei nähtu, et muid teenistusastme ülendamise eelduseks olevaid nõudeid oleks tema puhul kahtluse alla seatud. Õigusaktides puuduvad sätted, millised määraksid täpselt ära, millal saab politseiametniku teenistust pidada laitmatuks ja millal mitte. Seega ei ole vastava teenistusastme ülendamise tingimuse puhul tegemist mõõdetavate tulemuste alusel tehtava otsustusega. Selle täitmise üle otsustajal tuleb kujundada oma arvamus subjektiivsete näitajate ja hinnangute põhjal ning seejuures on tal ka väga suur kaalutlusruum. Kaalutlusõiguse alusel langetatud otsustuse puhul on halduskohtu volitused piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Haldusakti õiguspärasuse eeldused sisalduvad haldusmenetluse seaduse §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Toimingu puhul nõuab sama seaduse § 107 lg 1, et see oleks kooskõlas õigusaktidega ning piiraks õigusi või vabadusi ainult vastava seadusliku aluse olemasolul.

6. Riigikohus on politseiametniku edutamisega seonduvaid küsimusi käsitlenud lahendis 3-3-1-18- 08. Selle punktis 13 leiti, et väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul on motivatsiooni olemasolu küll oluline, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. See seisukoht on igati kohaldatav ka käesolevas asjas arutluse all oleva teenistusastme ülendamise juhtumi puhul. Kaebaja suhtes esitatud põhjendus rajaneb asjaolul, et talle on esitatud süüdistus ametialases võltsimises ja väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemises ning kohtumenetlus on veel pooleli. Vastav asjaolu saab kuni õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumiseni anda aluse järeldada, et selle politseiametniku teenistus pole olnud laitmatu. Niisugune põhjendus on otseselt seotud politseiametniku teenistusastme ülendamise üheks tingimuseks oleva nõudega ja seega ka igati asjakohane.

7. Teenistusastme ülendamise korra punkt 34 kohaselt on teenistusastme ülendamise komisjon otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa üle poole komisjoni liikmetest ja nende hulgas on komisjoni esimees. Sama korra punkt 35 nõuab, et otsused tehtakse osavõtjate häälteenamusega. Ida prefekti 03.12.2014 käskkirjaga nr 1.1-3/56 moodustatud teenistusastme ülendamise komisjonis on lisaks esimehele veel kaheksa liiget. Kohtule edastatud 20.01.2015 koosoleku protokolli väljavõttest nähtub, et koosolekul osales nii komisjoni esimees kui kõik selle kaheksa liiget. Komisjon on ettepanekud läbi vaadanud ning kaebaja suhtes on üks komisjoni liikmetest ära märkinud, et talle on esitatud süüdistus ja kohtuasi on veel pooleli. Seejärel on komisjoni esimees leidnud, et ametnike osas, kes on oma tegevusega andnud alust kuriteo kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks, pole võimalik võtta seisukohta laitmatu teenistuse osas enne kohtumenetluse lõppu. Komisjoni liikmed on selle põhjendusega nõustunud ja otsustanud tema teenistusastme ülendamist mitte toetada. Seega oli komisjon otsustusvõimeline, koosoleku protokollist on jälgitav, et toimus ettepaneku arutelu ning otsustus tehti üksmeelselt. Protokolli sisu ei anna alust ka järelduseks, et kaalumist ei toimunud. Kuna vastav komisjon on loodud üksnes selle eesmärgiga, et anda hinnang politseiametniku teenistusastme ülendamise põhjendatusele, tuleb eeldada, et tema liikmed on igati pädevad vastavaid hinnangulisi seisukohti kujundama ja nende alusel otsustust langetama. Asjaolu, et komisjoni kõigi liikmete arvamus oli üksmeelselt eitav, kinnitab seda ning miski kohtule esitatust

4

ei anna alust arvata, et mistahes muud kaebajaga seotud asjaolud saanuks nende seisukohta vastupidiseks muuta.

8. Kaebaja heidab teenistusastme ülendamise komisjonile ette ebaobjektiivsust, üksnes pooleliolevast kohtumenetlusest lähtumist ja kõige muu temaga seonduva tähelepanuta jätmist. Seejuures pole ta aga arvestanud, et õigusaktidest ei tulene politseiametnikule subjektiivset õigust nõuda, et tema teenistusaste tingimata ülendatakse ega otsustada ka selle üle, kas ülendamise eelduseks olevad hinnangulised tingimused on täidetud. Vastav õigus puudub ka halduskohtul ning eelnevalt juba käsitletu kohaselt on see olemas üksnes vastava ettepaneku esitamise ja otsustuse langetamise pädevust omavatel isikutel. Politseiametniku õigused piirduvad teenindusastme ülendamise osas vaid sellega, et vastav otsus langetataks kooskõlas kehtestatud menetluskorraga ning õiglase ja õiguspärase kaalumise tulemusena. Antud juhul ei anna miski asja materjalidesse esitatust alust järeldada, et kaebaja teenistusastme ülendamise küsimuse lahendamisel esines olulisi kaalumisvigu, kaalutluse piirest väljumist või selle eesmärgi mittejärgimist. Samuti ei nähtu mingeid muid menetluslikke rikkumisi, mis saanuks kaasa tuua ebaõige otsustuse. Menetluskorda on järgitud ka ülendamisele esitamata jätmise põhjustest teavitamise kohustuse osas, sest 23.01.2015 e-kirjale lisatud protokolli väljavõtte edastamisega on nii kaebajale kui tema vahetule ülemusele vastavas korras ette nähtud kolme tööpäeva jooksul tehtud kirjalikult teatavaks teenistusastme ülendamisele esitamata jätmise põhjendused.

9. Lisaks teenindusastme ülendamise komisjoni otsuse vaidlustamisele on kaebaja vaidlustanud ka selle peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse. Sisulise otsustusega mittenõustumise kõrvale on ta ära märkinud rikkumise selle tegemise tähtaja osas. Vastustaja tunnistab rikkumist, kuid ei pea seda asjaoluks, mis võis otsuse sisu mõjutada ja anda aluse tühistamisnõude rahuldamiseks. Selle seisukohaga tuleb nõustuda. Vaidlusalune vaideotsus ei ole küll koostatud haldusmenetluse seaduse § 84 lg-s1 ettenähtud kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul, kuid miski kohtule esitatust ei võimalda järeldada, et mõne päeva võrra varem tehtud otsus oleks saanud olla oma sisus oluliselt teistsugune. Halduskohtumenetluse seadustiku §-s 58 sätestatu ei võimalda nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist niisuguste menetlusnõuete rikkumise tõttu, mis ei võinud mõjutada otsustatu sisu. Sama põhimõte kehtib halduskohtumenetluses juurdunud praktika kohaselt ka kohtule esitatud tühistamisnõude suhtes.

10. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust pidada kaebust põhjendatuks ning ta peab jätma selle täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja pole oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad poolte võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane