2-14-22203/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-22203

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-22203 Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse 502,45 euro ja viivise 447,11 euro saamiseks Tsiviilasja hind 949,56 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XXX Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 502,45 eurot ja viivis 447,11 eurot.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud XXX kanda.

2. Välja mõista XXX Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 125 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabikulud 65 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

2-14-22203

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus XXXAS-i ja XXX(kostja) vahel 28.06.2012 sõlmitud liitumisleping nr XXX, 08.10.2012 sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisana 08.10.2012 sõlmitud järelmaksuga vara müügileping nr XXX. Kostjale 09.12.2013 saadetud teatis nõude loovutamise kohta Osaühingule Aktiva Finants (hageja).

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 130 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ning õigusabikulud 287,60 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 287,60 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 65 eurot. Seejuures peab kohus vajalikuks selgitada, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa nr 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõiv hagilt sõltuvalt hagi hinnast. Tulenevalt TsMS § 486 lg-st 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (13.06.2014) kehtinud RLS lisa nr 1 nägi aga ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 1000 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 125 eurot. Käesoleval juhul on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 130 eurot. Seega on hageja kokku tasunud 175 eurot

2-14-22203

ehk 50 eurot ettenähtust rohkem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 125 eurot, õigusabikulud 65 eurot ning kohtutäituri tasu 36 eurot. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik