1-13-7826/57 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkontrollnõudeid. Rikkumine seisneb selles, et s ei ilmu registreerimisele ja hoidub üüdimõistetu kõrvale üldkasulikust tööst. oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
Legislator headnote
AI generated1-13-7826/57 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 9 kuud vangistust ja rahaline karistus 191,73 eurot.
Full text
K O H T U
M Ä Ä R U S
Tegi kindlaks:
Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 02 6.2015 .0 kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viiman rikub talle kohtu poolt määratud e
kontrollnõudeid. Rikkumine seisneb selles, et s ei ilmu registreerimisele ja hoidub üüdimõistetu kõrvale üldkasulikust tööst.
KrMS § 428 ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse
2 kohaselt, lg
täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik otsustab
oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt § 75 lõikes 2 KarS sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 75 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
Jaanika Niibek on Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsuse alusel
213 lg 1 süüdi tunnistatud KarS §
järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 9 kuud vangistust ja rahaline karistus 191,73 eurot.
9 kuud KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus vangistust üldkasuliku tööga
ulatuses 540 tundi. e
18 kuud alates kohtuotsuse Üldkasuliku töö teg mise tähtajaks määrati jõustumisest Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS . § 75 sätetele. ja lõpp lg 1 p 1-5 Kriminaalhoolduse algus 01.01.2014 30.06.2015.
Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-7826 Määruse tegemise aeg ja koht
11. juunil 2015 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Erakorraline ettekanne
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna
kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 02.06.2015 erakorraline ettekanne Jaanika Niibeki le
Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega
mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu
Jaanika Niibek, isikukood 47604102230, elukoht xxx, lapseootel
Jaanika Niibek selgitas kohtus, et detsembris 2013, kui toimus kohtuistung, ei julgenud ta öelda, et ta on tegelikult rase ja ilmselt üldkasulikest töödest ei tule midagi head. Kaaskohtualune ütles, et tema pärast ei tohi kohtuistung nurjuda. Kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris ta veel ei teadnud, et on ra
se. Tal on 8 alaealist last ja üheksas on tulemas 30.07.005.08.2015.
Tutvunud toimikuga, ä süüdimõistetu ra kuulanud , leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Materjalidest nähtub, et Viru Vangla Jõhvi talituses 20 esimesel registreerimisel .01.2014, selgitati kriminaalhooldusametniku poolt Jaanika Niibekile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi kar
istuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise k orda. Kriminaalhooldusalune allkirjastas vastavad dokumendid. (tl 66-67) Süüdimõistetu õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga on Jaanika Niibekile korratud 09.12.2014. (tl 100-101)
Registreerimislehelt (tl 57-58 Jaanika Niibek on registreerimistele ilmunud ) nähtub, et ebakorrapäraselt. Nimelt:
- 09.04.2014 registreerimisele ei ilmunud. 16.04.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas, et ei saanud tulla registreerimisele tervislikel põhjustel (raseduse viimaste nädalate tõttu oli raske
liikuda); oletatav sünnitus aprilli lõpus. (tl 73)
- 14.05.2014 registreerimisele ei ilmunud. 29.05.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas,
et ei saanud tulla registreerimisele, kuna viibis haiglas. Laps sündis 15. mail 2014. Tuli
19.05.2014 registreerimisele, kuid talle vastati, et kriminaalhooldusametnik on kohtuistungil. (tl 78)
- 16.06.2014 registreerimisele ei ilmunud. 24.07.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas, et ei saanud tulla registreerima lapse haiguse tõttu. Lapsel oli bronhiit. (tl 81)
- 25.08.2014 registreerimisele ei ilmunud. 03.09.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas,
et ei saanud tulla registreerimisele kuna liikuda oli raske ja laps haigestus. Laps on 3,5 kuune. (tl 86)
- 08.09.2014 registreerimisele ei ilmunud. 10.10.2014 antud o makäelises selgituses kirjutas,
et ei saanud tulla registreerima seoses eluruumi vahetusega (toimus eluruumide üleandmine). (tl 94)
- 26.11.2014 registreerimisele ei ilmunud. 09.12.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas, et ei ilmunud registreerimisele kuna lapsed olid haiged. (tl 102)
- 21.01.2015 registreerimisele ei ilmunud. 16.02.2015 antud omakäelises selgistuses kirjutas, et ei saanud tulla registreerima, kuna lapsed (xxx) olid haiged. (tl 112)
- 25.02.2015 registr
eerimisele ei ilmunud. 23.03.2015 antud omakäelises selgituses kirjutas, et ei saanud tulla registreerima kuna lapsed olid haiged. (tl 114)
- 08.04.2015 registreerimisele ei ilmunud. 17.04.2015 antud omakäelises selgituses kirjutas, et ei saanud tulla registreerima kuna ei leidnud oma nelja-aastasele, kolme-aastasele ja 11- kuu vanusele lapsele hoidjat. (tl 122)
- 06.05.2015 registreerimisele ei ilmunud. 20.05.2015 antud omakäelises selgituses kirjutas, et ei tulnud registreerima, kuna viibis teises linnas. Vanemal pojal juhtus (töö)õnnetus ja oli raskes seisus haiglas. (tl 130)
Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub Jaanika Niibek lisaks registreerimiskohustusele ka
temale määratud kohustust teha üldkasulikku tööd.
- 20.01.2014 registreer
imisel oli koostatud ÜKT ajakava 15 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- -31.01.2014. Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 27.01.2014
Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi. Jaanika Niibeki poolt esitatud ametnikule töövõimetusleht. Töövabastuse (tl 70) periood 21.01.2014-20.02.2014.
03.02.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas Jaanika Niibek, et ei saanud ÜKT-d sooritada, kuna lapsed olid haiged. (tl 68)
- 26.02.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AK adventkirikus ajavahemikus 03.03.2014-07.03.2014. Hooldusalune EL sooritas seal 8 tundi. Puudus töölt 07.03.2014. Jaanika Niibek kirjutas 13.03.2014 seletuse, mille kohaselt ei saanud ta ÜKT tunde sooritada tervislikel põhjustel. (tl 72)
- 13.03.2014 registr
eerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 19.03.2014-28.03.2014. Jaanika Niibek ei sooritanud ühtegi tundi. Jaanika Niibek kirjutas 16.04.2014 seletuse, mille kohaselt ei saanud käia sooritamas ÜKT tunde raseduse pärast tervislikel põhjustel. Seletuses selgitab, et saab raske vaevaga liikuda kuna jalad on turses ning seetõttu on raske kummardada. Lisab, et hetkel on raseduse 38.-
39. nädal. (tl 73)
-
29.05.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni üldkasuliku töö
sooritamiseks Kohtla- -13.06.2014. Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 02.06.2014
Hooldusalune sooritas seal 8 tundi. Jaanika Niibek kirjutas 24.07.2014 seletuse, mille kohaselt ei saanud ÜKT . Esitas arstitõendi. -d sooritada, kuna lapsel xxx oli bronhiit (tl 80)
- 24.07.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 29.07.2014-01.08.2014.
Hooldusalune sooritas seal 12 tundi. Jaanika Niibek kirjutas 03.09.2014 seletuse, mille kohaselt ei saanud varbaluu murru tõttu ÜKT-d sooritada. (tl 86)
- 06.08.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 24 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- -22.08.2014. Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 11.08.2014
Hooldusalune ei sooritanud seal ühtegi tundi. Jaanika Niibek kirjutas seletuse ja esitas patsiendikaardi nr xxx. Laps xxx (tl 87-89) kukkus põlve peale, jalas põlve valu.
- 10.10.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 36 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- -30.10.2014. Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 14.10.2014
Hooldusalune sooritas seal 16 tundi. Jaanika Niibek kirjutas 09.12.2014 seletuse, mille kohaselt ei käinud ÜKT tunde tegemas kuna lapsed olid haiged ja viibisid osaliselt haiglas. (tl 102)
- 10.11.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 28 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 12.11.2014-25.11.2014. Hooldusalune ei sooritanud seal ühtegi tundi. Jaanika Niibek esitas tõendi. (tl 103) Laps xx ravilugu nr 7. xxx. xx.
Esitatud ka Sa Idaepikriisid lapse xxx Viru keskhaigla poolt välja antud statsionaarsed kohta. Algus 10.11.2014-14.11.2014 (nakkushaigused) ja lapse xxx kohta. Algus 19.11.2014-21.11.2014. (tl 104-105)
- 09.12.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 8 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- Järve Sotsiaalmajas 17.12.2014 ja 18.12.2014. Hooldusalune ei sooritanud seal ühtegi tundi.
- 31.12.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- -09.01.2015. Hooldusalune sooritas Järve Sotsiaalmajas 05.01.2015 seal 4 tundi. Hooldusalune esitas statsionaarse epikriisi lapse xxx kohta (algus 07.01.2015-
11.01.2015) kohta. (tl 117) Öösel tõusis kehatemperatuur kuni 40 kraadini (esitatud ka kiirabikaart). (tl 118)
- 16.02.2015 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- 2.2015-20.02.2015. Hooldusalune ei Järve Sotsiaalmajas 18.0 sooritanud seal ühtegi tundi. Jaanika Niibek’ile on koostatud töölt puudutud päevade kohta esimene kirjalik Hoiatus. (tl 123)
- 17.04.2015 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 24 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- -30.04.2015. Hooldusalune ei Järve Sotsiaalmajas 21.04.2015 sooritanud seal ühtegi tundi. Jaanika Niibek’ile on koostatud töölt puudutud päeva de kohta teine kirjalik Hoiatus. (tl 129)
Jaanika Niibeki poolt on esitatud ametnikule SA Ida-Viru Keskhaigla poolt välja antud statsionaarsed epikriisid lapse xxx kohta algus 03.03.2014-09.03.2014 (xxx) ja lapse xxx kohta 03.03.2015-09.03.2015. (tl 115-116)
Hooldusaluse sõnul ei saanud ta üldkasulikku tööd sooritada kuna lapsed olid sellel perioodil haiged. (tl 128,130)
Kohus leiab, et eksisteerivad kriminaalhooldusaluse poolt toime pandud registreerimiskohus ja e
üldkasulikule tööle mitteilmumise rikkumised, kuid kohus on seisukohal, et sellele ei tuleks reageerida karistuse tä sele pööramisega. itmi
Esmalt käsitleb kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud registreerimiskohustuse rikkumisi.
Kohus märgib puudumiste kohta ei ole esitatud mõjuvaid , et 09.04.2014 registreerimiselt
põhjendusi ja seda tuleb arvestada kui rikkumist. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et isik põhjendas puudumist seoses raseduse viimaste nädalatega. Sellegipoolest leiab kohus, et vastavast asjaolust oleks isik pidanud kriminaalhooldusametnikku kas või telefonitsi teavitama. 14.05.2014 registreerimiselt puudumine o xxx li mõjuva põhjusega (tl 77 – sünnitõend lapse, ). 19.05.2014 registreerimiselt puudumist saab arvestada mõjuva põhjusena, kuivõrd isikule selgitati, et kriminaalhooldusametnik oli kohtuistungil. (omakäeline selgitus tl 78)
16.06.2014 registreerimiselt puudumist arvestab kohus mõjuvana – esitatud on tervisetõend lapse haiguse tõttu ajavahemikul 09.06.2014-17.06.2014. (tl 80)
25.08.2014 registreerimiselt puudumist tuleb arvestada rikkumisena möönd – ustega isik esitas tõendid varbaluu murdumise kohta 89), kuid ei esitanud tõendit arsti vastuvõtul 13.08.2014 (tl 87- viibimise kohta.
08.09.2014 registreerimiselt puudumise kohta on esitatud eluruumide üürileping kuupäevaga
07.09.2014, mistõttu kohus arvestab mõnigate mööndustega, et puudumine võis olla vabandatav seoses kolimisega neva l lepingu sõlmimisele järg l päeva . Samas rõhutab kohus, et sellisest asjaolust oleks pidanud kriminaalhooldusametnikku eelnevalt teavitama.
26.11.2014 registreerimiselt puudumise kohta leiab kohus, et tegemist on osaliselt mõjuva põhjusega, kuna süüdimõistetu lapsed olid haiged. (esitatud arstitõendid tl 103-105 laste haigestumise kohta vahetult eelnenud päevadel) 21.01.2015 25.02.2015 08.04.2015; 06.05.2015 registreerimistelt puudumise kohta ei ole esitatud ; ; mõjuvaid tõendeid.
Kohus leiab, et isiku registreerimistelt puudumisi oleks saanud juba ka varasemalt kriminaalhooldusametnikuga rohkem läbi rääkides vältida. Nii nähtub registreerimislehelt (tl 57), et kriminaalhooldusametnik ei ole 12.03.2014; 16.06.2014; 29.12.2014 puudumisi oma erakorralises ettekandes välja toonud asjaoluga, et süüdimõistetu helistas eelnevalt kriminaalhooldusametnikule.
Järgnevalt peab kohus vajalikuks käsitleda kriminaalhooldusametniku poolt üldkasuliku töö sooritamise rikkumisi.
27.01.2014-31.01.2014
üldkasuliku töö mittesooritamise kohta esinevad mõjuvad põhjused – esitatud on . (tl 70) töövõimetusleht 07.03.2014
üldkasulikult töölt puudumise kohta ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid.
19.03.2014-28.03.2014 üldkasulikult töölt puudumise kohta ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid. Sealjuures arvestab kohus siiski asjaolu, mille kohaselt isiku liikumine oli vaevaline seoses raseduse lõppnädalatega. (omakäeline seletus tl 73)
02.06.2014-13.06.2014
üldkasuliku töö mittesooritamise kohta esinevad mõjuvad põhjused – esitatud on arstitõend (oli haige lapsega kodus), mida loeb kohus mõjuva põhjusena. (tl 80)
11.08.2014-22.08.2014
üldkasuliku töö mittesooritamise kohta esinevad mõjuvad põhjused – esitatud on arstitõend selle fakti kohta, et laps kukkus põlve peale (tl 87-89).
14.10.2014-30.10.2014 üldkasulikult töölt puudumise kohta ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid tõendavaid tõendeid (kuigi isiku ütluste kohaselt olid lapsed haiged ja viibisid osaliselt haiglas). 12.11.2014-25.11.2014 xxx üldkasulikult töölt puudumise kohta esitas süüdimõistetu tõendi lapse, ,
ravi kohta. Lisaks on esitatud Sa Idaepikriisid Viru keskhaigla poolt välja antud statsionaarsed lapse xxx kohta ja xxx -105) kohta, mida kohus arvestab kui osaliselt mõjuva põhjusena. (tl 103 17.12.2014 ja 18.12.2014 üldkasulikult töölt puudumise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.
05.01.2015-09.01.2015 ooldusalune 4 tundi. Hooldusalune määratud üldkasulikul tööl sooritas h esitas statsionaarse epikriisi lapse xxx kohta (algus 07.01.2015-11.01.2015) kohta. (tl 117) Öösel tõusis kehatemperatuur kuni 40 kraadini (esitatud ka kiirabikaart). (tl 118) Kohus leiab, et tegemist on mõjuva põhjusega.
18.02.2015-20.02.2015 ja 21.04.2015-30.04.2015 üldkasulikult töölt puudumise kohta ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid.
Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on objektiivselt tõendatud üldkasulikult töölt kõrvalehoidumise rikkumine. Samas leiab kohus, et isiku puhul oleks tema suhtes karistuse täitmisele pööramine ebamõistlik. Esitatud sünnitõendist (tl 77) nähtub, et süüdimõistetul on sündinud eelmine laps 15.05.2014. 20.05.2015 antud seletuses kirjutab kriminaalhooldusalune, et on taaskord rase (30ndat nädalat) (tl 130). Kodukülastuselt, mis on tehtud 07.02.2015 (tl 110)
nähtub, et süüdimõistetu elab koos elukaaslasega 3 toalises korteris ja nende ülalpidamisel on -
kaheksa last. Oleks äärmiselt koormav pöörata raseduse lõppnädalatel olev isik karistust kandma hetkel, mil tema leibkonnas on ülalpidamisel 8 alaealist last. Seda kinnitab ka Rahvastikuregister, kuhu kohus omaalgatuslikult järelepäringu tegi.
Juhindudes KrMS 428, 432, kohtunik KarS § 69 lg 6, §
M ä ä r a s:
Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 02.06.2015 erakorraline ettekanne Jaanika Niibekile Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik