2-12-53501/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-53501

Tsiviilasi

M.V. hagi KÜ XXX vastu nõudega tuvastada 276,19 euro

tasumise kohustuse puudumine

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

276,19 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. augusti 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ XXX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): KÜ XXX (registrikood: 80219284),

esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Vastustaja (hageja): M.V. (isikukood: XXXXXX), esindaja

Andry Krass

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ XXX apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 15. augusti 2014.a otsus ja

teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata M.V. hagi

KÜ XXX vastu nõudega tuvastada 276,19 euro tasumise

kohustuse puudumine.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud M.V. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.V. esitas 14. detsembril 2012.a maakohtule hagi ja 08. augustil 2013.a hagiavalduse

täienduse KÜ XXX vastu, milles palus tuvastada hageja õigust jätta kostjale tasumata 276,19

eurot järgmiste kaasomandi eseme majanduskulude eest: küte 110,07 eurot, prügivedu 32,38

eurot, üldelekter 30,95 eurot, juhtimistasu 50,03 eurot, raamatupidamine 10,53 eurot, akende

pesu ja prügimaja puhastus 0,28 eurot, lampide vahetus 0,35 eurot, killustik libeduse tõrjeks

0,54 eurot, soojussõlme automaatika remont 12,15 eurot, maja hooldus 21,36 eurot, tarbevee

soojusvaheti läbipesu 0,92 eurot, üldvesi 5,37 eurot, tõkkepuu remont 1,26 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Tartu XXX-X korteriomandi omanik. Korteriomandi

koosseisu kuulub 614/28495 suurune mõtteline osa XXX kinnisasja kaasomandi esemest.

Kaasomandi eseme valitsemiseks on asutatud korteriühistu XXX (kostja). Kostja ei ole

kaasomandi eseme korrashoiukulusid arvestanud õigesti. Teenuste kulu, mida kostja on

jaganud lähtudes korterite arvust, mitte kaasomandi eseme suurusest, on vastuolus

korteriomandiseadusega ja kostja põhikirjaga. Võttes aluseks oma korteriomandi kaasomandi

osa suuruse, peab hageja ajavahemikul 01. jaanuar 2009.a kuni 31. detsember 2011.a

kaasomandi eseme valitsemise eest tasuma kostjale 276,19 eurot vähem, kui nõuab kostja

(KOS § 13 lg 1, 3).

Hageja leidis, et üldelektri-, juhtimis-, raamatupidamis-, akende pesu- , prügiveo-, kütte-,

lampide vahetuse-, killustiku ostu- ja prügimaja puhastuse kulude näol ei ole tegemist

haldusteenuste kuludega, mille puhul tuleb lähtuda põhikirja punkt 2.5.5 kolmandast lausest, st

et nimetatud kulud tuleb kanda ühistu liikmete vahel võrdses ulatuses. Hageja arvates on

nimetatud kulutuste näol tegemist sihtotstarbeliste kuludega.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et majandamiskulud on korteriomandite vahel jagatud

lähtuvalt seadusest, kostja põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest. Kulude jaotamise põhimõtted

on paika pandud põhikirjaga, mis võeti vastu 06. veebruaril 2005.a toimunud korteriühistu

asutamiskoosolekul, ning neid põhimõtteid ei ole muudetud. Kostja põhikirja p 2.5.5 näeb ette

ühistu liikme kohustuse tasuda elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid

juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Viidatud säte loetleb ka vee ja kanalisatsiooniga

seotud kulutused ning sätestab, et haldusteenuste eest tasumisel, samuti sooja vee torustikus

soojakadude tasumisel, osalevad ühistu liikmed võrdselt. Sarnased kohustused sätestavad ka

põhikirja p 2.5.6 ja p 2.5.6.a.

Kostja arvates on KÜ põhikirja alusel kujundatud kulude võrdne jaotus Riigikohtu praktikas

lähtuvalt käsitletav ka tavana (Riigikohtu lahend 3-2-1-52-12 p 12). Kostja on seisukohal, et

põhikirja alusel tavana kujunenud jaotus on järgnev: haldusteenused makstakse võrdselt

(juhtimistasu, raamatupidamistasu, prügivedu, üldelekter ja –vesi), sihtotstarbeliste maksete

puhul lähtutakse korteri pinnast maja korterite kogupinnas (maja hooldus, soojusenergia, vesi

ja kanalisatsioon ning veesoojendamine) ja vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele on

täiendavalt kogutud makseid remondifondi vastavalt ühistu 25. septembri 2008.a üldkoosoleku

otsusele võrdses summas korteriomandi kohta.

KÜS § 151 lg 1 lubab korteriühistu kulusid jagada erinevalt seadusest, kui põhikiri seda ette

näeb. Tavale tuginemisega kulujaotuse arvestamises ei pretendeeri kostja seaduse muutmisele

või lubamatule tõlgendamisele, vaid senine tava aitab põhikirja tõlgendada ning lähtuvalt

tavapõhisest tõlgendamisest võib üheselt jõuda järeldusele, et kõiki hageja poolt välja toodud

hagi esemeks olevaid makseid (vt p 2.1. lg 3) on alates põhikirja vastuvõtmisest üldkoosolekul

vaadeldud kui haldusteenuse makseid. Nagu eelnevalt välja toodud, toetab tava taolist

rakendamist ka Riigikohtu lahend 3-2-1-52-12.

Kostja arvates on hageja käsitlus põhikirja regulatsioonist olulisel määral põhikirjaga

vastuolus. Kostja toob välja asjaolu, et hageja arvutused põhinevad ebaõigetel alusandmetel, st

hageja on arvutustel lähtunud korterite pindalast 2849,5 m². tegelikkuses on ehitusregistri

väljavõtte kohaselt korterite kogupind 2645,5 m2. Elamus on 36 korterit korterite kogupinnaga

2645,5 m² ja mitteeluruumina garaaž (10 garaažipinnaga). Hageja poolt esitatud pindala

hõlmab ka garaaže ja keldribokse, mis hageja poolt osundatud viisil teenuseid ei tarbi.

Kostja on veendunud, et küttekulu maksunõude arvutamisel tuleb lähtuda korterite

kogupinnast, mitte kogu hoone ruumide pinnast (põhikirja punkt 2.5.5 lause 2).

Põhikirja punkti 3.2 neljandast lõikest nähtub, et sihtotstarbelised maksed on sihtkapitali

suunatavad maksed elamu remondi ja parendamise kulude katmiseks. Seetõttu ei peeta KÜ

põhikirjas sihtotstarbeliste maksude all silmas igapäevaseid olmekuludeks mõeldud makseid.

Kui tegemist ei ole sihtotstarbeliste maksudega, on KÜ põhikirja punkt 2.5.5 kohaselt järelikult

tegemist haldusteenuste maksetega. Kostja on veendunud, et vaidlusalused maksed on just

sellised, mida haldusteenuste maksete all põhikirjas silmas on peetud.

EELNENUD MAAKOHTU ja APELLATSIOONIMENETLUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 11. septembri 2013 otsusega hagi ning tuvastas, et M.V.il on õigus

jätta KÜ-le XXX tasumata ajavahemiku 01.01.2009–31.12.2011 eest kokku 276,19 eurot

järgmiste kaasomandi eseme majanduskulude eest: küte 110,07 eurot, prügivedu 32,38 eurot,

üldelekter 30,95 eurot, juhtimistasu 50,03 eurot, raamatupidamine 10,53 eurot, akende pesu ja

prügimaja puhastus 0,28 eurot, lampide vahetus 0,35 eurot, killustik libeduse tõrjeks 0,54

eurot, soojussõlme automaatika remont 12,15 eurot, maja hooldus 21,36 eurot, tarbevee

soojusvaheti läbipesu 0,92 eurot, üldvesi 5,37 eurot, tõkkepuu remont 1,26 eurot.

Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2014 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 11. septembri

2013.a otsus ja saadeti M.V. hagi KÜ XXX vastu 276,19 eurot tasumise kohustuse puudumise

tuvastamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 18. augusti 2014. a otsusega M.V. hagi KÜ XXX vastu tuvastades

276,19 eurot tasumise kohustuse puudumise. M.V.il on õigus jätta KÜ-le XXX tasumata

ajavahemiku 01. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 eest kokku 276,19 eurot järgmiste

kaasomandi eseme majanduskulude eest: küte summas 110,07 eurot, prügivedu summas 32,38

eurot, üldelekter summas 30,95 eurot, juhtimistasu summas 50,03 eurot, raamatupidamine

summas 10,53 eurot, akende pesu ja prügimaja puhastus summas 0,28 eurot, lampide vahetus

summas 0,35 eurot, killustik libeduse tõrjeks summas 0,54 eurot, soojussõlme automaatika

remont summas 12,15 eurot, maja hooldus summas 21,36 eurot, tarbevee soojusvaheti läbipesu

summas 0,92 eurot, üldvesi summas 5,37 eurot, tõkkepuu remont summas 1,26 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus KÜ XXX kanda.

Maakohus asus seisukohale, et hageja 08. augustil 2013.a esitatud seisukoht ei ole hagi

muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-109-08, 3-2-1-116-

10). Hagiavalduses punktis ei ole hageja soovinud tuvastada kostja otsuse tühisust, vaid asjaolu

tuvastamist, et lähtuvalt KOS § 13 lg 1-le võivad korteriomanikud majanduskulude jagamise

üldregulatsioonist kõrvale kalduda vaid kokkuleppe alusel, kuid korteriühistul XXX ei ole

seesugust kokkulepet põhikirjast erineva majanduskulude jagamise kohta.

XXX põhikiri on vastu võetud ühistu asutamiskoosolekul 6. veebruaril 2005.a Hageja märgib

hagiavalduses, et hagi perioodil (jaanuar 2009 kuni detsember 2011) ei ole kostja

üldkoosolekuid kokku kutsunud, samuti ei ole varasematel üldkoosolekutel vaidlusaluste

teenuste osas otsuseid langetatud. Kostja on kinnitanud, et arved on esitatud vastavalt

6. veebruari 2005.a põhikirjas sätestatud kulude jaotusele. Kulude jaotamise põhimõtteid ei ole

KÜ asutamisest peale muudetud.

Kostja poolt hagejale esitatud arvetest nähtub, et üksnes maja hooldus ja soojusenergia on

arvestatud vastavalt korteriomandi suurusele. Vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise

arvestuse ühikuks on m3. Remondifondi, juhtimistasu, raamatupidamise, prügiveo, üldelekteri,

üldvee ja näiteks tarbevee soojusvaheti läbipesu puhul on arvestusühikuks korter. Samas on

remondifondi korteripõhise kulujaotuse kohta esitatud kohtule KÜ XXX 25. augusti 2008.a

üldkoosoleku protokoll. Teiste hageja poolt vaidlustatud majandamiskulude arvestamise

muutmise kohta üldkoosoleku otsuseid esitatud ei ole.

Korteriühistu XXX põhikiri (2.5.5) sätestab, et sihtotstarbeliste maksete suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite

kogupinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisti. Haldusteenuste eest tasumisel, samuti sooja vee

torustikus soojakadude eest tasumisel osalevad ühistu liikmed võrdselt. Maakohus asus

seisukohale, et sellist kulude jaotamise korda põhikirjas ei saa pidada konkreetseks, kuna

põhikirjast ei nähtu, millised kulud tuleb lugeda sihtotstarbelisteks ning millised

halduskuludeks, v.a täpsustus sooja vee torustikus soojakadude kohta.

Maakohtule ei ole esitatud ühtegi korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega oleks muudetud

põhikirjalist kulude arvestuse korda (v.a remondifond). Arvete kohaselt on hageja viidatud

majandamiskulud arvestatud lähtuvalt korteritest, arvele on märgitud ühikuks korter. Kostja on

kinnitanud, et arvestusel on lähtutud põhikirjast. Maakohtule on jäänud arusaamatuks, mis

alusel on korteriühistu lähtunud vaidlusaluste majandamiskulude arvestusel korterite põhisest

jaotusest. Seega ei ole kostja hageja poolt vaidlustatud majandamiskulude arvestuses lähtunud

põhikirjast ning hageja poolt vaidlustatud majandamiskulude arved on koostatud summaliselt

kostja põhikirjaga vastuolus.

Maakohus ei pidanud vajalikuks lähteandmete osas hageja poolt esitatud arvutuskäiku üle

kontrollida. Kostja ei ole hageja poolt maakohtule esitatud arveid summaliselt vaidlustanud.

Samuti on hageja lähtunud nõude summa arvutamisel lähteandmetest, mis on kostja

raamatupidaja poolt hagejale edastatud KÜ XXX ostuarvete alusel perioodist 2009-2011.

Nimetatud arvetest lähtuvalt on koostatud KÜ XXX 2009-2011 majandusaasta aruanded.

Maakohus on selgitanud arvete ebatäpsust. Kostja raamatupidaja on selgitanud, et 08. augusti

2013.a e-kirjas, et KÜ-le XXX koostati perioodil 2009-2010 arveid üüriarvestusprogrammis

REEBI, alates 2011.a programmiga PROFIT. Arvestades kostja raamatupidaja selgitust, ei

kahelnud maakohus hageja poolt kohtule esitatud arvete õigsuses, mis puudutab kostja poolt

vormi ja kuupäevade erinevust.

5. Maakohus leidis, et kulude jagamisel tuleb arvestada korterelamu üldpindalaga kõigi

korteriomandite kohta. Tulenevalt KOS § 2 lg-st 2, KÜS §-st 151 ning XXX korteriühistu 06.

veebruari 2005. a ühistu asutamiskoosoleku protokollist on korterelamus kokku 46

korteriomandit ning korterelamu üldpindala on 2849,5 m2. Hageja kuuluva korteriomandi

suurus on 61,4 m2. Asja materjalidest ei nähtu, et korteriühistu põhikirjas või üldkoosoleku

otsustega oleks 10 garaaži kulude kandmise osas tehtud teistsugune kokkulepe kui

eluruumideks olevate korteriomandite osas. Lisaks nõustus ka kostja oma 03. juuli 2014.a

vastuses, et korteriühistu põhikiri sihtotstarbelist ning haldusteenuse eest tasutavat makset ei

defineeri.

Kohus kontrollis hagejale kuuluva korteriomandi vaidlustatud majandamiskulude arvestust,

jõudes järgmistele tulemustele:

1) kostja põhikirja punkt 2.5. alapunkt 6), ala-alapunkt b) kohaselt lähtutakse kütteks

kuluva soojusenergia eest tasu arvestamisel korteriomandi reaalosa üldpinnast.

Küttearveid

esitas

kostja

oma

raamatupidamise

koondväljavõtte

kohaselt

korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 58 349,73 eurot. Seega sai kostja

hagejalt

nõudeperioodil

kütte

eest

nõuda

maksimaalselt

1257,30

(58 349,73 ÷ 2849,5 × 61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil kütte

eest 1367,37 euro tasumist, mis on 110,07 euro võrra rohkem, kui näeb ette kostja

põhikiri;

2) kostja põhikirja punkt 2.5. alapunkt 5) teises lõigus sätestatu kohaselt lähtutakse

sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna osast maja

korterite kogupinnast;

3) prügiveo arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt

korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 5194,21 eurot. Seega sai kostja hagejalt

nõudeperioodil prügiveo eest nõuda maksimaalselt 111,92 (5194,21 ÷ 2849,5 × 61,4)

euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil prügiveo eest 144,3 euro tasumist,

mis on 32,38 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;

4) üldelektri arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt

korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 5034,99 eurot. Seega sai kostja hagejalt

nõudeperioodil üldelektri eest nõuda maksimaalselt 108,49 (5034,99 ÷ 2849,5 × 61,4)

euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil üldelektri eest 139,44 euro

tasumist, mis on 30,95 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;

5) juhtimistasu arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt

korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 8236,43 eurot. Seega sai kostja hagejalt

nõudeperioodil juhtimistasu eest nõuda maksimaalselt 177,48 (8236,43÷2849,5×61,4)

euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil juhtimistasu eest 227,51 euro

tasumist, mis on 50,03 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;

6) raamatupidamise arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt

korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 2731,61 eurot. Seega sai kostja hagejalt

nõudeperioodil

raamatupidamise

eest

nõuda

maksimaalselt

58,86

(2731,61÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil

raamatupidamise eest 69,39 euro tasumist, mis on 10,53 euro võrra rohkem, kui kostja

põhikiri ette näeb;

7) oktoobris 2010 esitas kostja akende pesu ja prügimaja puhastuse eest korteriomanikele

arve kogusummas 44,48 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda akende pesu ja

prügimaja puhastuse eest maksimaalselt 0,96 (44,48÷2849,5×61,4) euro tasumist.

Kostja nõudis hagejalt akende pesu ja prügimaja puhastuse eest 1,24 euro tasumist, mis

on 0,28 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;

8) märtsis 2009.a ja oktoobris 2010.a esitas kostja lampide vahetuse eest korteriomanikele

arve kogusummas 48,59 eurot;. Seega sai kostja hagejalt nõuda lampide vahetuse eest

maksimaalselt 1,05 (48,59÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt lampide

vahetuse eest 1,4 euro tasumist, mis on 0,35 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette

näeb;

9) mais 2009.a, mais 2010.a ja novembris 2011.a esitas kostja libeduse tõrjeks killustiku

soetamise eest korteriomanikele arve kogusummas 135,02 eurot. Seega sai kostja

hagejalt nõuda killustik libeduse tõrjeks eest maksimaalselt 2,9 (135,02÷2849,5×61,4)

euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt killustik libeduse tõrjeks eest 3,44 euro tasumist,

mis on 0,54 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;

10) aprillis 2009.a ja septembris 2009.a esitas kostja soojussõlme automaatika remondi eest

korteriomanikele arveid kogusummas 1949,75 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda

soojussõlme automaatika remondi eest maksimaalselt 42,01 (1949,75÷2849,5×61,4)

euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt soojussõlme automaatika remondi eest 54,16 euro

tasumist, mis on 12,15 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;

11) maja hoolduse arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt

korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 12 852,98 eurot. Seega sai kostja

hagejalt nõuda maja hoolduse eest maksimaalselt 276,95 (12 852,98÷2849,5×61,4) euro

tasumist. Kostja nõudis hagejalt nõudeperioodil maja hoolduse eest 298,31 euro

tasumist, mis on 21,36 euro võrra rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;

12) aprillis 2011 esitas kostja tarbevee soojusvaheti läbipesu eest korteriomanikele arveid

kogusummas 147 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda tarbevee soojusvaheti läbipesu

eest maksimaalselt 3,16 (147÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt

nõudeperioodil maja hoolduse eest 4,08 euro tasumist, mis on 0,92 euro võrra rohkem,

kui kostja põhikiri ette näeb;

13) üldvee arveid esitas kostja oma raamatupidamise koondväljavõtte kohaselt

korteriomanikele nõudeperioodil kogusummas 810,64 eurot. Seega sai kostja hagejalt

nõuda üldvee eest maksimaalselt 17,47 (810,64÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja

nõudis hagejalt nõudeperioodil üldvee eest 22,84 euro tasumist, mis on 5,37 euro võrra

rohkem, kui kostja põhikiri ette näeb;

14) augustis 2011.a esitas kostja tõkkepuu remondi eest korteriomanikele arveid

kogusummas 201,6 eurot. Seega sai kostja hagejalt nõuda tõkkepuu remondi eest

maksimaalselt 4,34 (201,6÷2849,5×61,4) euro tasumist. Kostja nõudis hagejalt

tõkkepuu remondi eest 5,6 euro tasumist, mis on 1,26 euro võrra rohkem, kui kostja

põhikiri ette näeb.

Maakohus luges hageja poolt esitatud arvestusele tuginedes tuvastatuks, et kostja on

arvestanud hagejale majandamiskulusid perioodi 1. jaanuar 2009.a kuni 31. detsember 2011.a

eest erinevalt põhikirjas sätestatud kulude jaotusele enam 276,19 euro ulatuses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. KÜ XXX esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. augusti 2014.a

otsuse tühistamist, millega maakohus rahuldas M.V. hagi ning uue otsuse tegemist, millega

jätta hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 436 lõiget 1, mis sätestab, et kohtuotsus peab olema

seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsus on olulises osas vastuolus kostja põhikirja ning

korteriühistuseaduse regulatsiooniga. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 438 lõiget 1,

mille järgi peab kohus hindama tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus on jätnud

arvestamata asjas kogutud tõendid, eelkõige ehitisregistri väljavõtte korterelamu suuruse kohta

ning pooltevahelise pikemaajalise praktika, mis kinnitab apellandi poolt rakendatud kulude

jaotuse õigsust;

2) on menetlusõiguse normide oluline rikkumine kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise (eelkõige KÜS § 151) ja see on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise –

rikkumise tagajärjel on kohus asunud ebaõigele seisukohale, et kostja hagi tuleb rahuldada;

3) põhinevad maakohtu poolt kohtuotsuse punktis 11 esile toodud arvestused eeldusel, et

korterelamu üldpindala on 2849,5 m2. Apellandi hinnangul oleks maakohus korteriomandite

pindala arvutamisel pidanud lähtuma mitte asutamiskoosolekust vaid ehitisregistri andmetest.

Ehitisregistrist nähtub selgelt, et XXX elamu kogupindala on 2645,5 m2. Arusaamatuks jääb

ning maakohus ei põhjenda, miks maakohus ei ole elamu pindala määratlemisel pidanud

vajalikuks lähtuda ehitisregistrist nähtuvast pindalast vaid kostja väitest pindala kohta;

4) on maakohus teinud arvutused vale pindalaga, seetõttu on ebaõiged ka kõik maakohtu otsuse

punktis 11 toodud arvutused, kuivõrd need põhinevad valedel algandmetel;

5) on maakohtu otsus vastuolus kostja põhikirjaga, mis näeb ette, et kõnealuste maksete osas

tuleb lähtuda korteripõhisest arvestusest. Apellant selgitab, et ühistu põhikiri on vastu võetud

korteriühistu 2005. a üldkoosoleku otsusega. Otsus on kehtiv. TsÜS § 86 lg 1 järgi ei ole

ebaselge sõnastus otsuse tühisuse aluseks (Riigikohtu lahend 3-2-1-50-11), samuti ei ole otsust

ega sellega kehtestatud põhikirja vaidlustatud;

6) on maakohtu otsuse punktis 8 korrektselt esile toonud asjakohased põhikirja punktid

(eelkõige 2.5.5 ja 2.5.6), kuid maakohus on neile omistanud tähenduse ning selle kaudu kulude

jaotuse, mis on vastuolus korteriühistu senise praktikaga. Korteriühistu 2008. a üldkoosoleku

päevakorrapunktis 1 sisaldub muu hulgas ka selgitus, kuidas põhikirja p 2.5.5 ja 2.5.6

regulatsiooni tuleb mõista: „Selgitus, kui tekib erakorraliselt ootamatu põhjendatud kulu, siis

kogutakse vajaminev raha liikmetelt võrdsetes osades (vastavalt ühistu põhikirjale). Muud

igapäevaseks majandamiseks vajavad kulud jaotatakse samuti vastavalt põhikirjale,

korteriomandi suurustele vastavalt, liikmete vahel. Välja arvatud mõõdetavad ja fikseeritud

kulud“. Vastav selgitus ning sellekohased põhimõtted olid arusaadavad kõigile koosolekul

osalejatele, sealhulgas KÜ juhatusele, millesse kuulus sel hetkel ka hageja M.V. Nimetatut

kinnitab ka koosoleku otsuse vastuvõtmise sõnastus „Ülevaade on liikmetel 100 % arusaadav“.

Samuti kinnitab asjaolu, et neist põhimõtetest on lähtunud ka M.V. oma 6. mai 2005.a e-kirjas,

milles ta kinnitab nende põhimõtete kehtivust;

7) ei ole maakohus võtnud seisukohta Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-52-12 väljendatud

seisukohtade kohaldatavuse suhtes, mille p 12 kohaselt võib mõistlik kulujaotus olla välja

kujunenud ka hageja liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana;

8) ei tarbi garaažid samu teenuseid kui eluruumidest korteriomandid, mistõttu puudub ka

faktiline alus nõuda nende käest tasumist teenuste eest, mida nad ei tarbi. Maakohus on jätnud

nimetatud asjaolu tähelepanuta. Maakohus ei ole selgitanud, mille alusel, miks ja kuidas saab

KÜ nõuda mitteeluruumi omanikelt tasumist teenuse eest, mida garaažiomanikule ei osutata ja

mida garaažiomanikud ei tarbi ehk teisisõnu, miks peaks KÜ-l olema tasunõue teenuse eest,

mida tegelikult ei osutata;

9) osalevad ühistu liikmed võrdselt põhikirja p 2.5.5 järgi haldusteenuste eest tasumisel, samuti

sooja vee torustikus soojakadude eest tasumisel ehk igaüks maksab vastava teenuse eest võrdse

summa. Tasumisel peavad võrdselt osalema vaid need ühistu liikmed, kes vastavaid teenuseid

tarbivad. Nende hulka ei kuulu aga garaažiomanikud, kes vastavaid teenuseid ei saa ega tarbi.

See tähendab, et remondifondi, juhtimistasu, raamatupidamise, prügiveo, üldelektri ja puhul on

põhikirjajärgseks arvestusühikuks korter, kuivõrd p 2.5.5 järgi tuleb haldusteenuste eest maksta

võrdselt ning vaid soojusenergia osas on p 2.5.6 sätestatud teistsugusel põhimõttel kulude

jaotus;

10) ei ole maakohus asja uuel läbivaatamisel hinnanud, millistesse kategooriatesse tuleb

korteriühistu poolt kantud kulutused liigitada, kas tegemist on haldusteenuste, majandamise

jooksvate kulutuste või sihtotstarbeliste maksetega. Nimetatud juhtnööri eiramine kujutab

endast menetlusõiguse olulist rikkumist ning see on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse

tegemise, kuivõrd maakohus on jätnud tähelepanuta vaidluse õige lahendamise seisukohalt

keskse küsimuse ning maakohus on põhjendamatult lähtunud eeldusest nagu alluksid kõik

kulutused, sõltumata sellest, milline põhikirja säte neile rakendub, samale jaotusmehhanismile.

5. M.V. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt:

1) nõustub vastustaja maakohtu seisukohaga ning jääb oma varasema, vastuväite sisu

arvestades, 16. aprillil 2014.a esitatud seisukohta juurde;

2) sätestab apellandi põhikirja punkt 2.5.5, et korteriomanike vahel kuulub võrdselt jagamisele

üksnes haldusteenus ja torustiku soojakaod. Haginõue eelnimetatud kulusid ei puudutanud ning

maakohus on seda õigesti ka arvestanud;

3) kui apellant oleks lähtunud kulude jagamisel enda p 2.5.5 tõlgendusest, st jagaks kõik kulud

korteripõhiselt, siis oleks haginõude suurus sarnane, kuna ka siis tuleks garaažikohti, kui

eraldiseisvaid kortereid arvestada, mida aga apellant teinud ei ole;

4) jääb vastustaja maakohtus esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt tekib korteriühistu

majandamiskulude tasumise kohustus korteriühistu liikmelisusest, mis on omakorda seotud

korteriomandiga. Asjaolu, kui suur osa korteriomandiga seotud kulutustest on korteriomaniku

enda otsesel osalusel tekkinud, ei oma tähtsust;

5) on apellandi taotletav olukord, kus omandi majandamiskuludest on osa korteriomanikke

ilma teiste korteriomanike nõusolekuta vabastatud, vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 2.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja

menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha TsMS 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja maakohtule

uueks arutamiseks saatmata. Kolleegium leiab, et M.V. hagi KÜ XXX vastu tuvastamaks

hagejal kohustuse puudumine tasuda korteriühistule 276,19 eurot ei ole põhjendatud ning tuleb

jätta rahuldamata. KÜ XXX apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

7. Hageja (vastustaja) põhiliseks väiteks, miks ta pidas korteriühistu poolt ajavahemikul

jaanuar 2009 kuni detsember 2011 temale arvestatud majandamiskulude suurust ebaõigeks, oli

asjaolu, et korteriühistu põhikiri (täpsemalt, põhikirja p 2.5.5) ei võimalda täpselt eristada,

missugused majandamiskulud tuleks lugeda nn sihtotstarbelisteks kulutusteks ja missugused nn

haldusteenusteks. Põhikirja punktis 2.5.5 nähakse nn sihtotstarbeliste maksete ja nn

haldusteenuste jaotamiseks korteriühistu liikmete vahel ette erinevad arvestuse alused. Kui nn

sihtotstarbeliste maksete puhul lähtutakse põhikirja p 2.5.5 kohaselt korteri üldpinna suhtest

maja korterite kogupindalasse (nn pindalapõhine jaotamine), siis nn halduskulude eest

tasumisel ja soojakadude eest tasumisel osalevad ühistu liikmed võrdselt (korteri põhine

arvestus). Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et põhikiri ei võimalda selgelt eristada,

millised kulud on sihtotstarbelised ning millised halduskulud (v.a täpsustus sooja vee

torustikus soojakadude kohta).

8. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et lisaks korteriühistu põhikirja punkti

2.5.5 sõnastusele tuleb põhikirja tõlgendamisel arvestada nii põhikirja ülejäänud sätteid kui ka

selle kohaldamisel väljakujunenud praktikat ja tava. Jättes kostja (apellandi) sellekohaste

seisukohtadega arvestamata ning kostja väidetele vastamata, on maakohus rikkunud

kohtuotsuse põhjendatuse nõuet.

8.1. Kolleegium möönab, et ainuüksi korteriühistu põhikirja teksti põhjal ei ole nn

sihtotstarbeliste kulude ja halduskulude olemus üheselt eristatav. Põhikirja p 2.5.5 kohaselt on

ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt „elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh

prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-,

vee- kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide

hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu

tegevusega seotud kulutused) katteks makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.

Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri

üldpinna osast maja korterite kogupinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Haldusteenuste eest

tasumisel, samuti sooja vee torustikus soojakadude eest tasumisel osalevad ühistu liikmed

võrdselt.“

8.2. Sellele lisaks kasutatakse põhikirjas veel mõistet „kommunaalkulud“, mille all ühistu

põhikirja p 2.5.6 järgi saab mõista teenuseid, mida elanikud saavad elamu ühiste

kommunikatsioonide kaudu (sh vesi, soojus kütte ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon).

Nn kommunaalteenuste puhul toimub tasu arvestamine tarbimise põhiselt (mõõturi näidu või

korteris elavate isikute arvu või korteri reaalosa üldpinna suuruse alusel). Kõik kõnealused

kululiigid, sh nii sihtotstarbelised maksed, halduskulud kui ka kommunaalkulud, kuuluvad oma

olemuselt majandamiskulude hulka KÜS § 151 tähenduses.

8.3. Sihtotstarbeliste maksete all tuleks ringkonnakohtu arvates mõista makseid, mida

kogutakse teatud kindla eesmärgiga. Korteriühistu põhikirja p 3.2 kohaselt on sihtotstarbelised

maksed sihtkapitali suunatavad maksed elamu remondi ja parendamise kulude katmiseks.

Seega ei ole KÜ põhikirja kohaselt sihtotstarbeliste maksetena käsitatavad igapäevasteks

olmekuludeks ettenähtud laekumised. Haldusteenuste all saab korteriühistu puhul mõista ühest

küljest kulutusi, mis on seotud korteriühistu juhtimisega ja administreerimisega (nt

juhtimistasud ja raamatupidamiskulud), kuid teisest küljest tähistab mõiste „haldusteenus“

üldkeelelises tähenduses ka erinevaid kinnisvara korrashoiu ja hooldusega seotud tegevusi.

9. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et lisaks põhikirja tekstile (tõlgendades mh põhikirja

punkte 2.5.5 ja 3.2 nende koostoimes) tuleb ühistu liikme kohustuste määratlemisel juhinduda

ka korteriühistus väljakujunenud tavadest ja praktikast. Tegemist on põhikirja tõlgendamise

küsimusega, mille juures saab lähtuda sellest, et põhikirjas kasutatud üldise tähendusega

mõisted ja väljendid (nt mõiste „haldusteenus“) saavadki oma täpsema sisu pikemaajalise

praktika tulemusena, s.o kui korteriühistu liikmed on pikemat aega aktsepteerinud mõistete

teataval viisil sisustamist.

9.1. Korteriühistu on põhjendatult tuginenud asjaolule, et KÜ XXX põhikiri on vastu võetud

2005. aastal ning põhikirja kehtivust ei ole kahtluse alla seatud. Kostja (apellandi) kinnitusel on

majandamiskulude jaotamise põhimõtted korteriühistus olnud algusest (s.o korteriühistu

asutamisest) peale samad ning neid ei ole vahepealse aja jooksul muudetud. Korteriühistu

2008.a üldkoosolekul (I kd tl 116) on 1. päevakorrapunktina selgitatud majandamiskulude

jaotamise põhimõtteid. Muuhulgas on sõnaselgelt täpsustatud, et võrdsetes osades kuuluvad

ühistu liikmete vahel jaotamisele erakorraliselt tekkivad ootamatud põhjendatud kulud.

Üldkoosolekul osalenud ühistuliikmed on pidanud selgitusi ja majandamiskulude jaotamise

aluseid endale arusaadavaks.

9.2. Hageja (vastustaja) ei ole põhistanud, et korteriühistus oleks majandamiskulusid jaotatud

varasemal ajal (s.o enne vaidlusalust perioodi algusega 01. jaanuar 2009) teisiti kui

vaidlusalusel ajavahemikul. Samuti ei ole hageja esile toonud, et majandamiskulude jaotamise

põhimõtteid oleks kogu ühistu tegutsemisaja vältel muudetud. Ringkonnakohtu arvates saab

alates 2005. aastast tegutsenud korteriühistu puhul lugeda majandamiskulude arvestamisel

välja kujunenuks kindla sisuga praktika, mille kohaselt ühistu liikmed on konkludentselt

aktsepteerinud, missugused kululiigid loetakse põhikirja p 2.5.5 kohaselt haldusteenusteks ja

mis jaotatakse korteriomanike vahel võrdselt.

9.3. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja (vastustaja) alates korteriühistu moodustamisest

2005.a kuni uue juhatuse koosseisu valimiseni 2008.a üldkoosolekul korteriühistu juhatuse

liige, mistõttu ei saa kolleegiumi hinnangul pidada usutavaks, nagu ei oleks hageja olnud

teadlik majandamiskulude jaotamise alustest korteriühistus.

10. Korteriühistu poolt osutatud teenuste loetelu ja konkreetsete kulude liigid nähtuvad

korteriühistu poolt liikmetele (sh hagejale) esitatud arvetelt (I kd tl 6 – 40). Kulude liikideks

on: 1) juhtimistasu; 2) maja hooldus; 3) raamatupidamine; 4) remondifond; 5) soojusenergia;

6) vesi ja kanalisatsioon; 7) vee soojendamine; 8) prügivedu; 9) üldelekter; 10) üldvesi. Sellele

lisaks on sõltuvalt vajadustest jaotatud korteriomanike vahel ka mitmesuguseid hooajalisi

ja/või ühekordseid kulutusi (nt lukusüdamiku vahetus, tõkkepuu remont, killustik, ummistuse

likvideerimine, valgustite remont / lampide vahetus, välisukse sulguri remont, sooja- ja

veesõlme remont; tarbevee soojusvaheti läbipesu, akende pesu ja prügimaja puhastus; postkasti

luku remont jms).

10.1.

Ringkonnakohus

nõustub

apellandi

seisukohaga,

et

korteriühistu

poolt

nn

haldusteenustena käsitatavad teenused, s.o 1) juhtimistasu, 2) raamatupidamiskulud, 3)

remondifond, 4) prügivedu, 5) üldelekter ja 6) üldvesi on oma olemuselt sellised, mida on

põhjendatud lugeda ühistu põhikirja p 2.5.5 tähenduses halduskulude hulka kuuluvaks.

Tegemist on kuludega, mis on suunatud korterelamu ja kinnistu üldisele korrashoiule, vastates

seega korterelamu haldamise üldkeeleliselt levinud tähendusele. Nn haldamiskuludele saab

ühtlasi pidada omaseks, et nende kulude suurusel puudub seos korteriomandi reaalosa

suurusega – sisuliselt saavad kõik ühistu liikmed vastavaid teenuseid võrdselt. Kuna nn

haldamiskulud on suunatud kaasomandi mõtteliste osade korrashoiule ja ühistu juhtimisega

seotud kulude kandmisele, siis saab pidada mõistlikuks ja ootuspäraseks, et vastavad kulud

jaotatakse korteriühistu liikmete vahel võrdselt, nagu käesoleval juhul ongi korteriühistus välja

kujunenud. Niisugust kulujaotust saab pidada mõistlikuks ning seega ka Riigikohtu lahendiga

nr 3-2-1-52-12 (p12) kooskõlas olevaks.

10.2. Sama kehtib kolleegiumi arvates nn hooajaliste või ühekordsete kulude puhul, nagu

akende pesu ja prügimaja puhastus, lampide vahetus, killustik libeduse tõrjeks, soojussõlme

automaatika remont, tarbevee soojusvaheti läbipesu, tõkkepuu remont jm. Ka need kulud on

käsitatavad haldusteenustena korteriühistu põhikirja p 2.5.5 tähenduses.

11. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et korteriühistu põhikirja alusel on põhjendatud

lugeda nii korteriühistu juhtimistasu, raamatupidamistasu, remondifondi maksed, samuti

prügiveo, üldelektri ja üldvee kulud, samuti konkreetsed halduskulud nagu akende pesu ja

prügimaja puhastus, lampide vahetus, killustik libeduse tõrjeks, soojussõlme automaatika

remont, tarbevee soojusvaheti läbipesu, tõkkepuu remont jm põhikirja p 2.5.5 tähenduses

haldusteenuste hulka kuuluvaks. Sellest tulenevalt on korteriühistu õigesti jaotanud

eelnimetatud kulud ühistu liikmete vahel võrdselt, kuna korteriühistu põhikirjas on sätestatud

sellekohane erisus. Sellega on kõrvale kaldutud KÜS-s sätestatud põhimõttest, mille kohaselt

põhikirjas

erisätete

puudumisel

jaotatakse

majandamiskulud

korteriomanike

vahel

pindalapõhiselt.

Seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud hageja taotlus tuvastada, et korteriühistu on

arvestanud halduskulusid ebaõigesti, jaotades need korteriühistu liikmete vahel võrdselt, selle

asemel, et jaotada need kulud vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele.

12. Ringkonnakohus nõustub ka apellandi seisukohaga, et maakohtu otsuse põhjendused on

ebaõiged osas, milles kohus arvestas korterelamu üldpindalana 2849,5 m2. Põhjendatud on

apellandi seisukoht, et korteriomandite kogupindala suuruse tuvastamise aluseks ei saa olla

ainuüksi korteriühistu asutamiskoosoleku protokoll. Ehkki korteriühistu asutamiskoosoleku

protokollis (I kd tl 109) märgitu kohaselt on korterelamu üldpindala 2849,5 m2, ei saa

üldpindala kui faktiline asjaolu sõltuda koosolekul otsustatust ega lükka ümber ehitisregistri

andmeid. Maakohus ei ole arvestanud kostja väidetega korterelamu üldpindala suuruse ja

ehitisregistrist nähtuvate andmete kohta ega kostja seisukohtade mittearvestamist põhjendanud.

Ehitisregistri väljavõtte (II kd tl 11-12) nähtub, et korterelamus paiknevate korterite

(eluruumide) pind kokku moodustab 2645,5 m2, millele tugineb ka apellant. Ehitisregistri

väljavõtte kohaselt on elamus olevate mitteeluruumide (garaažide) kogupind 342,4 m2. Seega

eluruumide ja mitteeluruumide pindala kokku moodustab 2987,9 m2, mis samuti ei kattu

asutamiskoosoleku protokollis märgitud üldpindalaga 2849,5 m2. Ringkonnakohus leiab, et

tuginemine korteriomandite kogupindalale 2849,5 m2 ei ole põhjendatud.

13. Kolleegium nõustub apellandiga, et majandamiskulude jaotamisel on vastavalt

korteriühistuseadusele ning korteriühistu põhikirjale põhjendatud arvestada korteriomandite

kui eluruumide kogupindalaga ning õige ei ole lugeda korteriomandite hulka mitteeluruume

(garaaži- ja/või keldribokse). KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud selle seaduse

tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava

elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu

majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise

tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas

ei sätestata teisiti. Seaduse sõnastuse kohaselt tuleb seega lähtuda eluruumide üldpindala

suurusest. Samuti on põhikirja punktis 2.5 kasutatud korteri mõistet ning kolleegium nõustub,

et korteri all saab mõista eluruumi ja mitte nt garaažiboksi.

Ringkonnakohus nõustub ka apellandi seisukohaga, et garaažid kui mitteeluruumid ei tarbi

samas mahus haldus- ega kommunaalteenuseid, mida osutatakse eluruumide omanikele.

Põhjendatuks ei saa pidada korteriühistu põhikirja tõlgendamist selliselt, et mitteeluruumide

(garaažibokside) omanikud peaksid osalema korterelamu majandamiskulude jaotamisel

võrdsetel alustel eluruumide omanikega. Asja materjalidest ei nähtu ka, nagu oleks XXX

garaažiomanike seas isikuid, kellele ei kuulu samaaegselt XXX korterelamus eluruumi

(nimekiri I kd tl 120-123, korduvalt lk 171-174). Seega osalevad garaažibokside omanikud

korterelamu majandamiskulude kandmisel, sh nn halduskulude puhul, juba seoses neile

kuuluva eluruumiga võrdselt kõigi teiste korteriomanikega.

Arvestades eeltoodut on ringkonnakohus seisukohal, et hagi ei ole tervikuna põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud asjaolusid, mille kohaselt on

korteriühistu jaganud haldusteenustega seotud kulud ühistu liikmete vahel ajavahemikul

01. jaanuar 2009.a kuni 31. detsember 2011.a ebaõigetel alustel.

14. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3

alusel menetluskulude jaotust. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 kohaselt

jäävad nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14,

p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja

või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel

(eelkõige riigilõiv).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/