1-15-4536/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-4536

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juunil 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-4536 (15230101416) Kohtunik

Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi Stanislav Gavrilov süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluse Prokurör Mariana London Süüdistatav STANISLAV GAVRILOV isikukood 38605180406, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht XXX, ei tööta, viibib Vanglas tõkendina kohaldatud vahistamist, kriminaalja väärteokorras karistatud Kaitsja Jugans Grossmann (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Stanislav Gavrilov KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 17.03.2015.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 17.03.2015.a.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Stanislav Gavrilovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja

175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 360 eurot, ekspertiisikulu 588 eurot riigituludesse.

Kohustada Stanislav Gavrilovit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 160.25 eurot.

Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Stanislav Gavrilovile posti teel Tallinna Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena Stanislav Gavrilov, kriminaalasi 1-15-4536, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).

Asitõendid:

- narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada;

- pakendid ja vutlaris olev digitaalkaal - konfiskeerida ja hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistused

Stanislav Gavrilov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes mõisteti Harju Maakohtu 29.09.2011 a otsusega nr 1-11-1958 süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ebaseaduslikult omandas uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 17.03.2015 a suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga vähemalt 3,38 grammi (puhtal kujul vähemalt 0,68 grammi metamfetamiini), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi.

Stanislav Gavrilov hoidis osundatud narkootilist ainet ebaseaduslikult enda kasutuses olevas sõiduautos Audi A8, reg nr XXX, kuni 17.03.2015 a kellani 22.10, mil ta eelnimetatud sõiduki läbivaatuse käigus sõidukist kilepakendi koos narkootilise ainega haaras, sõidukist eemale jooksis ning narkootilise aine joostes Ahtri 6b vahetus läheduses olevale muruplatsile maha viskas. 17.03.2015 a kell 22.20 teostati politseitöötajate poolt eelnimetatud muruplatsil sündmuskoha vaatlus, mille käigus Stanislav Gavrilovi poolt eelnevalt maha visatud narkootilist ainet metamfetamiini sisaldav pulber kogumassiga vähemalt 3,38 grammi (puhtal kujul vähemalt 0,68 grammi metamfetamiini) politseitöötajate poolt sündmuskoha vaatluse käigus ära võeti.

Suures koguses narkootilise aine (metamfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega pani Stanislav Gavrilov isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis

1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav Stanislav Gavrilovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 11.06.2015 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Stanislav Gavrilovi süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.03.2015.a s.o mil ta kahtlustatava kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine.

Asitõendid

KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad järgmised asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad:

- narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas);

- pakendid ja vutlaris olev digitaalkaal

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg

1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 360 eurot, ekspertiisikulu 588 eurot riigituludesse.

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus ajatamisega, kuid ei nõusutnud vähendamisega. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu need ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Stanislav Gavrilovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu.

Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamisega seoses esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik