1-15-4352/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2015 Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4352 (14230105889)

Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär

Liis Landsmann

Kriminaalasi B.S-i (B.S) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 (alates

01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni § 121 lg 2 p 2) järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Alice Simm

Süüdistatav B.S

Isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; kesk-eriharidus; töökoht: ei tööta, töövõimetuspensionär; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata.

Tõkendit ei kohaldatud.

Kaitsja Indrek Kukk RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista

B.S KarS § 121 (vastab kehtivale KarS § 121 lg 2 p 2) järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

2. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta

B.S-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui B.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse

katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada B.S-i järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid:

4.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX;

4.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

4.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on B.S käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

5. Määrata B.S katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.S-ile määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.06.2015.a.

7. Välja mõista B.S-ilt kaitsjatasu 230,00 eurot. Menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 19,00 eurot, viimase osamakse suurus on 21,00 eurot. Sundraha 585,00 eurot ja ekspertiisitasu 350,63 eurot jätta riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või

EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „B.S, 1-15-4352, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse

makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Esitatud süüdistus B.S-i süüdistatakse selles, et tema 23.05.2014 kella 17.00 paiku Tallinnas Pärnu mnt 281 asuva Nõmme keskuse juures lõi oma elukaaslast XXXühe korra rusikaga paremale põsepiirkonda, põhjustades oma tegevusega viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse: paremal põsel paistetus ja hematoom.

Seega pani B.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise (alates 01.01.2015 kehtiva seaduse järgi vastab KarS § 121 lg 2 p 2 so teise inimese tervise kahjustamise eest, kui see on toimepandud lähisuhtes).

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:

1) KarS § 121 (KarS § 121 lg 2 p 2) sätestatud kuriteo toimepanemise eest 4(neli) kuu pikkuse vangistusega;

2) Mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata jätmist vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning süüdistatatava suhtes 1 aasta pikkuse katseaja kohaldamist vastavalt KarS § 74 lõikele 3;

3) Süüdistatavale järgmiste KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 nimetatud kohustuste määramist: - elada kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4) KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada B.S-i (B.S) käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

5) B.S määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigija määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et B.S-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb B.S-ile mõista kokkuleppekohane karistus.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral

1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. B.S pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas viidi läbi B.S-i kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille maksumus oli 350,63 eurot. B.S-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 230,00 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks B.S-ilt välja mõista ekspertiisitasu 350,63 eurot ja kaitsjatasu 230,00 eurot.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. B.S-i näol on tegemist töövõimetuspensionäriga, kelle igakuine töövõimetuspension on 230,00 eurot. Eksperdi arvamuse kohaselt on isikul kerge vaimne alaareng, mis seab kohtu hinnangul teatud piirid töökoha leidmisele. Kohtu arvates võib menetluskulu osaliselt jätta riigi kanda, so sundraha ja ekspertiisitasu osas. B.S ei ole võimeline menetluskulu tasuma, isiku töövõimetuspension ei ole sellise suurusega, mis võimaldaks tal menetluskulu täielikult maksta.

Kohus leiab, et B.S võib väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/