1-14-8118/64 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-8118

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni

2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8118 (13249000079) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi G.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; H.V I.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; U.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi; A.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav G.K

isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: algharidus, ei õpi ega tööta; Kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 30.08.2013. a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 121; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 7 kuu vangistusega, kandmata karistus 3 kuud 21 päeva vangistust, KarS § 74 järgi 18 kuuline katseaeg; 2) 04.12.2013. a Tartu Maakoht

u Jõgeva kohtumaja poolt KarS §

266 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 8 järgi 6 kuu vangistusega, kandmata karistus 5 kuud 27 päeva vangistust, liitkaristus 8 kuud vangistust, millest 3 kuud 21 päeva on tingimisi vabastatud 30.08.2013. a otsusega ja 4 kuud 9 päeva vangistuse osas KarS § 74 alusel 18 kuulise katseajaga; 28.01.2014. a on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega karistus 8 k pööratud uud vangistust täitmisele, kannab karistust alates 31.05.2014. a; Väärteokorras 13 kehtivat karistust Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.03.2014. a

Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo

Süüdistatav

I.A

Isikukood , elukoht: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: põhiharidus, töökoht: Ekstama Kaubanduse OÜ; Kriminaalkorras karistatud 1 korral: 10.10.2013. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra, seega 8 kuulise vangistusega, KarS § 74 alusel 18 kuuline katseaeg; Väärteokorras 6 kehtivat karistust T elukohast lahkumise keeld õkend:

Kaitsja Jurist Paavo Paal Süüdistatav U.O

Isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Olustvere Viljandimaa, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, emakee ; l: eesti keel, töökoht: Tallink Takso 24 Kriminaalkorras karistatud 1 korral: 27.04.2011. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 1 kuu 10 päeva vangistusega, § 69 alusel asendatud 80 tunni üldkasuliku tööga; Väärteokorras 5 kehtivat karistust Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.03.2014. a Kaitsja

Vandeadvokaat Rainer Objartel

Süüdistatav A.P

Isikukood , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX Jõgevamaa, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: AS Oskar Lihatööstus; Kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 20.11.2008. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 263 p 1, 4; § 215 lg 2 p 1, 2 - aasta § 25 lg 2; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3 alusel 1

4 k

18 kuulise katseajaga; uu vangistust KarS § 74 alusel 2) 15.05.2009. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS §

263 p 4 alusel 3 kuu vangistust, § 69 alusel asendati 180 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud;

3) 04.10.2011. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS §

215 lg 2 p 1, 2 alusel 4 kuu vangistusega, mis asendati 240 tunni üldkasuliku tööga 6 kuulise tähtajaga; 4) 11.10.2011. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS §

215 lg 2 p 1, 2; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 1 alusel liitkaristusega 1 aasta 7 kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 1140 tundi, tähtaeg 1 aasta 6 kuud, sooritatud; 5) 18.04.2012. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS §

215 lg 2 p 1, 2; § 266 lg 2 p 1, 3 alusel 5 kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks 11.10.2011. a otsusega; 6) 09.07.2013. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS §

215 lg 2 p 1,

2 p 2; § 266 lg

1 järgi 11 kuulise vangistusega, § 74 alusel koheselt kandis ära 3 k vangistust jäi uud vangistust, 8 kuud

2 aastase katseajaga; Väärteokorras 15 kehtivat karistust

Kaitsja Advokaat Valli Murde

Kohtuistungi toimumise aeg 01.06.2015. a ja 11.06.2015. a

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.K KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (13.10.2013. a ja 09.11.2013. a toime pandud kuriteoepisoodides)

8 (kaheksa) kuud vangistust. ja mõista karistuseks

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita G.K-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 04.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1- -

13 10917 mõistetud ja Tartu Maakohtu 28.01.2014. a määrusega täitmisele pööratud karistusega, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista G.K-le (üks) aasta 4 (neli) kuud liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1

vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel arvestada G.K-le mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 04.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 ja Tartu mõistetud Maakohtu 28.01.2014. a määrusega täitmisele pööratud karistus, s.o 8 kuud vangistust.

Ärakandmata karistuseks suuruseks lugeda 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada G.K KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (01.03.2014. a ja 20.04.2014. a toime pandud kuriteoepisoodides)

4 (neli) vangistust. ja mõista karistuseks kuud

KarS § 64 lg 1 alusel G.K-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistus liita käesoleva kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osaga, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista G.K-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka G.K eelvangistuses viibitud aeg 05.03.2014. a kuni 06.03.2014. a, s.o 2 päeva.

G.K ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § G.K-le mõistetud

69 lg 1 alusel asendada

vangistus 358 (kolmsada vii kaheksa G.K skümmend ) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata G.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

1 ( ) ) aasta 6 (kuus kuud alates üks kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on G.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS -s : §

75 sätestatud kontrollnõudeid 1) elada ko - htu määratud alalises elukohas Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - imiskoha , töö või õpp vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.K-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada G.K-d otsima endale töökoht hiljemalt 01.07.2015. a või olema aktiivne tööotsija või alustama õpinguid alates 01.09.2015. a põhihariduse omandamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata G.K Viru Vangla III üksuse

(noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

G.K-le kohaldatud tõkend –

– tühistada elukohast lahkumise keeld

kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistu I.A

199 lg 2 p 7, 9 seks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud I.A-le karistust Tartu Maakohtu 10.10.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4074 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuud I.A-le liitkaristuseks vangistust, võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis vangistust.

1 (üks) aasta 4 (neli) kuud

KarS § 74 lg 5 ja § mõistetud

69 lg 1 alusel asendada I.A-le vangistus 485 (nelisada kaheksakümmend viis) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata I.A-le

1 ( aasta 6 (kuus) kuud alates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks)

kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on I.A kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid -s : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimise ; le 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.A Vangla III üksuse Viru (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

I.A-le

- elukohast lahkumise keeld - kohaldatud tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus U.O-le esitatud süüdistuses 01.03.2014. a kuriteoepisoodis, kuna U.O tegevus vastab väärteo tunnustele.

Süüdi tunnistada U.O KarS § järgi ja mõista karistuseks

199 lg 2 p 4, 7

4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, määrata, et U.O-le mõistetud vangistust ei pöörata

3 alusel

täitmisele, kui U.O

1 (üks) ei pane -aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud kontrollnõudei -s d: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - koha , töö või õppimis vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata U.O

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

U.O suhtes kohaldatud tõkend tühistada

- elukohast lahkumise keeld -

kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks A.P

199 lg 2 p 7, 9

4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud A.P-le karistust Tartu Maakohtu 09.07.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4782 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuud A.P-le liitkaristuseks vangistust, võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis vangistust.

1 (üks) aasta

KarS § 74 lg 5 ja § mõistetud

69 lg 1 alusel asendada A.P-le vangistus 365 (kolmsada kuuskümmend viis) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata A.P-le

1 ( aasta 6 (kuus) kuud alates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks) kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima A.P KarS -s : §

75 sätestatud kontrollnõudeid 1) elada ko - htu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Viru Vangla III üksuse A.P (noortevangla) krim

inaalhooldaja järelevalve alla.

Rahuldada kannatanute AS Selver ja AS Rimi Eesti Food tsiviilhagid.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p ja § 13 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista

2 lg 1 I.A-lt

Selver kasuks 7 (seitse) välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu AS eurot 99 senti. K -is ahju tuleb hüvitada AS Selver arvelduskontole nr EE182200221010865014 AS Swedbank.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p ja § 132 lg 1, § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista

G.K-lt (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt Riina G.K-lt solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahjude katteks ) ja I.A-lt kannatanu AS Rimi Eesti Food kasuks 35 (kolm senti. kümmend viis) eurot 68 K Rimi Eesti Food arvelduskontole nr 221001172813 AS-is ahju tuleb hüvitada AS Swedbank.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.K-lt (alaealisel vahendite puudumisel ,3 KrMS § 188 alusel vanemalt Riina G.K-lt ) riigituludesse sundraha katteks 585 (viissada ka viis eurot. heksakümmend )

Jätta menetluskulud summas G.K-lt välja mõistmata. 1011,12 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Raganar G.K-lt väljamõistetavad menetluskulud on

) aasta jooksul kohtuotsuse alates õigus tasuda 1 (ü jõustumisele järgnevast kuust he . G.K (alaealisel vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel vanem Riina

G.K ) kuupäevaks vähemalt kümmend) on kohustatud maksma igakuiselt 25.

50 (viis eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 35 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700043764. Sel -14-8118,

gitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, G.K “.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.A lt riigituludesse - sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud summas I.A (viissada kaheksakümmend viis) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. I.A on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt kümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni

50 (viis (viimane osamakse 35 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700043780. Sel -14-8118, gitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, I.A“ .

KrM ,3 sundraha katteks 585 S § 180 lg 1 alusel välja mõista U.O-lt riigituludesse (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja kaitsjatasu katteks 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot.

Jätta menetluskulud summas U.O-lt välja mõistmata. 527,88 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et U.O-l on õigus menetluskulud kogusummas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. U.O on kohustatud kuupäevaks

maksma igakuiselt 25. vähemalt 70 (seitsekümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700043793 -14-8118, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, U.O “.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.P lt riigituludesse ,3 sundraha katteks 585 - (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja kaitsjatasu katteks 108 (ükssada kaheksa) eurot.

Jätta menetluskulud summas A.P lt välja mõistmata. - 691,20 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.P on õigus menetluskulud kogusummas

693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. A.P on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt kümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni

60 (kuus (viimane osamakse 33 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700043803. Sel -14-8118, gitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, A.P“ .

Maksegraafiku ja te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta järgmised kriminaalasja kriminaalasja juurde juures asuvad asitõendid: - CD-plaat videosalvestisega 09.11.2013. a sündmusest Põltsamaa linnas Tartu mnt

12 asuvas kaupluses Säästumarket; - CD-plaat pildija videofailidega 20.04.2014. a toimunud sündmusest Põltsamaa linnas Tartu mnt Bussijaama platsil asuvas Selveri kaupluses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KOHTUOTSUSE P

ÕHIOSA 29.09.2014. a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluses kriminaalasi G.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, I.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi

es , U.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning süüdistus KarS § 199 A.P lg 2 p 4, 7 järgi. Kohus pidas üldmenetl .2015. a prokuröri ja kaitsja use planeerimiseks eelistungi 26.01 te os

avõtul. Kohus andis G.K , I.A , U.O ja A.P määrusega kohtu alla üldmenetluses. 01.06.2015. a korraldatud istungil esitati kohtule taotlus kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Protokollise määrusega andis kohus G.K , I.A , U.O ja A.P inaalasja arutamist kohtu alla kokkuleppemenetluses ning jätkas krim kokkuleppemenetluses KrMS § 247 järgi.

I Kokkulepe sisu te G.K-d süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p

9 järgi 7, selles, et:

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu ja grupis koos I.A-ga 13.10.2013. a kella 10.05 ajal viibides Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Viru Valge“ väärtusega 5.89 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata;

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos I.A ga 13.10.2013. a kella 15.4 -

5 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 1 liitrise pudeli alkohoolset jooki „Saaremaa “ väärtusega 13.25 eurot ning ühe 0,5 viin liitrise pudeli alkohoolset jooki, liköör "Vana Tallinn" väärtusega 6.50 eurot, kokku väärtuses 18,75 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata;

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannudvaravastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos I.A ga - 13.10.2013. a kella 16.55 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, liköör „Vana Tallinn" väärtusega 6.50 eurot ning ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Viru Valge" väärtusega 5.89 eurot, kokku väärtuses 12,39 eurot ning möödus kaupluse kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid peeti turvamehe poolt kaupluses kinni, tagastades kaubad kauplusele;

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos I.A ga 09.11.2013. a kella 09.48 ajal - Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0,5 liitrise deli alkohoolset jooki, viin „Russki Razmer" väärtusega 8.98 eurot ning ühe pu 1,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, siider „Bellissimo" väärtusega 1.98 eurot (+ pant 0,08 eurot), kokku väärtuses 11,04 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata, pannes sellega toime süstemaatilise varguse grupi poolt, tekitades Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju kokku 35,68 eurot.

tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusl

30 ajal Jõgeva maakonnas Pajusi vallas iku asja vastu, 01.03.2014. a kella 02. Pisisaare külas, isikute grupis koos A.P ja U.O-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis AS Pajusi ABF territooriumil seisvate AS-le Pajusi ABF kuuluvate ratastraktori NEW HOLLAND T-7060 registreerimismärgiga 6020 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND T-5050 registreerimismärgiga 5298 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 100 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND TS-135 A registreerimismärgiga 7252 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet ning ratastraktori NEW HOLLAND T 6070 registreerimismärgiga 0739 TH - kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 40 liitrit diiselkütet, kokku 440 liitrit diiselkütust väärtusega kokku 401,28 eurot.

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu ning isikuna, kes on toime pannud varguse KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes, 20.04.2014. a kella 20.55 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt bussijaama platsil asuvas Põltsamaa Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,7 liitrilise pudeli viina „Viru Valge“, väärtusega 7,99 eurot, möödudes kassast, jättes kauba eest tasutama, pannes sellega toime süstemaatilise varguse.

Prokurör taotleb kohtult G.K üüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi s (13.10.2013. a ja 09.11.2013. a toime pandud kuriteoepisoodides) ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista G.K-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 04.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 mõistetud ja Tartu Maakohtu 28.01.2014. a määrusega täitmisele pööratud karistusega, s.o 8 kuud vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista G.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestada G.K-le mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 04.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 mõistetud ja Tartu Maakohtu 28.01.2014. a määrusega täitmisele pööratud karistus, s.o 8 kuud vangistust. Ärakandmata karistuseks suuruseks lugeda 8 kuud vangistust. Prok s urör taotleb kohtult G.K üüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (01.03.2014. a ja 20.04.2014. a toime pandud kuriteoepisoodides) ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

1 aast KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.K-le liitkaristuseks a vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka G.K eelvangistuses viibitud aeg 05.03.2014. a kuni 06.03.2014. a, s.o 2 päeva. G.K ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 11

1 alusel asendada kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 358 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

4 alusel on KarS § 69 lg G.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg

2 alusel määrata, et süüdlane G.K

2 p on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

2 p 4 alusel KarS § 75 lg

kohustada süüdlast G.K-d otsima endale töökoha hiljemalt 01.07.2015. või olema a aktiivne tööotsija või alustama õpinguid alates 01.09.2015. põhihariduse omandamiseks. a

I.A

7, 9 süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p järgi selles, : et

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu ja grupis koos G.K-ga 13.10.2013. a kella 10.05 ajal viibides Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Viru Valge“ väärtusega 5.89 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata;

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos G.K-ga 13.10.2013. a kella 15.45 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 1 l eli alkohoolset jooki „Saaremaa “ väärtusega 13.25 eurot ning ühe 0,5 iitrise pud viin liitrise pudeli alkohoolset jooki, liköör „Vana Tallinn" väärtusega 6.50 eurot, kokku väärtuses 18,75 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata;

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos G.K-ga 13.10.2013. a kella 16.55 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0, deli alkohoolset jooki, liköör „ äärtusega 6.50 eurot ning ühe

5 liitrise pu Vana Tallinn" v 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Viru Valge" väärtusega 5.89 eurot, kokku väärtuses 12,39 eurot ning möödus kaupluse kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid peeti turvamehe poolt kaupluses kinni, tagastades kaubad kauplusele;

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos G.K ga 09.11.2013. a kella 09.48 ajal G.K Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0, pudeli alkohoolset jooki, viin „ äärtusega 8.98 eurot ning ühe

5 liitrise Russki Razme v r“ 1,5 liitrise pudeli

alkohoolset jooki, siider „Bellissimo“ väärtusega 1.98 eurot (+ pant 0,08 eurot), kokku väärtuses 11,04 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata, pannes sellega toime süstemaatilise varguse grupi poolt, tekitades Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju kokku 35,68 eurot.

KarS § 199 lg 2 p 7, järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. Karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel 10.10.2013. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistuse kandmata osaga 8 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku üldkasulikku tööd. KarS § 69

485 tundi

3 alusel lg määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

4 alusel on KarS § 69 lg I.A kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

U.O-d süüdistatakse § 199 lg 2 p 4, järgi KarS selles, : et

- tema 01.03.2014. a kella 00.00 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Võhmanõmme külas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Võhmanõmme Põllumajandusühistu territooriumil seisvate Võhmanõmme Põllumajandusühistule kuuluvate ratastraktorite registreerimismärgiga 8264 EE, 4560 ET ja 4560 EK ning kopa Jumz registreerimismärgiga 6265 ED kütusepaakides, voolikuga kütuse väljaimemise teel, kokku 150 liitrit diiselkütust väärtusega kokku 189 eurot; - .o isiku poolt, kes varem toime pannud tema KarS § 199 lg 2 p 4 järgi täheldatud isikuna s varguse, 01.03.2014. a kella 02.30 ajal Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Pisisaare külas, isikute grupis koos A.P ja alaealise G.K-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis AS Pajusi ABF territooriumil seisvate AS-le Pajusi ABF kuuluvate ratastraktori NEW HOLLAND T-

20 TA 7060 registreerimismärgiga 60 kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND T-5050 registreerimismärgiga 5298 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 100 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND TS-135 A registreerimismärgiga 7252 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet ning ratastraktori NEW HOLLAND T 6070 registreerimismärgiga 0739 TH -

kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 40 liitrit diiselkütet, kokku 440 liitrit diiselkütust väärtusega kokku 401,28 eurot.

01.03.2014. a kuriteoepisoodis menetlus lõpetada seoses KarS muudatustega ja eraldada materjalid väärteomenetluseks. KarS § 199 lg 2 p

4, 7 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.O 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

A.P selles süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi , et tema KarS § 199 lg 2 p 4 järgi täheldatud isikuna s. o isiku poolt, kes varem on toime pannud varguse, 01.03.2014. a kella 02.30 ajal Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Pisisaare külas, isikute grupis koos U.O ja alaealise G.K-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis AS Pajusi ABF territooriumil seisvate AS-le Pajusi ABF kuuluvate ratastraktori NEW HOLLAND T-7060 regi teel 150 streerimismärgiga 6020 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND T-5050 registreerimismärgiga 5298 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 100 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND TS-135 A registreerimismärgiga 7252 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet ning ratastraktori NEW HOLLAND T-6070 registreerimismärgiga 0739 TH kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 40 liitrit dii

selkütet, kokku 440 liitrit diiselkütust väärtusega kokku 401,28 eurot.

KarS § 199 lg 2 p 7, järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus 09.07.2013. a Tartu Maakohtu

- 8 kuud vangistust, Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg1 aluse l asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg

365 tundi

3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

4 alusel on KarS § 69 lg A.P kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

II Kohtu seisukoht

2.1 Kohtuistungil kinnitas et talle on kokkulepe arusaadav, s süüdistatav G.K , ee vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Ta on teadlik, millest tsiviilhagid koosnevad ja on nõus, et kahjud on tema poolt tekitatud. Hagid võtab ta õigeks. Kohtuistungil , et talle on kokkulepe arusaadav, see vasta kinnitas süüdistatav I.A b tema tahtele ja ta

jääb selle juurde. Tsiviilhagi võtab õigeks. Kohtuistungil kinnitas , et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab süüdistatav U.O tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas , et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab süüdistatav A.P tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsjad juurde. ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete

2.2 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokku

leppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdistatavad kokkuleppemenetluses süüdi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohus leiab, et tuleb tunnistada

G.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et I.A tuleb süüdi tunnistada KarS §

199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et A.P tuleb tunnistada KarS

9 lg 2 p 7, 9 süüdi § 19 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et tuleb tunnistada U.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

2.3 Kohus on seisukohal, et U.O suhtes on vajalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna U.O tegevus vastab väärteo tunnustele. KarS § eeldab teo kvalifitseerimine KarS § 199 lg 1 järgi seda, et -st 218 tulenevalt kuriteo objektiks oleva vallasasja rahaline väärtus varguse nemise ajal ületaks 20 toimepa

miinimumpäevamäära või et asja rahaline väärtus ei oleks valdaja erilise huvi tõttu rahaliselt hinnatav. - VÕS § 134 lg s 4 sätestatu kohaselt tuleb varastatud vallasasja väärtuse kui varguse koosseisutunnuse kindlakstegemisel eelkõige lähtuda asja harilikust väärtusest ehk turuhinnast (kohalikust keskmisest müügihinnast) ja ainult erandjuhtudel (mälestusesemete jms puhul) võib asja väärtuse tuvastamisel lähtuda valdaja erilisest huvist. Rahaliselt hinnatava asja varguse ulatuse

kindlakstegemisel tuleb lähtuda varastatu väärtusest teo toimepanemise ajal. Kehtiva KarS redaktsiooni § 44 lg 2 kohaselt on alates 1. jaanuar 2015. a miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. 2014. a, kehtinud Süüdistuses märgitud teo toimepanemise ajal, s.o 1. märts karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt oli miinimumpäevamäär 3,20 eurot. Seega on alates 01.01.2015. a võimalik kvalifitseerida KarS § 199 lg 1 järgi teod, mille objektiks oleva vara väärtus on vähemalt 200 eurot. Teod, mille objektiks oleva vara väärtus on alla 200 euro, tuleb kvalifitseerida KarS § 218 järgi. Kriminaalasjas on tuvastatud, et U.O poolt 01.03.2014. a d diiselkütuse varastatu

rahaline väärtus Seega on U.O poolt 01.03.2014. a Võhmanõmme PÜ oli 189 eurot. -le vargusega tekitatud kahju vähem kui 20 päevamäära, s.o 200 eurot. U.O Seega ei ole poolt toimepandud - karistatav enam kuriteona, ona. tegu KarS § 3 lg st 4 lähtuvalt vaid väärte KarS § 5 lg 2 lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo esimese karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kuna U.O suhtes ei ole tehtud süüdimõist t, mis oleks jõustunud, ja v kohtuotsus at

käesoleval ajal redaktsioon välistab U.O-le süüksarvatud kehtiv KarS-i

varguse karistatavuse kuriteona, leevenda olukorda ja omavad seega vad muudatused U.O tagasiulatuvat jõudu KarS § 5 lg 2 lause mõttes. esimese

Eeltoodust tulenevalt ei vasta U.O evus ühelegi kuriteokoosseisule, mistõttu teg puudub KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes kriminaalmenetluse alus. KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus määrusega lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kohtu

hinnangul võivad U.O käitumises ilmneda väärteo tunnused, sest U.O poolt toimepandud varguse objektiks olnud diiselkütuse rahaline väärtus oli väiksem kui 20 miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot, ning on sellest tulenevalt karistatav KarS § 218 lg 1 järgi, s.o varavastane süütegu (vargus) väheväärtusliku asja vastu Arvestades süüdistuses kirjeldatud . teo toimepanemise aega, ei ole väärteomenetluse alustamine ka aegumise tõttu takistatud. Kohtu hinnangul tu e osas, s.o 01.03.2014. a leb lõpetada U.O-le esitatud süüdistus toimepandud kuriteoepisoodi (KarS § 199 lg 1) osas kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele. Kriminaalasjast tuleb eraldada materjalid kohtuvälisele menetlejale, s.o Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, otsustamaks, kas U.O võib vastata KarS § 218 lg tegevus

- 1. le

III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on Võhmanõmme PÜ esitanud tsiviilhagi summas 189 eurot (I kd, tl 95 Pajusi ). ABF AS on esitanud tsiviilhagi summas 401,28 eurot (I kd, tl 62 ). Tartu Maakohtu 26.01.2015. a määrusega jäeti Võhmanõmme PÜ ja Pajusi ABF AS tsiviilhagid käiguta ja määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (III kd, tl 81-82). 26.02.2015. a saabus kohtule vastus AS-i Pajusi ABF vastus, mille kohaselt Pajusi ABF AS loobub tsiviilhagi esitamisest kriminaalmenetluses (III kd, tl 92-93). 05.03.2015. a saabus kohtule Võhmanõmme PÜ teade, mille kohaselt Võhmanõmme PÜ loobub tsiviilhagist kriminaalasjas nr 1-14-8118 (III kd, tl 94).

Tartu Maakohtu 05.03.2015. a määrusega jäeti Võhmanõmme PÜ ja Pajusi ABF AS esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata (III kd, tl 95-96). Kriminaalasjas on kannatanuks Rimi Eesti Food AS, kes on I.A G.K ja poolt Rimi Eesti Food AS on esitanud toimepandud kuritegude tõttu saanud varalist kahju. tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 35,68 eurot, mis koosneb AS-ile Rimi Eesti Food kuuluvast kauplusest alkohoolsete jookide varastamisega tekitatud kahjust (I kd, tl 5-6). Kriminaalasjas on kannatanuks Selver AS, kes on G.K poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju.

Selver AS on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 7,99 eurot, mis koosneb AS-le Selver kuuluvast kauplusest alkohoolse joogi vargusega tekitatud kahjust (II kd, tl 66-67). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. G.K on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud ja I.A tsiviilhagid, nad on kinnitanud, et on teadlikud, millest kannatanu kahju koosneb ja on nõustunud, et nad on kannatanule sellises suuruses kahju tekitanud ning kohustuvad hüvitama kuritegudega tekitatud kahju kannatanule. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada. I.A tuleb kannatanu AS-ile Selver ,99 hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 7 eurot. Süüdistatav G.K on alaealine, mistõttu vastutavad tema poolt tekitatud kahjude eest vastavalt seadusele tema seaduslikeks esindajateks olevad vanemad. KrMS § 39 lg 1 kohaselt tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Politsei- 11.12.2013 ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri . a määrusega tunnistati alaealise G.K tsiviilkostjaks tema ema Riina G.K , kes kannab varalist vastutust alaealise G.K õigusvastaste tegude eest (I kd, tl 38-39 ). VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14- 18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. S

on üüdistatava G.K ema Riina G.K kohtus antud selgituse kohaselt nõus võtma vastutuse alaealise lapse tekitatud kahjude eest. Kohus leiab, et AS-ile Rimi Eesti Food tekitatud kahju summas 35,68 eurot tuleb G.K-lt

Riina G.K-lt (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt ) ja I.A-lt VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt, kuna G.K ja I.A vastutavad nimetatud kahju tekitamise eest samal alusel sama kannatanu ees ühiselt.

IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel G.K määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (I kd, tl 44-45), 98,16 eurot (I kd, tl 76-78), 134,88 eurot (II kd, tl 82-84) ning kohtumenetluses makstud tasu 730,08 eurot. Kokku on ri 1011,12 eurot. igi õigusabi tasu ja kulu Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1596,12 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.K kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise võimaldamist ositi 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine alaealiste puhul on põhjendatud, kuna alaealiste puhul on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik. Prokurör leiab, et põhjendatud on üksnes nende kaitsetasude riigi kanda jätmine, millised tekkisid seoses kaitsja osav

õtuga kohtueelsest menetlusest ning ülejäänud osas ei pea prokurör menetluskulude vähendamist ning riigi kanda jätmist põhjendatuks. Prokurör on nõus menetluskulude ajatamisega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. Siinjuures on õigustatud arvesse võtta, et suures osas moodustavad menetluskuludest riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud. See omakorda o on kuriteod toime n seotud sellega, et G.K pannud alaealisena ja kaitsja osavõtt on seetõttu olnud KrMS § 45 lg 2 p 1 alusel kohustuslik. G.K käesoleval ajal ei õpi ega tööta, kuid planeerib minna AS i Põltsamaa Fel - ix hooajalisele tööle. Seega on G.K-l võimalus teenida sissetulekut. G.K saab toitjakaotuspensioni kuni 2015. a lõpuni. G.K elab koos ema, kasuisa ja alaealise vennaga. Alaealise seaduslik esindaja töötab OÜ- Pindi Kinnisvara puhastusteenindajana. s xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohus, võttes arvesse, et G.K kinnitusel on tal võimalik peagi tööle asuda ja hakata teenima iseseisvat kindlat sissetulekut, peab põhjendatuks menetluskulud välja mõista G.K-lt . Olukorras, kus piisavad rahalised vahendid siiski puuduvad, tuleb menetluskulusid tasuda KrMS §

188 alusel G.K Riina G.K-l

seaduslikul esindajal . Menetluskulude vähendamisel arvestab kohus, et kuigi G.K kinnitusel on tal võimalik asuda tööle, on tegemist hooajalise tööga, mis lõppeb septembris 2015. a. Pärast seda kavandab G.K asuda õppima. Samuti on käesoleva otsusega G.K kohustatud tasuma kannatanutele tsiviilhagisid. Lisaks kaotab G.K peagi sissetuleku toitjakaotuspensioni näol. G.K seaduslikul esindajal on kindel ja regulaarne sissetulek, kuid kohtu arvates on oluline, et lisaks G.K-le on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtu hinnangul on põhjendatud G.K-lt välja mõista Ülejäänud osas jätab kohus

sundraha 585 eurot.

menetluskulud riigi kanda. Kuna ilmselge on, et G.K ei ole suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel I.A süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

I.A kaitsja taotles, et kohus annaks I.A le võimaluse tasuda menetluskulud - ositi 12 kuu jooksul. Kaitsja põhjendas esitatud taotlust asjaoluga, et I.A on viimased kaks aastat elanud vanematest eraldi ja on kandnud kõik elamisega seotud kulud ise. Ühtlasi ei ole käesoleval ajal I.A majanduslik olukord kerge. Prokurör on nõus I.A puhul menetluskulude ajatamisega. I.A avaldas kohtuistungil, et suudaks süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha tasuda 12 kuu jooksul. I.A töötab alates 01.05.2015. a OÜ-s Extama Kaubandus ning tema töötasu on 400 eurot. I.A selgitas kohtule, et tal seisab ees elukohavahetus ning hakkab ühe kuu pärast üürima üksinda elukohta. Kohus, võttes arvesse I.A lt väljamõistetavate tsiviilhagide kogusummat ja tema - igakuist sissetulekut, leiab, et I.A lt väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata - tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuiseks makseks

50 eurot kuni määrab kohus kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 35 eurot). I.A sõnul on temale jõukohane tasuda menetluskulud summas 585 eurot 6-12 kuu jooksul. Seega on väljamõistetavate menetluskulude osade kaupa tasumine I.A majanduslikku seisundit arvestav ja võimaldab I.A täita kohustused riigi ees vabatahtlikult.

Käesolevas kriminaalasja menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel s on

U.O määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 108 eurot (II kd, tl 154-156) ning kohtumenetluses makstud tasu 674,88 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 782,88 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1367,88 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. U.O kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist jätta menetluskulud osaliselt - riigi kanda

sundraha pooles ulatuses riigi kanda. Kaitsja esitas taotluse ja av jätta väljamõistet määrata vähendatud Prokurör leiab, et U.O menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. U.O suhtes menetluskulude vähendamine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et R - aido U.O töötab Tallink Takso AS is. Tema igakuine töötasu on ligikaudu 450 eurot. U.O-l on elukaaslane, kes on käesoleval ajal lapseootel. U.O-d toetavad vajadusel rahaliselt tema vanemad. Seega, võttes arvesse menetluskulude suurust ja U.O majanduslikku seisundit, leiab kohus, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud. U.O kinnitustel on suuteline vabatahtlikult tasuma igakuiselt kuni 70 eurot. Kohus peab võimalikuks vähendada U.O-lt väljamõistetavaid menetluskulusid ja välja mõista sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu katteks 255 eurot, s.o kokku 840 eurot. Kohus, võttes arvesse väljamõistetavaid menetluskulusid ja U.O sissetulekuid, leiab, et U.O-le on ilmselgelt ülejõukäiv tasuda menetluskulud ühe korraga. Kuna kohus peab oluliseks, et U.O-l oleks võimalik kulud vabatahtlikult tasuda, määrab kohus menetluskulude tasumise osade kaupa 1 aasta jooksul.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel A.P määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 108 eurot (II kd, tl 151-153) ning kohtumenetluses makstud tasu 156,72 eurot, 473,04 eurot ja 61,44 eurot. Kokku on ri 799,20 eurot. igi õigusabi tasu ja kulu Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1384,20 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.P kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures osas, ühtlasi esitas kaitsja taotluse määrata vähendatud menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ei nõustu menetluskulude vähendamisega, kuid on nõus menetluskulude ajatamisega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et A.P -

390 eurot. töötab is Oskar Lihatööstus. Tema igakuine töötasu on AS A.P elab koos vanematega. A.P selgituste kohaselt toetab ta vanemaid materiaalselt, andes neile 200 eurot kuus ja lisaks ostab ka süüa. Igakuisest tasust jääb A.P le - endale kasutada üle 100 euro. Kohus, arvestades A.P sissetulekut (miinimumtöötasu) ja menetluskulude kogusummat, on seisukohal, et A.P-le ei ole jõuskohane menetluskulude tervikuna tasumine. A.P lt on põhjendatud välja mõista - sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu katteks 108 eurot, s.o kokku 693 eurot. Hinnates A.P sissetulekut ja menetluskulude katteks väljamõistetavat summat, on ilmselge, et A.P ei ole suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga. Kohtu arvates tuleb aga A.P le - anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul.

V Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks kriminaalasja juures asuvad järgmised esemed: CD-plaat videosalvestisega 09.11.2013. a toimunud alkoholi varguse kohta Põltsamaa linnas Tartu mnt

12 asuvas kaupluses S (I kd, tl 23-34) ning CD-plaat pildija videofailidega äästumarket 20.04.2014. a toimunud varguse kohta Põltsamaa linnas Tartu mnt Bussijaama platsil asuvas Selveri kaupluses (II kd, tl 70, 150).. KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohus on seisukohal, et tuleb kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasjas asitõenditeks olevad ning kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised esemed: CD-plaat videosalvestisega 09.11.2013. a toimunud alkoholi varguse kohta Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket ning CD-plaat pildija videofailidega 20.04.2014. a toimunud varguse kohta Põltsamaa linnas Tartu mnt Bussijaama platsil asuvas Selveri kaupluses.

Raina Pärn kohtunik