4-14-9812/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11.juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-14-9812

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 22. mai 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti

Lõuna

prefektuuri

Põlva

politseijaoskond, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 22. mai 2015 määrus jätta muutmata.

2. Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 15.12.2014 otsusega väärteoasjas nr 4-14-9812 karistati H.M liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi 5 päeva arestiga. Kohtuotsuse jõustumisel kohustati H.M ilmuma Tartu arestimajja karistust kandma. Maakohus märkis, et kui H.M ei ilmu aresti kandmisele, siis Lõuna prefektuur toob menetlusaluse isiku sundkorras arestimajja karistust kandma. Nimetatud otsuse peale esitas apellatsiooni H.M.

1.1. Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2015 kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 15.12.2014 otsus osas, milles kohus määras H.M-ile mõistetud aresti kandmisele järjestikustel päevadel. KarS § 66 lg 1 alusel määrati mõistetud karistus kandmisele ositi, s.o kolmel järjestikusel nädalavahetusel. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ning H.M-i apellatsioon rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu otsus jõustus 31.03.2015 Riigikohtu lahendiga.

1.2. teada aresti kandmisele Tartu Maakohtu 17.04.2015 teatisega anti H.M-ile ilmumise aeg, s.o alates 02.05.2015 kolmel järjestikusel nädalavahetusel.

2. 06.05.2015 esitas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Põlva poltisejaoskonna patrulltalituse juht politseikapten Arvo Turba ebaselguse lahendamise taotluse, milles palub VTMS § 212 lg 1 alusel kohtu seisukohta, kas H.M-i suhtes teostatakse sundtoomist ühe korra ja ta kannab 5 päeva aresti järjest või tuleb lähtuda ringkonnakohtu otsusest ning teostada sundtoomist kolmel järjestikusel korral. Politsei oli seisukohal, et kuna isik ei ole vabatahtlikult asunud karistust kandma, siis ei ole ka põhjendatud tema osas sundkorras toimetamine kolmel järjestikusel korral.

3. Tartu Maakohtu 22.05.2015 määrusega selgitas maakohus, et Tartu Ringkonnakohtu

10.02.2015 kohtuotsusega H.M-ile mõistetud karistuse ositi kandmise korrast tuleb lähtuda ka juhul, kui H.M ei ilmu karistuse kandmisele vabatahtlikult.

3.1. Maakohus leidis, et käesoleval juhul tuleb kohtuotsuse täitmisel lähtuda Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2015 otsusest. Erinevalt maakohtust määras Tartu Ringkonnakohus KarS § 66 lg 1 alusel mõistetud karistuse kandmisele ositi. Kahetsusväärselt ei ole Tartu

Ringkonnakohus oma 10.02.2015 otsuses määranud, et karistuse kandmisele vabatahtliku mitteilmumise korral oleks õigus pöörata täitmisele kogu karistus tervikuna. Kuna maakohtu otsus just karistuse kandmise korra osas on tühistatud, ei saa maakohus enam ennistada endist olukorda, s.o karistuse tervikuna täitmisele pööramist. KOHTUVÄLISE MENETLUEJA MÄÄRUSKAEBUS

4. Maakohtu määruse peale esitas 04.06.2015 määruskaebuse kohtuväline menetleja, milles palutakse tühistada vaidlustatud kohtumäärus ja teha uus määrus, milles on VTMS § 212 lg 1 alusel täpsustatud menetlusaluse isiku poolt karistuse kandmise kord juhul, kui tema karistust kandma toimetamiseks tuleb kohaldada sundtoomist.

4.1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik ei ilmu vabatahtlikult talle määratud karistust kandma, on tegemist tahtlikult karistuse kandmisest kõrvalehoidumisega. Vaatamata kohtute poolt antud võimalusele, ei ole H.M ilmunud vabatahtlikult karistust kandma ning on korduvalt rõhutanud oma kirjavahetuses kohtuvälisele menetlejale ja maakohtule, et ta ei kavatse ilmuda aresti kandmisele vabatahtlikult. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhul kui isik hoidub kõrvale karistuse kandmisest ja tema suhtes tuleb kohaldada sundtoomist VTMS § 205 lg 4 alusel, siis ei ole enam kohaldatav Tartu Ringkonnakohtu poolt 10.02.2015 tehtud kohtuotsus osas, millega määrati KarS § 66 lg 1 kohaselt menetlusalusele isikule aresti kandmine ositi, s.o kolmel järjestikusel nädalavahetusel. Põlva Maakohtu 22.05.2015 kohtumääruse kohaselt tuleks kohtuvälise menetleja isiku suhtes kohaldada sundtoomist kolm korda, kuna Tartu Ringkonnakohus on oma 10.02.2015 otsuses jätnud täpsustamata karistuse täitmisele pööramise, kui isik ei ilmu vabatahtlikult karistust kandma.

4.2. Lisaks tuuakse määruskaebuses välja, et Tartu Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt tuleks kohaldada sundtoomist menetlusaluse isiku suhtes ka ainult nädalavahetusel, mitte esimesel võimalusel, kui selleks on ilmnenud alused, s.o isik ei ole vabatahtlikult karistust kandma ilmunud. Ilma kohtumääruse selgelt ette nähtud aluseta puudub politseil kui sundtoomise teostajal piisav kindlus, et ühe ja sama, ositi määratud karistuse kandmise raames oleks karistuse iga osa kandmisele eelnev sundtoomise teostamine täiel määral õiguspärane. Samuti menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt on ühes ja samas asjas sundtoomiste korduv kohaldamine ebaotstarbekas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.

6. KarS § 66 lg 1 alusel võib kohus rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata tasumisele või kandmisele ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. VTMS § 205 lg 2 sätestatu kohasel, kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 209 ja süüdlane ei olnud kohtumenetluse ajaks kinni peetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale. VTMS §

205 lg 4 sätestatu kohaselt, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud väärteoasjas 10.02.2015 tehtud ringkonnakohtu lahend on täitmiseks kohustuslik karistuse kandmise korra osas. 10.02.2015 kohtuotsus on jõustunud 31.03.2015 Riigikohtu määrusega. Seega nimetatud väärteoasjas on sisuline õigusrahu saabunud. Seejuures on vajalik märkida, et jõustunud kohtulahend on osapooltele täitmisele kohustuslik, sh kohtuvälisele menetlejale. VTMS § 200 sätestatu kohaselt kohtuvälise menetleja jõustunud otsust ja määrust ning jõustunud kohtuotsust ja määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seetõttu jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et ringkonnakohtu 10.02.2015 kohtulahend on täitmise osas ebaselge. Asjaolu, et isik ei ole vabatahtlikult ilmunud aresti kandma ei loo õiguslikult olukorda, mis tühistaks ringkonnakohtu lahendi aresti ositi kandmise osas ning lubaks kohtuotsust täita täies ulatuses, s.o kohustada H.M kandma aresti 5 päeva järjest esimesel võimalusel. Ka sundtoomise kohaldamisel on H.M õigus kanda aresti kolmel järjestikusel nädalavahetusel.

7.1. 10.02.2015 ringkonnakohtu lahendiga tühistati maakohtu 15.12.2014 kohtuotsus üksnes osas, mis käsitles aresti kandmist järjestikustel päevadel, muus osas on jäetud maakohtu otsus muutmata. Maakohus on oma lahendi resolutsioonis märkinud aga ka veel järgnevat (tekst muutmata kujul), millises osas maakohtu otsust ei ole tühistatud: . Seega ei nõustu ringkonnakohus ei maakohtu ega kohtuvälise menetlejaga, et ringkonnakohtu otsuses ei ole märgitud, mis saab siis, kui isik ei asu vabatahtlikult aresti kandma.

7.2. suhtes tuleks teha kindlasti kolm Kohtuvälise menetleja seisukoht nagu H.M-i sundtoomist, on siiski oletuslik. Kuna isik ei ole seniajani reaalselt aresti kandma asunud ning tema suhtes ei ole kohaldatud ka sundtoomist, siis ei saa eeldada, et ühele sundtoomisele peab järgnema veel kaks. Samas, et ringkonnakohus on 10.02.2015 lahendis andnud H.M-ile võimaluse kanda karistust nädalavahetuseti, siis tõesti tuleb vajadusel kohaldada tema suhtes kolmel korral sundtoomist.

8. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja kohtuvälise menetleja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik