3-14-50966/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. juuni 2015. a, Tartu Haldusasja number 3-14-50966 Haldusasi Aleksei Savva kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 6000 eurot seoses tingimustega transportimisel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Savva apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Savva Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2014. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 11.06.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Aleksei Savva esitas 25. märtsil 2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, millega nõudis saatebussis transportimisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 6000 eurot. Tartu Vangla jättis 12. juuni 2014. a vastusega A. Savva kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. A. Savva esitas 29. mail 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt etapeeriti teda 14. juulil 2011 Tallinna Vanglast Harku ja Murru Vangla Murru osakonda ning 5. detsembril 2012 Harku ja Murru Vangla Murru osakonnast saatebussiga, milles on ühe isiku kohta isiklikku ruumi 0,48 m² või 0,38 m², mis on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumine. Antud juhul oli isiklik ruum vähendatud ka käsipakkide tõttu, mis ei mahtunud pagasiruumi. Saatebussides puuduvad turvarihmad ning sisemised seinad on metallist, millega seatakse avarii korral või järsematel pidurdamistel ohtu kinnipeetavate elu ja tervis. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitisena 6000 euro väljamõistmist vanglalt.

3. Tartu Halduskohus jättis 23. oktoobri 2014. a otsusega kaebuse rahuldamata, kuna tuvastamist ei leidnud Tartu Vangla õigusvastane tegevus kaebaja transportimisel saatemasinas. Kohus leidis, et 14. juulil 2011 ja 5. detsembril 2012 kaebaja saatmine ei saanud kinnipidamiskambri kitsikuse tõttu põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega paratamatult kaasneva taseme ja kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Asjaolu, et EIK on asjas Retunscaia vs Rumeenia pidanud põhjendatuks rahalise hüvitise väljamõistmist, ei too rahalise hüvitise väljamõistmist automaatselt kaasa kõikidel juhtudel, kui saateautos on vaba pind väiksem kui 0,8 m². EIK on tuvastanud isikute transportimisel EIÕK art 3 rikkumisi ruumi väiksuse tõttu vaid kumulatiivselt koos muude tingimustega. Kuigi EIK on oma lahendites viidanud ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) soovitustele, ei saa CPT soovitustele mittevastava kambri kasutamisest järeldada koheselt veel tingimuste õigusvastasust. Eestile ei ole CPT saatebussidega seonduvalt etteheiteid teinud. Kaebaja ei ole välja toonud, et vaba ruumi vähesus oleks talle mingeid füüsilisi või hingelisi kannatusi põhjustanud. Kaebaja ei ole ühegi etapeerimise järel koheselt kaebusega Politseivõi Piirivalveameti poole ega kohtusse pöördunud. Reaalsete kannatuste ja alanduste olemasolu ei saa selguda aastaid hiljem teiste kohtuasjade pinnalt. Turvarihmade puudumine saatemasinas ei ole halduskohtu hinnangul käsitatav sellise asjaoluna, mis kvalifitseeruks EIÕK art 3 rikkumisena. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava saatmisel kasutataval eriotstarbelisel sõidukil peavad sõitjate ruumis olema turvavööd. Kaebuse põhjendustest ei selgu, kuidas seinte materjal mõjutas saatmistingimusi. Teoreetiline oht sattuda liiklusõnnetusse ei saa olla kahju hüvitamise taotluse rahuldamise aluseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. A. Savva esitas 12. novembril 2014 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

23. oktoobri 2014. a otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus valesti leidnud, et EIK praktikast tulenevalt peab EIÕK art 3 rikkumiseks isiku transportimisel lisaks ruumipuudusele esinema ka muid rikkumisi. EIK on asjas Yakovenko vs Ukraina leidnud, et isegi 0,8 m² inimese kohta on transportimisel sõltumata muudest asjaoludest juba EIÕK art 3 rikkumine. Saateautos ei ole kuskilt kinni hoida, sest puuduvad käepidemed ja turvavööd. Sõidu ajal raputab ja isikud kukuvad üksteisele peale ning põrutavad ennast vastu seina. Käes ja põrandal jalgade juures on suures kotid, kuna pagasiruum on täis. Ruumikitsikusega kaasnevad ebamugavused, nt õhupuudus. Ühistranspordis võib esineda sarnaseid tingimusi, kuid seal viibivad isikud vabatahtlikult. Asjaolu, et saatebussid vastavad nõuetele, sest on selliseks otstarbeks projekteeritud, ei ole määrav. EIK on otsuses Yakovenko vs Ukraina tuvastanud, et olukorras,

kui on ühe inimese kohta vähem kui 0,8 m², on iseenesest juba tegemist EIÕK art 3 rikkumisega.

5. Tartu Vangla vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ja järeldustega ning jääb oma varasemalt antud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses tuginenud asjaolule, et saatemasina kambris tuli käes ja jalgade juures hoida kotte või pagasit ning neid väiteid ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses kontrollitud. Justiitsministri 30. mai 2006. a määruse nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ §-st 14 ei anta julgeolekukaalutlustel kinnipeetavale tema isiklikke esemeid saatemasina kambrisse. Seega ei ole selliste asjaolude kontrollimine ligi kolm aastat hiljem objektiivselt võimalik ning kaebaja sellised väited on paljasõnalised ja ei ole usutavad. Saatemasina pingid on plastmassist ja seljatoega toolid, mistõttu on igal saadetaval võimalik istuda konkreetselt määratletud toolil. Asjas Yakovenko vs Ukraina ei olnud tegemist analoogse olukorraga, mistõttu antud EIK otsus ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Kinnipeetava õigusi ei saa rikkuda saatmistingimused põrandapinna osas, kui saatebussis on istekohale samas suurusjärgus ruumi nagu ühistranspordis kasutatavas reisibussis minimaalselt kohustuslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning apellatsioonkaebuses esitatud ja EIKi lahendiga asjas Yakovenko vs Ukraina seotud kaebaja seisukoht ei ole samuti aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas täiendavaid põhjendusi esitada. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

7. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat transporditi 14.07.2011 Tallinna Vanglast Harku ja Murru Vanglasse ning 05.12.2012 Harku ja Murru Vanglast Tartu Vanglasse. Esimesel juhul oli ta saatemasina neljakohalises kambris kolmekesi ja sõit kestis 53 minutit ning teisel juhul oli ta saatemasina neljakohalises kambris neljakesi ja sõit kestis 2 tundi ja 50 minutit. Tartu Vangla saatemasina neljakohalise kambri pindala on 1,584 m2, so 0,396 m2 isiku kohta juhul, kui kambris on neli isikut. Kolme isiku sellise suurusega saatebussi kambris transportimisel oli igale transporditavale ruumi 0,528 m2. Kaebaja leiab, et kui juba 0,8 m² suurune põrandapind saatebussis on EIKi praktika järgi EIÕK artikli 3 rikkumine ja seda olenemata teekonna pikkusest või sõidu kestusest (nt kaebus nr 15825/06 Yakovenko vs Ukraina), siis oli ilmselgelt õigusvastane ja tema inimväärikust alandav ka tema etapeerimine ülalpoolmärgitud aegadel ja tingimustes.

8. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti selgitanud ja ka piisavalt põhjendanud, miks käesolevas asjas ei ole ka A. Savva viidatud EIKi otsus asjas Yakovenko vs Ukraina otseselt kohaldatav kaebajaga seotud etapeerimise tingimustele ja eelkõige saatebussi põrandapinna suurusele ühe saadetava

kinnipeetava kohta. Nimelt tuvastas EIK EIÕK art 3 rikkumise asjas Yakovenko vs Ukraina olukorras, kus vaatluse all oli saateautodes ja raudteevagunites saatmine siis, kui suur hulk kinnipeetavaid viibis ühiste pinkidega kambrites ning kus sellisel juhul oli kinnipeetava kohta üksnes 0,3 – 0,4 m2 ruumi. EIK on oma 25.10.2007. a otsuse punktis 108 (asi Yakovenko vs Ukraina) leidnud, et eeldades valitsuse kasuks, et kaubikus oli kinnipeetava kohta 0,3 m2 ruumi, on see ilmselgelt vähem kui näevad ette CPT standardid. CPT on näiteks oma raportis CPT/Inf (2001) 22 teinud Leedule etteheiteid 0,4 m2 suuruse üksikkambri kasutamise eest kinnipeetavate saatmisel.

Samas on EIK 19. juuli 2007. a otsuses asjas Trepashkin vs Venemaa (nr 36898/03) punktis 92 asunud seisukohale, et kuigi kohus võib võtta arvesse CPT standardeid, ei saa need olla otsustava kaaluga. Seega ei saa ka ringkonnakohtu hinnangul ainuüksi CPT soovitustele mittevastava kambri kasutamisest kinnipeetava saatmisel järeldada saatmistingimuste õigusvastasust. Samuti ei ole EIK oma otsustes üheselt määratlenud, kui palju ruumi peab kinnipeetaval saatebussis olema. Nagu juba märgitud, tuvastas EIK asjas Yakovenko vs Ukraina EIÕK artikli 3 rikkumise siis, kui vaatluse all oli saateautodes ja raudteevagunites saatmine olukorras, kus suur hulk kinnipeetavaid viibis ühiste pinkidega kambrites ning kus oli kinnipeetava kohta 0,3 – 0,4 m2 ruumi.

Sarnast olukorda käsitleti ka 8. jaanuari 2013. a otsuses asjas Retunscaia vs Rumeenia (nr 25251/04; asjas ei olnud tõendatud, et igale isikule oli tagatud istekoht), 22. mai 2012. a otsuses asjas Idalov vs Venemaa (nr 5826/03; kohus ei olnud veendunud, et igale isikul oli tagatud istekoht, rikkumine tuvastati kogumis) ning 9. oktoobri 2008. a otsuses asja Moiseyev vs Venemaa (nr 62936/00; bussis oli pidevalt rohkem vange kui oli ette nähtud, puudus korralik valgustus ja ventilatsioon jne). Ka kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia EIK üksnes viitas CPT raportides toodud arvamustele ega võtnud selget seisukohta, kui suur peab olema saatebussi kamber, kuhu on ette nähtud paigutada kinnipeetavad, keda sellega ühest kohast teise transporditakse.

EIK ei ole ka kaebaja poolt viidatud teistes kohtuasjades lahendanud vaidlusküsimusi üksnes saatebussi kambri suurusele tuginedes, vaid on otsuste tegemisel hinnanud asjaolusid kogumis. Ka kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia võeti arvesse asjaolude kumulatiivset mõju. Samamoodi on EIK asjaolude kumulatiivset mõju arvestanud kohtulahendis M.S. vs Venemaa. EIK 31. juuli 2008. a otsuses asjas Starokadomskiy vs Venemaa (nr 42239/02) ja 08.11.2005. a otsuses asjas Khudoyorov vs Venemaa (nr 6847/02) tulenes EIÕK artikli 3 rikkumine muuhulgas sellest, et kaks kinnipeetavat pidid jagama ühele kinnipeetavale mõeldud istekohta.

Selliste tingimustega kinnipeetavale tagatud ruumi osas käesoleval juhul aga tegemist ei olnud.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kinnipeetava õigusi rikkuda ainuüksi saatmistingimused põrandapinna osas ka seetõttu, et saatebussis on igale istekohale tegelikult samas suurusjärgus ruumi nagu ühistranspordis kasutatavas reisibussis minimaalselt kohustuslik. Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 906 punktis 1 on viidatud istmete ning nendevahelise kauguse mõõtmete osas direktiivile 2001/85/EÜ. Direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 7.7.8.1.3 on sätestatud minimaalne lubatav ühe istuja ruumi laius 400 mm. Kuigi see on lubatud üksnes alla 2,35 m laiustel bussidel, on see siiski reisijate vedamiseks lubatud, mistõttu saab sellest ka käesoleval juhul lähtuda. Punktis 7.7.8.4.1 on sätestatud minimaalne kaugus seljatoest eesistuja seljatoeni 650 mm. Direktiivi 2001/85/EÜ III lisa jooniselt 13 nähtub, et istuva sõitja jalaruum peab ulatuma seljatoest vähemalt 700 mm kaugusele. Poolte

vahel ei ole olnud vaidlust saatemasina kambrite suuruse üle. Saatemasina kambris oleva istme seljatugi on vastustaja selgituste kohaselt sisuliselt vastu kambri tagumist seina ning vahe istme seljatoe ja seina vahel ei ületa 10 mm. Lähtuvalt saatemasina kambrite mõõtmetest ja istme asukohast tagati kaebajale saatebussi kambris pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga. Seetõttu ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad.

10. Kui kaebuses halduskohtule väitis A. Savva, et „käsipakkide“ tõttu oli tema isiklik ruum „pisut vähendatud“, siis apellatsioonkaebuses viitab ta juba suurtele kottidele, mis olid saatebussis väidetavalt nii jalgade juures kui ka igaühel käes. Samas ei ole kaebaja kohustuslikus kohtueelses menetluses tuginenud asjaolule, et saatemasina kambris tuli käes ja jalgade ees hoida kotte või pagasit ja selliseid väiteid ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses ka kontrollitud. Seega on tegemist uue asjaoluga kohtumenetluses, millele ei ole A. Savva kohustuslikus kohtueelses menetluses tuginenud ning mida ei ole varasemalt haldusmenetluses kontrollitud ja seetõttu ei saa sellised väited olla ka halduskohtu otsuse muutmise või tühistamise aluseks. Justiitsministri 30.05.2006. a määruse nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 14 kohaselt paigutatakse saadetava isiklikud asjad saateautosse saadetavatest eraldi viisil, mis tagab nende puutumatuse kogu saateülesande täitmise vältel. Seega ei anta viidatud normist lähtuvalt julgeoleku kaalutlustel kinnipeetavale tema isiklikke esemeid saatemasina kambrisse. Vastustaja selgitas vastuses apellatsioonkaebusele, et kui isiklikud esemed ei mahu pagasi hoiustamiseks ettenähtud kohta, hoiustatakse neid saatemasinas väljaspool kambreid saatemeeskonna jalgade juures või saatemasina kambrite vahel asuvas koridoris. Seega ei ole kaebaja sellised täiendavad väited ka ringkonnakohtu jaoks usutavad.

Agu Timmi

Einar Vene Maili Lokk