4-15-1845/35 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-15-1845

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

11. juuni 2015.a, Võru kohtumaja

Väärteoasja number 4-15-1845

Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks Väärteoasi I.V väärteoasi Jäätmeseaduse (JäätS) §-de 1201 lg 2, 1203 lg 2, 1265 lg 2, 120 lg 2 ja 1243 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

I.V , registrikood XXX; asukoht: Kose tee 1D, Võru linn, Võru maakond, e-post . info@I.V.ee Seaduslik esindaja A. S. , isikukood xxxxxxxxxxx

Kohtuvälise menetleja esindaja

Keskkonnainspektsiooni esindajad Kristel Kund ja Väino Vaidla Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 83 p 1, 107 lg 1 p 1, 108, 111, 113; kohus o t s u s t a s : Süüdi tunnistada I.V Jäätmeseaduse (JäätS) § 120

1 lg 2, JäätS § 1203 lg 2, JäätS § 1265 lg 2, JäätS § 120 lg 2 ja JäätS § 1243 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks rahatrahv 8 000 (kaheksa tuhat) eurot.

JäätS § 1291

ja KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida 145,3 kg isolatsioonkatteta alumiiniumkaableid ja 116,9 kg isolatsioonkatteta vaskkaableid, mis on hoiustatud

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroos aadressil Jüri 12, Võru linn, kui süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355

Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või

EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

99915400007068 ning selgituse “I.V , otsus nr 4-15-1845, rahatrahv“. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Võru kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 3. juulist 2015.a kella 11.00-st.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Väärteo kirjeldus

1. Metallijäätmete kogumine

Võru linnas Kose tee 1D asuvas I.V metallikokkuostupunktis on metalli vastuvõtjatena töötanud juhatuse liikme G. L. ja töölise A. K. poolt vastu võetud ajavahemikul 21.11.2013 - 25.09.2014 erinevaid ilma isolatsioonkatteta alumiiniumkaableid (jäätmekood 17

04 11 04); erinevaid ilma isolatsioonkatteta vaskkaableid (jäätmekood 17 04 11 03);

komplektseid romusõidukeid (jäätmekood 16 01 04*); erinevas komplektsusastmes mootorsõidukite mootoreid (jäätmekood 16 01 17), mis sisaldasid õlifiltreid (jäätmekood 16 01

07*); kasutuselt kõrvaldatud elektrija elektroonikaseadmeid (elektripliidid, pesumasinad)

(jäätmekood 20 01 36), külmkappe (jäätmekood 20 01 23*) ja liiklusregistris arvel oleva sõiduauto kere (jäätmekood 16 01 06), omamata vastavasisulist jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, rikkudes sellega jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 3, jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4, jäätmeseaduse § 99 lg 1 ja eraisikult liiklusregistris arvel oleva sõiduauto kere vastuvõtmisega jäätmeseaduse § 105 lg 4.

Jäätmeseaduse § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

Vastavalt 06.04.2004 Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102 (jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu1) liigituvad komplektsed romusõidukid (jäätmekood 16 01 04*); õlifiltreid

(jäätmekoodi 16 01 07*) sisaldavad mootorsõidukite mootorid ja kasutuselt kõrvaldatud külmkapid (jäätmekood 20 01 23*) ohtlike jäätmete hulka.

I.V juhatuse liige G. L. ei ole järginud:

1. jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 3, mille kohaselt on vaja jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks;

2. jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4, mille kohaselt on vaja jäätmeluba teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil;

3. jäätmeseaduse § 99 lg 1, mille kohaselt annab ohtlike jäätmete käitluslitsents õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandusvõi kutsetegevuses;

4. jäätmeseaduse § 105 lg 4, mille kohaselt mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud. Eelpool kirjeldatud rikkumised on I.V juhatuse liige G. L. , toime pannud otsese tahtlusega, sest tema ülesanne oli teostada metalli vastuvõttu ja vastuvõtudokumentide vormistamist ning Eesti poolsete lubade ja litsentside taotlemine ja muude dokumentide vormistamine. G. L. oli teadlik metallijäätmete kokkuostmise eritingimustest ja piirangutest, eelnevatel kontrollidel tema suhtes läbiviidud väärteomenetlustes on seda temale korduvalt selgitatud. G. L. võttis ise vastu ja tema juhendamisel ja eeskujul võttis ettevõtte tööline A. K.

vastu vastavasisulise jäätmeloata erinevaid ilma isolatsioonkatteta alumiiniumkaableid (jäätmekood 17 04 11 04), erinevaid ilma isolatsioonkatteta vaskkaablid (jäätmekood 17 04 11

03) ning elektrija elektroonikaseadmeid (jäätmekood 20 01 36) ning vastavasisulise jäätmeloata ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsita komplektseid romusõidukeid (jäätmekood 16

01 04*), erinevas komplektsusastmes mootorsõidukite mootoreid, mis sisaldasid õlifiltreid (jäätmekood 16 01 07*) ja külmkappe (jäätmekood 20 01 23*). Karistusseadustiku § 14 lõige 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. G. L. , olles I.V juhatuse liige, võttis ettevõtte nimel ise vastu kaableid, elektri ja elektroonikaseadmeid, komplektseid romusõidukeid, õlifiltritega mootorsõidukite mootoreid, külmkappe ning makstes ettevõtte nimel vastuvõetud jäätmete eest, pani G. L. eelpool kirjeldatud väärteod toime juriidilise isiku esindajana ettevõtte igapäevase tegevuse käigus ja huvides. Metallijäätmete käitlemine on I.V põhitegevus ja ettevõte teenib oma tulu metallijäätmete ostu-müügi tehingute pealt. Jäätmete käitlemine jäätmeloata on kvalifitseeritav rikkumisena JäätS § 1201 lg 2 järgi, ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita JäätS § 1203 lg 2 järgi ja metallijäätmete kogumise eritingimuste rikkumine JäätS § 1265 lg 2 järgi.

2. Jäätmete riikidevaheline vedu I.V juhatuse liige G. L. jättis ajavahemikul 2013. a kuni 2014. a augusti lõpuni asetleidnud metallijäätmete veol Läti Vabariiki vormistamata ja Keskkonnaametile esitamata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1013/2006/EÜ artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldavad dokumendid (määruse VII lisa), millega rikkus jäätmeseaduse § 108 lõikest 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1013/2006/EÜ artikli 18 lõikest 1 tulenevaid nõudeid.

Jäätmeseaduse § 108 lõike 1 kohaselt veetakse jäätmeid üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190,12.07.2006, lk 1–98) sätestatud korras. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1013/2006/EÜ artikli 18 lõikest 1 tulenevalt peab määruse III lisas toodud jäätmete riikidevahelisel veol olema vormistatud määruse VII lisas toodud dokument (Annex VII). Nimetatud dokumendi vormistamise kohustus on jäätmevedu korraldaval isikul ehk I.V. I.V juhatuse liige G. L. oleks õiguspärase käitumise korral pidanud metallijäätmete riikidevahelisel veol vormistama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud dokumendid.

I.V juhatuse liige G. L. ei ole järginud jäätmeseaduse § 114

, mille kohaselt

riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik peab esitama Keskkonnaametile või tema volitatud asutusele kolme päeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutusvõi kõrvaldamistoiming toimub, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1013/2006/EÜ artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldava dokumendi. Jäätmeseaduse § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmehooldus on jäätmeseaduse § 11 lg 1 kohaselt jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus jäätmeseaduse § 13 kohaselt on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete vedamine on jäätmeseaduse § 14 lg 2 kohaselt jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti.

Lähtudes eeltoodust on jäätmete vedamine jäätmeseaduse mõistes jäätmehooldus ning tavajäätmete riikidevaheline vedu ilma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 1013/2006/EÜ nõutava teatiseta ja nimetatud teatise Keskkonnaametile esitamata jätmine on jäätmehoolduse nõuete rikkumine, kuna ei ole järgitud jäätmeseaduse § 108 ja § 1141 sätestatut.

Metallijäätmete vedu toimus I.V initsiatiivil ja huvides, sest metallijäätmete käitlemine on I.V põhitegevus ja ettevõte teenib oma tulu metallijäätmete ostu-müügi tehingute pealt. Kuni 2014. a augusti lõpuni töötas I.V metallikokkuostupunktis G. L. , kellel oli juhatuse liikmena olemas õigus teha otsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. G. L. jättis Omlemet OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 2013. a kuni 2014. a augusti lõpuni asetleidnud metallijäätmete riikidevahelisel veol vormistamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud dokumendid. G. L. pani kirjeldatud teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Ettevõtte, mille tegevuse käigus tekivad jäätmed ja mida on majanduslikult otstarbekas eksportida, juhina oleks G. L. hoolsa suhtumise korral valdkonda reguleerivaid õigusakte lugenud ning teada saanud, millised dokumendid tuleb rahvusvahelisel jäätmeveol vormistada. Jäätmehoolduse nõuete rikkumine on kvalifitseeritav rikkumisena JäätS § 120 lg 2 järgi.

3. Arvestus ja aruandlus

I.V juhatuse liige G. L. jättis esitamata 2013.a kohta probleemtooteregistrile I.V jäätmealase tegevuse aruande, millega rikkus JäätS § 117 lg 2 1.

Jäätmeseaduse § 25 lg 1 kohaselt on probleemtoode toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervisevõi keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

Jäätmeseaduse § 13 kohaselt loetakse jäätmekäitluseks jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Omlemet OÜ käitleb (kogub ja veab) probleemtoodete hulka kuuluvaid mootorsõidukeid ja nende osasid (jäätmeloas romusõidukid jäätmekoodiga 16 01 06, mustmetallid jäätmekoodiga

16 01 17 ja värvilised metallid jäätmekoodiga 16 01 18).

Jäätmeseaduse § 117 lg 21

kohaselt jäätmekäitleja, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid, peab esitama probleemtooteregistrile probleemtooteregistri vormidel jäätmealase tegevuse aruande probleemtooteregistrisse andmete kandmiseks. Probleemtooteregistri registrikaardi vormid ja andmete esitamise kord on kehtestatud 16.02.2011 keskkonnaministri määrusega nr 12. Kuni 2014. a augusti lõpuni töötas I.V metallikokkuostupunktis G. L. , kellel oli juhatuse liikmena olemas õigus teha otsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. G.

L. jättis Omlemet OÜ juhatuse liikmena esitamata 2013. a kohta probleemtooteregistrile

I.V jäätmealase tegevuse aruande ning pani kirjeldatud teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, sest hoolsa suhtumise korral oleks ta valdkonda reguleerivaid õigusakte lugenud ning teada saanud, millised on nõuded probleemtoodete käitlemisel, sh milliseid andmeid tuleb esitada probleemtooteregistrile.

Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmine on kvalifitseeritav rikkumisena JäätS 1243 lg 2 järgi. Marju Persidskaja kohtunik