1-15-4067/7 · 1-15-4067/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Summary
AI generated1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juunil 2015. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-4067 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi J.V süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Allar Nisu Süüdistatav J.V elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; ...
Full Text of the Judgment · 1-15-4067/7
1
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juunil 2015. a Tartu Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-15-4067
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi Kriminaalasi
J.V süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Allar Nisu
Süüdistatav
J.V
elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töö- või õppimise koht: XXXX
varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati Tartu Maakohtu 17.12.2012. a otsusega KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi 2 aasta vangistusega, kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Maakohtu 03.10.2012. a otsusega mõistetud karistus kaetuks, liitkaristus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 28.04.2015. a
Kaitsja
vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets
RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
2
Süüdi tunnistada J.V KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.V ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS §-s 75 toodud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.
J.V-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD-plaat kõnega kriminaalasja juurde.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 300 (kolmsada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel muud menetluskulud (ükssada kakskümmend) eurot riigi 120 kanda.
Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (kolmsada) eurot tasumisele ositi 300 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust
ei vaidlusta, jõustub see 26.06.2015. a ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 25.04.2016.
Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). J.V-l tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber: 99915700043159.
Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse
3
teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu
J.V-d süüdistatakse selles, et tema 18.03.2015. a kella 13.30 paiku Tartus, Narva mnt 88 asuvas kaupluses Narvamäe Antiik, s.o avalikus kohas, rikkus käitumise üldnõudeid sellega, et kasutas vägivalda I.K. suhtes, öeldes talles esmalt: „Ma löön teil lõuad sisse“, misjärel lõi istuvale I.K. rusikas käega ühel korral vastu vasakut põske. Seepeale tõusis I.K. toolilt püsti, misjärel lõi J.V rusikas käega I.K.le ühel korral vastu õlga, mille tagajärjel kukkus I.K. lauale, purustades selle peal olnud klaasist plaadi. Seejärel tõusis I.K. uuesti püsti. Vahetult pärast seda, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil, lükkas või lõi J.V I.K., mille tagajärjel I.K. libises ning lõi pea vastu kappi. Mõne hetke möödudes hakkas I.K. välisukse poole liikuma, kuid libises ja kukkus paremale küljele ning parema näo poolega vastu kappi, peale mida lõi J.V maas lamanud I.K. jalaga selga. Seejärel õnnestus I.K. end kõhuli keerata. Vahetult pärast seda üritas J.V I.K. jalaga kõhtu lüüa, kuid löök ebaõnnestus, kuna I.K. suutis löögi tõrjuda. I.K. tõusis uuesti püsti ning liikus välisukse poole, misjärel haaras J.V I.K. pintsakust. Selle tagajärjel kukkus I.K. uuesti põrandale pikali. I.K. tõusis aga taas püsti, mille peale surus J.V I.K. poe esikusse, kus J.V pigistas I.K. kaelast. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas J.V kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi – peapõrutuse, otsmiku pindmise vigastuse, rindkere põrutuse, parema õlavarre põrutuse ning parempoolse IX roide murru. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani J.V toime KarS § 263 lg 1 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
KarS § 263 lg 1 punktis 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata
4
karistust täielikult täitmisele, kui J.V ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et J.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.V süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96 eurot (tl 54- 56, 80), kohtumenetluses makstud kaitsjatasu 24 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on J.V menetluskulud kokku XXX eurot.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
J.V kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist ja võimalust maksta neid seejärel ositi. Kohus leiab, et J.V kaitsja taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib J.V-le ilmselt üle jõu. J.V on töötu, tema sõnul taotleb ta töövõimekaotuse määramist, kuid tulemus ei ole veel teada. Samuti on J.V-l tasumata rahalisi kohustusi varasemate kohtuotsuste järgi. Kohus leiab, et kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda ja välja mõista sundrahast 300 eurot. Vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib J.V-le praegu sissetulekute puudumist arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda neid ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ingeri Tamm kohtunik