3-15-596/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-596 Haldusasi

Menetlusosalised

A.S. kaebus Tallinna Vangla toimingu (kaebaja WC-sse lubamisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Kaebaja – A.S.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 10.06.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. A.S. esitas Tallinna Vanglale 04.02.2015 vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla valvuri tegevust 04.01.2015 hommikul ajavahemikul 05:30 – 06:00, mis seisnes selles, et valvuri ei lasknud kaebajat kambrist viivituseta WC-sse. Isik tegi vanglale etteheiteid ka osas, milles vanglal ei olnud õnnestunud säilitada turvakaamera videot ajaperioodist 05:30 – 05:48.

2. Tallinna Vangla 03.03.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/4172-2 jäeti A.S. vaie rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 11.03.2015 A.S. kaebus Tallinna Vangla toimingu (kaebaja WC-sse lubamisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Kaebuse sisu

4. Kaebaja soovis 04.01.2015 öörahu ajal kell 05:40 lukustatud kambrist pääseda WC-sse. Kaebaja märguandele (kella helistamisele) valvur ei reageerinud ning ust ei avanud. Selle asemel lülitas valvur vastava märguandmise süsteemi välja. Valvur kasutas ära ametipositsiooniga seonduvaid teadmisi. Eirates kaebaja poolset kella helistamist, vältis ametnik teadlikult liikumist koridoris, et kaamerad ei salvestaks kambrite uste kohal olevaid märguande tulesid. Seejärel andis kaebaja oma vajadusest märku uksele koputamisega. Valvur saabus mõne minuti järel kaebaja juurde, avaldas uksele koputamise osas pahameelt ning lahkus. Peale jätkuvat uksele koputamist valvur saabus kell 05:54:41 ning lubas kaebaja WC- sse, kuid kaebaja oli jõudnud selleks ajaks häda osaliselt püksi lasta. Eeltooduga alandas valvur kaebajat teiste kinnipeetavate ees, millega rikuti kaebaja inimväärikust. 15-minutilisest valvuri poolsest viivitusest oli põhjendatud 3-minutiline viivitus.

4.1. Käsitletud toimingu õigusvastasus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 1. Kaebaja taotleb toimingu õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil, et Tallinna Vangla seadistaks valvekaamerad selliselt, et fikseeritud oleks ööpäevane ajavahemik ka juhul, kui liikumine koridoris puudub. Seadistamine on vajalik kambrite kohal olevate tulede vilkumise fikseerimiseks ning valvurite tegevusega seonduva tõendamiseks. Lisaks loodab kaebaja sarnaseid situatsioone tulevikus vältida. Kaebaja palub kaebuse rahuldada.

Vastustaja vastulause

5. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud ega tema inimväärikust alandanud. A.S. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

5.1. Kaebuses märgitud sündmuse toimumise ajal viibis kaebaja 3. üksuse sektsiooni 3-1 kambris nr 15. Tegemist on avatud sektsioonis paikneva kambriga, kus kinnipeetavatel on üldjuhul võimalik kogu päevase aja jooksul vabalt liikuda oma elusektsiooni piires ning kambriuksed suletakse üksnes öörahu ajaks kell 22:00-06:00. Kambris nr 15 ei paikne WC-d. Kui kambrite uksed on lukustatud, on tualeti kasutamine korraldatud vanglateenistuse vahendusel. Kinnipeetav, kes soovib minna öörahu ajal WC-sse, annab sellest märku kutsunginupuga. Öisel ajal võimaldatakse kinnipeetavatel külastada tualetti kambri kaupa, mis tähendab, et ajal, kui ühe kambri kinnipeetavatele võimaldatakse tualeti kasutamist, ootavad teiste kambrite kinnipeetavad järjekorras.

5.2. Ajavahemikul 07.03.2011-29.03.2011 õiguskantsleri nõunike poolt Tallinna Vanglas läbi viidud kontrollkäigu analüüsi tulemusel on õiguskantsler leidnud, et reeglina peaks kinnipeetav isik saama tualetti esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui

30 minutit peale vastava soovi esitamist. Erisusi tuleb teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab.

5.3. Videosalvestiselt nähtub, et kell 05:54:41 avab valvur kambri nr 15 ukse ning sealt väljub ja suundub tualetti kaks kinnipeetavat, sh ka kaebaja, kellel on aega veel seisatada ja vanglaametnikuga mõtteid vahetada. Hetkest, kui videosalvestise kohaselt kaebaja kambri ukse kohal märgutuli süttib, kulub kaebaja tualetti pääsemiseni pisut üle viie minuti. Vanglaametniku Uku-Joonas Salumaa selgitustest nähtub, et kaebajale ei võimaldatud koheselt tema soovil tualeti kasutamist, kuna korrusel viibis toidujagaja ning üks kamber oli juba avatud. Kaebajal võimaldati tualeti kasutamist peale 5-minutilist ootamist. Tualetti minnes oli kaebaja korrektse välimusega. Isegi kui pidada tõeseks kaebaja väiteid, et tualetti pääsemise soovist andis ta märku kell 05:40, ei saa ka u 15-minutilist ooteaega tualetti pääsemiseks pidada ülemäära pikaks. Seega ei esinenud vaidlusalusel ajal kinnipeetavate WC-sse laskmisel mingeid põhjendamatuid viivitusi. Kuivõrd valvur oli üksuses üksinda ning korrusel oli toidujagaja ja teisest kambrist viibisid juba kinnipeetavad WC-s, ei saanud ametnik kaebajat soovi avaldamisel kohe tualetti lasta.

5.4. Kinnipeetavatele on öörahu alguse aeg teada ning sellest lähtuvalt saavad kinnipeetavad oma vajadusi selle järgi planeerida, sh kasutada WC-d enne öörahu algust. Ei ole usutav, et täiskasvanud isik ei ole võimeline tualetti minemisega mõnda aega ootama. Vastustajale ei ole teada, et kaebajal oleks esinenud mingeid terviseprobleeme, mis tinginuks talle WC külastamise osas erandite tegemist. Ka vabaduses viibivatel isikutel võib esineda probleeme tualeti viivitamatu külastamisega.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6. Käesolevas vaidluses tuleb kohtul lahendada küsimus, kas Tallinna Vangla alandas A.S. inimväärikust 04.01.2015 hommikul, kui kaebaja avaldas soovi kasutada tualetti öörahu kehtimise ajal. Kui vangla alandas kaebaja inimväärikust, tuleb kohtul vangla toiming tunnistada õigusvastaseks, sest isikul puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kohtupraktikas on tunnistatud tuvastamisnõue lubatavaks nii juhul, kui esineb potentsiaal hilisemaks kahju hüvitamiseks kui ka siis, kui tuvastamisnõue teenib preventiivseid huve. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vangla alandas kaebaja inimväärikust, teenib kaebus nii preventiivset eesmärki, et vangla sarnases olukorras enam nii ei käituks ning välistatud ei oleks ka kahju hüvitamise võimalus. Niisiis tuleb kohtul hinnata 04.01.2015 hommikul toimunud situatsiooni sisuliselt ning tuvastada, kas vangla alandas kaebajat tualetti lastes tema inimväärikust või mitte.

7. VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjades ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kamber nr 15, kus kaebaja 04.01.2015 viibis, asub avatud sektsioonis, kus kinnipeetavatel on võimalik kogu päevase aja jooksul vabalt liikuda oma elusektsiooni piires. Kambriuksed suletakse öörahu ajaks kell 22.00-06.00 vastavalt Tallinna Vangla kodukorrale. Kambris nr 15 ei ole tualetti ning öörahu ajal peab kinnipeetav, kes soovib minna WC-sse, andma sellest märku kutsunginupuga. Vangla selgituste kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatel öisel ajal kasutada tualetti kambri kaupa, mis tähendab, et ajal, kui ühe kambri kinnipeetavatele võimaldatakse tualeti kasutamist, ootavad teiste kambrite kinnipeetavad järjekorras.

8. Kaebaja väidetel ei lastud teda põhjendamatult 04.01.2015 kell 05:40 – 05:54 tualetti, kuigi ta andis sellest vangla ametnikule korduvalt märku nii kutsunginupuga kui ka uksele koputades, mis tagajärjel muutus tema häda nii väljakannatamatuks, et oli sunnitud häda osaliselt püksi tegema. Kohtu hinnangul ei anna need väited isegi juhul, kui need oleksid tõesed, alust tuvastada kaebajal inimväärikuse alandamist vangla poolt. Sel ööl valves olnud valvur Uku-Joonas Salumaa on asja kohta andnud 2 selgitust. Vangla 28.01.2015 vastusest (tl 12) kaebaja 05.01.2015 taotlusele (tl 11) nähtub, et 25.01.2015 selgitas valvur Salumaa vanglale, et ta ei lasknud kambri nr 15 kinnipeetavaid WC-sse, kuna korrusel oli toidujagaja ja teise kambri kinnipeetavad juba viibisid WC-s. Valvur märkis, et kinnipeetav on suuteline 10 minutit häda kinni hoidma ning tal ei ole arsti poolt väljastatud tõendit selle kohta, et ta peaks koheselt saama WC-sse.

Valvuri selgitustest nähtuvalt sai kinnipeetav A.S. WC-sse peale ca 5-minutilist ootamist. Uku-Joonas Salumaa 21.04.2015 seletuskirjas (tl 48) kordab valvur oma varemöeldut ning lisab, et kell 05:45 lasi A.S. helisignaali, et WC-sse minna. Valvuri selgitustest (et korrusel on toidujagaja ja üks kamber juba avatud) hoolimata jätkas kinnipeetav helisignaali laskmist, mistõttu lülitas valvur selle välja. Selle peale hakkas kinnipeetav vastu ust taguma ja karjuma ning kuna teised kinnipeetavad olid läinud tagasi kambrisse, avas valvur kambri nr 15 ukse.

Kohtule esitatud 04.01.2015 videosalvestisest (lisatud kohtutoimikule kileümbrikus) nähtub, et kambri nr 15 ukse kohal olev valgusti hakkab vilkuma kell 05:49:23. Samal ajal laseb valvur kambrist nr 26 kinnipeetavaid tualettruumi ja see tegevus kestab kuni kella 05:51-ni. Seejärel, kell 05:53:34, liigub valvur kambri nr 13 juurde ja vaatab uksesilmast sisse. Kell 05:53:40 vaatab valvur sisse kambri nr 14 uksesilmast sisse ja kell 05:53:49 kambri nr 15 uksesilmast ning seejärel liigub koridori keskele. Kell 05:54:41 teeb valvur kambri nr 15 ukse lahti, kaks kinnipeetavat väljuvad kambrist ja suunduvad tualettruumi.

Niisiis on asjaosaliste selgituste ja videosalvestisega tõendatud see, et hiljemalt 05:45 (nii on 21.04.2015 seletuses omaks võtnud valvur Salumaa) andis kaebaja helisignaaliga märku oma soovist minna tualetti. Videosalvestisega on tuvastatud see, et kell 05:54 kaebajale seda võimaldati. Nii pidi kaebaja tualetti saamist ootama vangla versiooni järgi 10 minutit ja kaebaja väidetel 15 minutit. Isegi kui lugeda tõendatuks, et kaebaja pidi tualetti saamisega ootama 15 minutit, ei saa seda pidada õigusvastaselt inimväärikust alandavaks. Ka vabaduses viibival inimesel võib sarnast ebameeldivat olukorda ette tulla ja näiteks Tallinn-Tartu bussis sõitmine võib teinekord samas olukorras (võimatus pääseda tualetti) osutuda kordades piinavamaks kui 15-minutiline ootamine tualetti pääsemisel.

Sellegipoolest pole kummalgi juhul tegemist inimväärikuse alandamisega. Täiskasvanud teovõimeline ja vastava diagnoosita inimene peab olema võimeline prognoosima oma hädasid ja ennetama enda sattumist situatsiooni, mil see võib piinlikuks muutuda. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul 15-minutilist viivitust tualetti pääsemisel lugeda inimväärikust alandavaks. Vaidlus puudub selles, et valvur oli üksuses üksinda, korrusel oli toidujagaja ja teisest kambrist viibisid juba kinnipeetavad WC-s. Niisiis ei saanud ametnik koheselt reageerida kaebaja soovile.

Isegi kui asuda seisukohale, et valvur oleks võinud oma aega paremini optimeerida, mille tulemusel oleks kaebaja paari minuti võrra varem tualetti pääsenud, ei oleks kaebaja inimväärikus sellest oluliselt mõjutatud saanud. Videosalvestisest nähtuvalt vahetab kaebaja kambri ukse avanemisel valvuriga paar kurja sõna ning sammub siis rahulikult tualeti poole ning inimene ei jäta viimse piirini viidud hädalise muljet.

9. Vastustaja on põhjendatult viidanud ajavahemikul 07.03.2011-29.03.2011 Õiguskantsleri nõunike poolt Tallinna Vanglas läbi viidud kontrollkäigu kokkuvõtte (kättesaadav arvutivõrgust) p-le 4.1, milles on viidatud Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standarditele, mille kohaselt on vanglate inimliku keskkonna väga oluline komponent ka püsiv võimalus korralike tualettruumide kasutamiseks ja hoolitsemine hügieeni eest. Kambris peaks olema tualett või tuleks liigse viivituseta kinni peetavad isikud vajaduse korral kambrist tualetti lubada. CPT on lugenud ebarahuldavaks olukorra, kus isik peab ootama tualetti pääsemist pikka aega (s.t kuni tund). Analüüsi tulemusel on Õiguskantsler leidnud, et reeglina peaks kinnipeetav isik saama tualetti esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale vastava soovi esitamist. Erisusi tuleb teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab. Kaebaja tualeti kasutamise vajadus sai rahuldatud ka eelnimetatud standardeid silmas pidades liigse viivituseta.

10. VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kõike ülaltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et Tallinna Vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud ega tema inimväärikust alandanud ega põhjustanud talle kannatusi ega ebameeldivusi rohkem, kui paratamatult kaasneb vanglas viibimisega, kus peale konkreetse indiviidi tuleb arvestada veel paljude erinevate ja üksteist mõjutavate asjaoludega (kaaskinnipeetavate õigused, vangla sisejulgeolek jms). Eeltoodust tulenevalt ei ole A.S. kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Mis puudutab kaebaja pretensioone seoses vanglas kasutatava videosalvestussüsteemiga, siis kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vangla koridorides toimuva salvestamist ühel või teisel konkreetsel viisil. Tegemist on vangla sisejulgeoleku küsimusega, milles kinnipeetaval puudub nõudeõigus.

11. Menetlusosaliste ülejäänud väidete osas ei pea kohus vajalikuks seisukohta kujundada, kuna need ei saa asja lahendamisel omada olulist tähendust. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik