3-15-1088/59 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse aeg ja koht

10. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1088 Haldusasi ML Novator OÜ kaebus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse riigihankes “ Lauaarvutite ja monitoride ostmine ja liisimine raamlepinguga" (viitenumber 155132) pakkujate kvalifitseerimise, vastavaks ning edukaks tunnistamise 17.03.2015 otsuse punktide 3-8 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – ML Novator OÜ, esindaja Heiki Tulk Vastustaja – Registrite ja Infosüsteemide Keskus, volitatud esindajad Kristine Kase ja Mariliis Kannukene Kolmandad isikud – AS Eesti Telekom – esindaja Kristi Kelgo AS Atea – esindaja v.adv Marko Mehilane Green IT OÜ – esindajad v.adv Elmer Muna ja adv Priit Lember AS SEB Liising; MarkIT Eesti AS; OÜ 3 Step IT; AS Fujitsu Estonia; Fusion Varahalduse AS Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ML Novator OÜ kaebus läbi vaatamata.

2. Mõista ML Novator OÜ-lt välja AS Atea kasuks menetluskulud 648 eurot 55 senti.

3. Jätta rahuldamata Green IT OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks.

4. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. juunil 2015 (HKMS 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) avaldas 06.10.2014 riigihangete registris riigihanke „Lauaarvutite ja monitoride ostmine ja liisimine raamlepinguga“ (viitenumber 155132) hanketeate (II kd, tl 8-11). Vastavalt hanketeate (HT) osa II p-dele 1.3 ja 1.4, osa IV p-dele 1.1 ja 3.4 viis hankija läbi avatud hankemenetlust raamlepingute sõlmimiseks. Hankija teostab hanget teiste hankijate nimel. HT osa II p-i 1.5 kohaselt viib hankija seda riigihanget

3-15-1088 2(11) läbi ca 160 riigiasutuse ja juriidiliste isikute nimel, kes on hankijat selleks volitanud. Vastavalt HT lisale B on hange jaotatud kaheks osaks: I osa – raamleping mitme pakkujaga, II osa - raamleping ühe pakkujaga.

2. RIK tunnistas 17.03.2015 otsusega (direktori käskkiri nr 15, II kd, tl 13 ja pöördel) hanke I osas kõik pakkumused vastavateks, edukateks ja otsustas sõlmida kõigi pakkujatega (kokku 6) raamlepingud (käskkirja p-d 3, 5, ja 7), samuti tunnistas hanke II osas kõik (kokku 4) pakkumused vastavateks ning ühe pakkuja (ühispakkujad Green IT OÜ ja AS SEB Liising) pakkumuse edukaks ja otsustas sõlmida selle pakkujaga raamlepingu (käskkirja p-d 4, 6, ja 8).

3. 27.03.2015 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) ML Novator OÜ vaidlustus, milles taotleti RIK otsuste kehtetuks tunnistamist osas, millega RIK tunnistas vastavateks ja edukateks hanke I osas AS Eesti Telekom, AS Atea , ühispakkujate MarkIT Eesti AS ja OÜ 3 Step IT, ühispakkujate Green IT OÜ ja AS SEB Liising, ühispakkujate AS Fujitsu Estonia ja Fusion Varahalduse AS-i pakkumused, ning millega RIK tunnistas vastavateks hanke II osas AS Eesti Telekom, AS Atea ja ühispakkujate Green IT OÜ ja AS SEB Liising pakkumused ja edukaks ühispakkujate Green IT OÜ ja AS SEB Liising pakkumus (vaidlustus VAKO toimikus).

4. VAKO jättis 17.04.2015 otsusega (I kd, tl 10-18 pöördel) riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p-i 6 alusel hanke I osas läbi vaatamata vaidlustuse ühispakkujate MarkIT Eesti AS ja OÜ 3 Step IT, AS Atea, AS Eesti Telekom, ühispakkujate AS Fujitsu Estonia ja Fusion Varahalduse AS pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele ning hanke II osas läbi vaatamata vaidlustuse AS Eesti Telekom ja AS Atea pakkumuste vastavaks tunnistamise otsustele. Sama otsusega jättis VAKO RHS § 126 lg 1 p 4 alusel hanke I osas rahuldamata vaidlustuse ühispakkujate Green IT OÜ ja AS-i SEB Liising pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele ning hanke II osas rahuldamata vaidlustuse ühispakkujate Green IT OÜ ja AS SEB Liising pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele. VAKO jättis tasutud riigilõivu (1280 eurot) ML Novator OÜ kanda.

5. 27.04.2015 saabus Tallinna Halduskohtule ML Novator OÜ kaebus. Kaebaja palub tunnistada kehtetuks riigihankes “Lauaarvutite ja monitoride ostmine ja liisimine raamlepinguga" (viitenumber 155132) 17.03.2015 tehtud alljärgnevad RIK-i otsused: 5.1. tunnistada vastavaks järgnevate pakkujate poolt esitatud pakkumused osas 1: AS Eesti Telekom; AS Atea; ühispakkujad MarkIT Eesti AS ja OÜ 3 Step IT, ühispakkujad Green IT OÜ ja AS SEB Liising; ühispakkujad AS Fujitsu Estonia ja Fusion Varahalduse AS (otsuse p 3); 5.2. tunnistada vastavaks järgnevate pakkujate poolt esitatud pakkumused osas 2: AS Eesti Telekom, AS Atea ja ühispakkujad Green IT OÜ ja AS SEB Liising (otsuse p 4); 5.3. tunnistada edukaks osas 1 AS Eesti Telekom, AS Atea, ühispakkujad MarkIT Eesti AS ja OÜ 3 Step IT, ühispakkujad Green IT OÜ ja AS SEB Liising, ühispakkujad AS Fujitsu Estonia ja Fusion Varahalduse AS poolt esitatud pakkumused (otsuse p 5); 5.4. tunnistada edukaks osas 2 ühispakkuja Green IT OÜ ja AS SEB Liising poolt esitatud pakkumus (otsuse p 6); 5.5. anda nõustumus raamlepingu sõlmimiseks osas 1 AS Eesti Telekom, AS Atea, ühispakkujad MarkIT Eesti AS ja OÜ 3 Step IT, ühispakkujad Green IT OÜ ja AS SEB Liising, ühispakkujad AS Fujitsu Estonia ja Fusion Varahalduse AS pakkumustele käesoleva otsuse kohta teate pakkujatele edastamisest arvates (otsuse p 7); 5.6. anda nõustumus raamlepingu sõlmimiseks osas 2 ühispakkuja Green IT OÜ ja AS SEB Liising poolt esitatud pakkumustele käesoleva otsuse kohta teate pakkujatele edastamisest arvates (otsuse p 8).

3-15-1088 3(11) Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus hankemenetluse nr 155132 peatamist ja hankelepingu sõlmimise keelamist kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.

6. 30.04.2015 määrusega rahuldas halduskohus osaliselt esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas hankelepingu sõlmimise kuni 8. maini 2015, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg-le 4 (resolutsiooni p 6). Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.05.2015 määrusega RIK (hankija) ja Green IT OÜ (kolmas isik) määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu 30.04.2015 määruse muutmata. Halduskohus jättis 08.05.2015 määrusega ML Novator OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja lõpetas 30.04.2015 kohtumäärusega määratud esialgse õiguskaitse kohaldamise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Kaebaja palub vastustaja 17.03.2015 otsus nr 15 (edaspidi ka vaidlustatud otsus) eelnevalt viidatud osas tühistada järgnevalt esitatud põhjustel. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista ka menetluskulud.

7.1. Kaebaja peab enda eesmärgi saavutamist kaebusega võimalikuks. Kolmandate isikute pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine rikub kaebaja õigusi ja kahjustab huve, sest need pakkumused olid hindamiskriteeriumite kohaselt soodsamad kui kaebaja oma.

7.1.1. Kaebaja vaidlustuse rahuldamisel pidanuks hanke I osas mittevastavaks tunnistama pakkumused, mis ei vasta HD tehnilistele tingimustele ja mida polnud võimalik seega ka edukaks tunnistada. Sel põhjusel ei olnud nendele isikutele võimalik anda ka nõustumust raamlepingu sõlmimiseks. Hanketeate (HT) B lisa p 3) kohaselt kehtib hindamiskriteeriumite alusel enim punkte saanud pakkuja näidispakkumus 6 kuud pakkumuse esitamisest ning hankijatel (vastustaja hinnangul kokku umbes 170) on õigus kuni 20.07.2015 osta tooteid näidispakkumuses toodud hinnaga (ühispakkujatelt Green IT OÜ ja AS SEB Liising). Kuna kaebaja sai hindamisel kõige madalamad punktid, pole tal võimalust samadel tingimustel müüa – rikutud on tema õigusi ja kahjustatud huve RHS § 117 lg 1 mõttes. Kaebaja vaidlustuse rahuldamisel oleks hanke II osas tema pakkumus olnud edukas. Kuna kaebaja näidispakkumus sai kõige madalamad punktid, peavad hankelepingute sõlmimiseks kõik ülejäänud pakkumused olema mittevastavad ja tuleks tagasi lükata. VAKO leidis, et kui kasvõi üks neist pakkumusest on vastav, puudub kaebajal teiste osas vaidlustuse esitamise õigus. VAKO, leides ekslikult, et hanke I ja II osas vastas ühispakkujate Green IT OÜ ja AS SEB Liising pakkumus tingimustele, jättis ebaõigesti läbi vaatamata vaidlustuse ülejäänud kolmandate isikute suhtes. Seetõttu on kaebaja kaotanud võimaluse ainsana sõlmida raamlepingud.

7.1.2. Hanke I osa eesmärgiks on sõlmida raamleping kuni 10 pakkujaga, st on seatud lepingute arvu ülem-, mitte alampiir. Kui nõuetekohaseid pakkumusi oleks vaid üks, saab vastavalt HT- le sõlmida lepingu ka ühe pakkujaga.

7.1.3. Kui kohus nõustub, et kolmandate isikute pakkumused ei vasta HD nõuetele, ei ole oluline, mitmendale kohale jäi kaebaja mitteõiguspäraselt läbiviidud hindamisel ja on võimalik saavutada kaebuse eesmärk. Kaebajal on õiguskaitsevõimalus ka pärast seda, kui vastustaja on sõlminud edukaks tunnistatud kolmanda isikuga lepingu –vastavalt RHS §-le 129 võimalus esitada kahju hüvitamise nõue.

7.2. Kolmandad isikud pole täitnud HD kohustuslikku nõuet esitada tootja originaalkinnitus (HD lisa 1, vastavustingimuste punktid 9 3) d) ja 10 3) d)). Esitatud kinnitustel ei vasta tootjad HD tootja definitsioonile ning need pole originaaldokumendid. Rikutud on RHS § 47 lg-t 1.

7.2.1. Hankija käsitleb tootjana juriidilist isikut, kes valmistab pakkumuses esitatud tooteid, sh ka isikut, kes komplekteerib toote erinevatest komponentidest ning turustab valminud toodet enda kaubamärgi all (HD lisa 3-1 1. osa p 5.6 ja HD Lisa 3-2 2. osa p 6.6.). 24.11.2014 on

3-15-1088 4(11) vastustaja täpsustanud, et tootja definitsioon kehtib kogu HD osas. Maaletooja või esindaja ei ole HD definitsiooni järgi tootja. Kolmandad isikud on esitanud tootjaid esindavate iseseisvate juriidiliste isikute kinnitused. Filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik ning filiaali kohustuste eest vastutab välismaine äriühing. Vastustaja kehtestatud nõuetest järeldub, et kui tootja originaalkinnituse andnud isik ei kattu arvuti tootjaga (sh isikuga, kes komplekteerib toote erinevatest komponentidest ning turustab enda kaubamärgi all), ei vasta pakkumus tehnilise kirjelduse nõuetele. Tehniline kirjeldus peab tagama võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi põhjendamatult takistada avatud konkurentsi (RHS § 3 p 3). Kui hanke alusdokumentide tingimusi pole tähtaegselt vaidlustatud, on need kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud ning hiljem ei saa tugineda nende õigusvastasusele (Riigikohtu 19.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-79-03, p 11 ja VAKO 10.03.2011 otsus nr 24-11/122289, p 14.2). Hankija peab arvestama kõigi hanke alusdokumentide tingimustega, sõltumata nende olulisusest ega saa lugeda HD-s nõutud pakkumuse sisulist vastavust tõendava dokumendi esitamata jätmist pakkumuse „mittesisuliseks“ puuduseks.

7.2.2. Ühispakkujate Green IT OÜ ja AS SEB Liising väitel on nad esitanud tootja originaalkinnitusena Hewlett Packard OY Eesti filiaali kinnituse. Kuna Hewlett Packard OY ei ole ise Hewlett Packard arvutite tootja, siis ei vasta selle ettevõtte kinnitus HD tingimustele. Hewlett-Packard Company viimase aastaaruande kohaselt kasutab ta tema disainitud toodete tootmiseks allhankijaid, kelle tooteid nad müüvad edasi HP kaubamärgi all. Lisaks komplekteerib Hewlett-Packard Company komponentidest ka piiratud arvu valmistooteid. Ta ei vasta ka riigihanke tehnilistes tingimustes toodud tootja definitsioonile. Eelnev kehtib ka ühispakkujate MarkIT Eesti AS ja OÜ 3 Step IT osas. Kaebajale teadaolevalt on ka teised pakkujad esitanud kinnituse teiselt juriidiliselt isikult (mitte tootjalt). Sellised kinnitused ei vasta HD tingimustele. Riigikohus on käsitlenud hanke alusdokumente eelhaldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 mõttes, mis määravad siduvalt kindlaks lõpliku haldusotsuse sisu (otsused haldusasjades nr 3-3-1-99-09 ja nr 3-3-1-52-11). Hanke alusdokumendid kehtivad, kuni neid ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud ning nii hankija kui ka pakkujad on kohustatud nendes sätestatud tingimustest lähtuma. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab hankija kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes ei ole esitanud dokumente või teavet, mille esitamine oli hankedokumentides ette nähtud (6.11.2014 otsus kohtuasjas nr C-42/13). Vastustaja ei saa kaalutlusõiguse alusel loobuda kinnituse nõudest, väites, et kinnituse eesmärk on täidetud, kui selle esitab kolmas isik, kelle kinnitus ei ole tootjale siduv.

7.2.3. HD nõuete järgi ei olnud kohustuslik toota lauaarvuteid või monitore algusest lõpuni ise ning kaebaja pole väitnud, et seadmeid peaks tootma pakkuja. Tootjaks muudab valmistamine või komplekteerimine. Kaebaja ise on komplekteerinud pakutud monitorid ja ta vastab HD tootja definitsioonile. Kaebaja vastavaks tunnistamise otsust pole tähtaegselt vaidlustatud.

7.2.4. Kaebaja näitas üles hoolsust hankija tahtest arusaamiseks, küsides selgitusi RHS § 56 lg

1 alusel esitades. Hankija täpsustas 24.11.2014 vastuses et tootja definitsioon kehtib kogu HD osas ning vastas kaebaja 17.12.2014 küsimusele, et HD lisa 1, pakkumuse vastavustingimused p 9 3) d) ja 10 3) d) nõuetele vastavust tõestatakse tootja kinnitusega.

7.2.5. Tootja kinnituse originaali nõue [lisa 1, pakkumuse vastavustingimused p 9 3) d) ja 10 3) d)] tähendab, et see peab olema tootja omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 78) või elektroonilise vormi korral digitaalselt (TsÜS § 80 lg 3). Kolmandad isikud ei esitanud dokumente paberkandjal ning kaebajale teadaolevalt ei ole digitaalallkirja andmine nende asukohariike arvestades võimalik ühegi kolmanda isiku poolt pakutava tootja juriidilise isiku või tema filiaali allkirjaõiguslikul esindajal. Seega ei saa kolmandate isikute esitatud dokumentidel olla digitaalallkirja. Vastustaja ei saa sellise kohustusliku vastavustingimuse täitmise nõudmisest ühepoolselt loobuda, pidades seda mittesisuliseks kõrvalekaldeks.

3-15-1088 5(11)

7.3. Kolmandad isikud ei ole esitanud HD-s nõutud tootja kinnitust ega ole järelikult esitanud ka HD tehnilistele tingimustele vastavat tootja antud garantiid.

7.4. Vastustaja rikkus kaebaja ärisaladust ja kahjustab konkurentsi, avaldades kohtumenetluses kaebaja nõusolekuta kolmandatele isikutele kaebaja pakkumise sisu (vastustaja avaldas oma 07.05.2015 vastuses kaebaja pakutava monitori mudeli nimetuse ning lisas vastusele ka fotod kaebaja pakutud tootest), kuigi kaebaja pakkumust ei ole vaidlustatud ning see ei ole praeguse kaebuse sisuks. Informatsiooni kasutas koheselt kolmas isik Green IT OÜ. 8. Vastustaja palub jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata vaidlustatud otsuse punktide 3, 5, 7 osas ning HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2 alusel vaidlustatud otsuse punktide 4, 6, 8 osas. Asjas sisulise otsuse tegemisel palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

8.1. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus riigihanke I osas tehtud otsustuste tühistamiseks. Kaebaja jäi hindamiskriteeriumite alusel riigihanke osas I kuuest pakkujast viimaseks. Ainus võimalus näidispakkumuse alusel edukaima pakkujana tooteid müüa/liisida (kuni 20.07.2015) oleks, kui riigihanke I osa puhul sõlmitaks raamleping vaid kaebajaga. HT kohaselt on eesmärgiks sõlmida I osa raamleping mitme (kuni 10) pakkujaga. Kui vastustajal ei ole võimalust sõlmida raamleping vaid kaebajaga, ei saa kaebaja ka reaalset kasu kaebamisest.

8.2. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada.

8.2.1. Riigihanke II osas sõlmib vastustaja raamlepingu vaid ühe pakkujaga [HT B lisa p. 8)]. Kaebaja jäi mõlemas riigihanke osas viimasele kohale (I osas 6. ja II osas 4.). Piisab, kui vaid üks kaebaja pakkumusest hindamiskriteeriumite alusel eespool olev pakkumus õiguspäraselt vastavaks tunnistada, et tuvastada kaebuse ilmne perspektiivitus.

8.2.2. Tootja originaalkinnituse nõue oli vaid riigihanke I osas – vastavustingimuste p 9 alap.3)d) ja riigihanke II osas – vastavustingimuste p 10 alap.3)d). Garantiiga seoses on vastustaja HD-s selgitanud, keda ta tootjana käsitleb (Lisa 3-1 alap. 5.6 ja Lisa 3-2 alap. 6.4). Originaalkinnituse eesmärk on anda vastustajale informatsiooni, et pakkumuses esitatud konfiguratsioonis lauaarvutit juba toodetakse või hakatakse tootma. Kõik pakkujad esitasid nõutud dokumendid. Puuduvad erinevused kolmandate isikute ja kaebaja kinnituste vahel. Kõik kinnitused on antud selle tootja poolt, kelle kaubamärk on pakkumuses esitatud ning riigihanke I ja II osa edukaim pakkuja on nõutud originaalkinnituse andnud.

8.2.3. Kohane pole kaebaja käsitlus „originaaldokumendi“ mõiste sisustamisel. Hange korraldati elektrooniliselt, ehk e-hankena vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.05.2010 määrusele nr 56. HD punktist 10.4 tuleneb, et vastustaja ei ole nõudnud ega nõua allkirjastatud dokumente paberkandjal. Sõna „originaal“ tõlgendus ei saa kaasa tuua HD tingimuse kehtetust. Kõik pakkumused, mis sisaldavad allkirjastatud dokumente skaneeritult, tuleb lugeda vastavaks HD p-le 10.4. Ülejäänud vastavustingimuste osas ei ole vastustaja nõudnud tootjate originaalkinnitusi või muid tootjate kinnitusi, vaid andmete või dokumentide olemasolu, mis tõendaksid tehnilises kirjelduses nõutud tingimuste täitmist.

8.2.4. Praeguses asjas on kõik kinnitused esitatud ning hankija ei ole loobunud kinnituste nõudmisest. Olenemata juriidilisest vormist on korporatsiooniga seotud filiaal või tütarettevõte seotud emaettevõttega ning on emaettevõttega samasugustes õigustes.

8.2.5. Kaebuse eesmärk ei oleks saavutatav ka kaebuse rahuldamisel. Otsuste tühistamine ei tähendaks vastustaja kohustust sõlmida automaatselt leping kaebajaga. Hankija peab kõiki pakkujaid kohtlema võrdselt (RHS § 3). Kui ka kohus nõustub kaebaja tõlgendusega tootja mõiste osas, peab vastustaja jõustunud kohtuotsuse puhul uuesti alustama vastavaks tunnistamise menetlust kaebusega hõlmatud osas. Vastustajal poleks võimalik teha uut otsust vastavaks tunnistamise protseduuri läbimata, kui HD mõistetele tuleb anda varasemaga

3-15-1088 6(11) võrreldes teine sisuline tähendus. Kontrollida tuleks ka kaebaja enda pakkumuse vastavust uuele tõlgenduse alusel. Tootja mõiste sisustamisel kaebaja tõlgenduse järgi, ei vastaks ka tema enda pakkumus HD-le ning eesmärk sõlmida raamlepingud ei oleks saavutatav.

8.2.6. Tootja mõiste sellist tõlgendust ei ole kaebaja enne pakkumuste avamist esitanud. Vastustaja on toote osas, millel on kahe tootja kaubamärgid, rahuldunud ainult ühe tootja kinnitusega selle kohta, et tegemist on ainult tema tootega ning seetõttu on ainult tema esitatud kinnitused piisavad toote vastavaks tunnistamisel. Kaebaja on hanke mõlemas osas esitanud pakkumusse monitori, millel on nii OÜ ML Novatori kaubamärk „ML“ kui ka Benq Corpoprationsi kaubamärk „Benq“, mis ei ole OÜ ML Novatorsi registreeritud kaubamärk. Lähtudes vastustaja senisest seisukohast, tunnistati kaebaja pakkumus siiski vastavaks (ka kaebaja võib kolmanda juriidilise isikuna, kes ei ole seotud Benq Corporations’iga, anda hankija hinnangul sellisel juhul tootjagarantii ning väita, et ta on tootja – sisuliselt komplekteerija HD tähenduses). Kaebaja enda tõlgenduse järgi ei oleks ka tema pakutud monitorid vastavad ning tema enda pakkumuses tootja (BenQ) osas puuduks nõutud kinnitused (nt tootjagarantii).

8.2.7. Kaebuse täienduse lisadest ei ilmne, et HP kasutaks teiste tootjate tooteid enda kaubamärgi all, vaid nad tellivad enda disainitud toodete tootmise alltöövõtjatelt. Hankija ei näe erinevust, kas tootja on ise käivitanud ise tootmise või tellib enda tooteid alltöövõtu korras.

8.3. Seoses kaebaja väitega tema ärisaladuse rikkumisest, selgitab vastustaja, et info kaebaja pakutud monitoride kohta oli esitatud kõikidele pakkujatele juba 18.03.2015 vastavaks tunnistamise protokollis ning kaebaja ei ole pakkumuse info avalikustamist eelnevalt vaidlustanud. RHS § 43 lg 4 alusel on pakkumused konfidentsiaalsed kuni avamiseni. RHS §

46 lg-st 5 tuleneb keeld avalikustada pakkumuste sisu osas, mis rikuks ärisaladust või kahjustaks konkurentsi. Pakkuja ei saa info avaldamist ette heita, kui ta ei ole eelnevalt määratlenud, et mingi osa pakkumusest on kaitstud ärisaladusega. Ärisaladuseks konkurentsiseaduse § 63 lg 1 mõttes ei saa olla info monitoride tootjate/mudelite kohta, olukorras, kus kõik pakutavad monitorid peavad vastama uusimatele Energy Star'i energiatõhususnõuetele ning mudelite info on avalikult nähtav Energy Star kodulehel.

8.4. Kaebaja on menetluskulude hüvitamise taotluse esitanud kohtu antud tähtaega (22.05.2015) ületades viis päeva hiljem (27.05.2015). Kaebaja menetluskulud ei ole sellises mahus ka vajalikud ega põhjendatud. Kaebus ei sisalda vaidlustusega võrreldes uusi argumente. Kaebuse koostamisele kulutatud 11 tundi ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele kulutatud 4 tundi ei ole põhjendatud. Põhjendatud ajakulu oleks maksimaalselt 4 tundi. Kaebaja on soovinud õigusabikulude hüvitamist ka juriidilise konsultatsiooni eest vaidlusaluses riigihankes (997,92 eurot). Vaidemenetluse õigusabikulud ei ole menetluskulud HKMS §-de 101-103 kohaselt. Arusaamatuks jääb kaebaja esindaja kulude aruanne arvel nr 215171 – millise seisukoha koostas esindaja 14., 15., 20.- 22. mail ning miks on kaebuse täienduse koostamiseks kulunud 9,5 tundi. Vastustaja palub jätta taotluse rahuldamata. 9. Kolmas isik AS Eesti Telekom palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ega riku kaebaja huve.

9.1. Vastustaja andis hanke I osa suhtes ka nõustumuse raamlepingu sõlmimiseks kaebajaga (otsuse p 7), kaebaja pakkumus on tunnistanud osas I vastavaks ja edukaks. Äriühingu lubatavaks õiguseks või huviks vaidlustuse esitamisel ei saa olla teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt, kui ta ise sellest kasu ei saa. HT ja HD kohaselt ei ole I osas raamlepingu sõlmimine üksnes kaebajaga võimalik, sest HT kohaselt on vastustaja riigihanke korraldanud eesmärgiga sõlmida raamleping mitme pakkujaga (maksimaalselt 10) ning II osa suhtes ühe pakkujaga. Kaebaja õigused võivad olla rikutud eeldusel, et ükski ülejäänud pakkumusest, ei vasta esitatud nõuetele. AS Eesti Telekom pakkumus vastab täies ulatuses HT ja HD nõuetele,

3-15-1088 7(11) mistõttu vaidlustatavad otsused kaebaja õigusi ei riku ning sellisel juhul kaebajal kaebeõigus puudub, nagu leidis ka VAKO.

9.2. Alusetu ja sisuliselt põhjendamata on kaebaja seisukoht, et tootjaks ei saa pidada juriidilise isiku esindust või esinduse filiaali ega tütarettevõtet. Vastustaja teab hanke raames kehtestatud nõude või tingimuse eesmärki ning soovitavat tulemust. Väär oleks asuda kehtestatud tingimusi hiljem tõlgendama kitsamalt või teisiti. Nõutud kinnituse eesmärgiks on anda vastustajale informatsiooni, et pakkumuses esitatud konfiguratsioonis lauaarvutit juba toodetakse või hakatakse tootma ja pole mõjuvat põhjust, miks sellist kinnitust ei tohiks anda kõik pakutavate toodete tootja filiaalid ja esindused. Kaebaja on tootja mõistet kitsendavalt tõlgendades väitnud, et vastupidine tõlgendus piirab ettevõtlusvabadust. Pigem võib kaebaja tõlgendus olla liialt kitsendav ning piirata ja kahjustada konkurentsi, mis on vastuolus RHS üldpõhimõtetega. Kaebaja antud kitsa tõlgenduse puhul tekib küsimus tema enda vastavusest.

9.3. AS Eesti Telekom pakkumuses märgitud seadmed vastavad täies ulatuses HD tingimustele. AS Eesti Telekom on esitanud kõik vajalikud tootja kinnitused ning puudub alus väita, et neid pole andud pädev isik. Kaebus rajaneb ekslikul arusaamal, milliseid dokumente võisid kolmandad isikud pakkumust tehes esitada (või esitamata jätta), väidete kinnituseks pole esitatud veenvaid põhjendusi.

10. Kolmas isik AS Atea palub jätta kaebuse rahuldamata. Õiguspärane oli AS Atea pakkumuse vastavaks tunnistamine hanke mõlemas osas ning ka pakkumuse edukaks tunnistamine hanke I osas. AS Atea pakkumus vastab kõikidele HD tingimustele, sealhulgas kaebaja etteheidetud osas. AS Atea nõustub VAKO otsuse ning selles toodud põhjenduste ja järeldustega. Kaebeõiguse eelduseks on pakkuja subjektiivsete õiguste rikkumine ja võimalus kaebuse tulemusel saada hankelepingu sõlmimise võimalus. Kaebaja esitas vaidlusaluses riigihankes mõlemas osas pakkumused, mis on AS Atea ning teiste pakkujate pakkumustest oluliselt kõrgema maksumusega ja seetõttu selgelt väljapool turukonkurentsi. Kaebaja püüe tõrjuda konkurentidega lepingute sõlmimist või hange üldse nurjata ei ole kohtumenetluses kaitstav õigushüve. 11. Kolmas isik Green IT OÜ palub jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. 22.05.2015 täiendavas seisukohas rõhutab kolmas isik, et seoses hanke mõlemas osas lepingu sõlmimisega on tekkinud olukord, kus kaebuses esitatud nõuetega ei saa kaebaja oma eesmärki saavutada. Kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebaja seisukohtade paikapidamatust väites märgitakse järgmist.

11.1. Green IT OÜ ja AS SEB Liising ühispakkumus vastab kõikidele vaidlusaluse riigihanke tingimustele, pakkumus on tunnistatud õigesti mõlemas hankeosas vastavaks ja edukaks ning kaebaja etteheited tema esitatud kinnituste, kinnituste andja ja tootja isiku osas on alusetud.

11.2. Kaebajal puudub kaebeõigus riigihanke I osas ning ka Green IT OÜ-d puudutavate otsuste vaidlustamiseks. Riigihanke I osas teiste pakkujate vastavaks või edukaks tunnistamine ei võta kaebajalt võimalust osaleda raamlepingu alusel läbiviidavatel minikonkurssidel ning sõlmida hankelepinguid. Võimalus tellida ühispakkujatelt näidispakkumuse alusel ja hinnaga 6 kuu vältel tooteid, ei välista kaebajalt toodete samaaegset tellimist. Puudub takistus sel ajal kaebajalt minikonkursi vahendusel tooteid tellida, sest kaebaja pakutud tooted erinevad näidispakkumuse toodetest. Hanke I osas ei ole võimalik raamlepingut sõlmida ainult ühe pakkujaga.

11.3. Kaebaja ei vastaks ka ise tema sisustatud tingimustele. Kaebaja mõlemas hankeosas pakutud monitor kannab nii „ML“ kui ka „Benq“ kaubamärke. Kaebaja ei ole „Benq“ kaubamärgi omanik ega ole esitanud BenQ Corporationi emaettevõtte kinnitust monitori tootmise kohta. Ta ei ole isik, kes turustaks monitori enda nimele registreeritud kaubamärgi alt. Kaebaja pakkumus ei saaks kaebuse rahuldamisel olla kummaski hanke osas vastav ega edukas.

3-15-1088 8(11)

11.4. Kaebaja tõlgendus tootja kinnituse kohta pole kooskõlas HD ega RHS-ga. HD-s esitatud tingimusi pakkumuste tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamiseks tuleb tõlgendada nagu keskmine asjatundlik hankemenetlusest huvitatud isik neid mõistab. Tehniline kirjeldus kajastab hankija vajadusi ning tähelepanu tuleb pöörata ka riigihanke eesmärgile. Kaheksa pakkujat (kõik peale kaebaja) mõistsid hanke alusdokumentide tingimusi ühetaoliselt ja samamoodi vastustajaga. Kaebaja tõlgendus selgus, kui ta ei osutunud riigihankes edukaks ning see pole kooskõlas tegevusala tegeliku toimimismudeli, tootmisprotsessi ega tarneahelaga. Kõik hankes esindatud tootjad komplekteerivad seadmed erinevate allhankijate komponentidest ning ühegi kõnealuse arvutitootja lauaarvuteid või monitore ei komplekteerita kontserni peakontori juriidilises asukohas.

11.5. Kaebaja tõlgendus hanke alusdokumentide tingimustest oleks vastuolus RHS § 3 p-dega

2 ja 3 ja § 33 lg-ga 8 ning piiraks intensiivselt ja põhjendamatult riigihankel osaleda saavate pakkujate ringi. Kaebaja nägemuse kohaselt suudaks üheksast pakkujast tingimustele vastata vaid tema üksi. Ei saa eeldada, et hankija on soovinud kehtestada alusdokumentides õigusvastaseid tingimusi. Green IT OÜ nõustub VAKO põhjendustega tootja isiku osas.

11.6. Kaebaja esitatud tõenditest (Hewlett-Packardi aastaaruandest ja e-kirjast), ei nähtu et Hewlett-Packard ei vastaks kaebaja esitatud tootja definitsioonile. Nendest tõenditest nähtub, et Hewlett-Packardi poolt arendatud ja disainitud tooted komplekteerivad allhankijad, misjärel valmis toodet turustab Hewlett-Packard enda kaubamärgi all.

11.7. HD p-de 10.3 ja 13.1 järgi on tegemist e-hankega, mis viiakse läbi e-riigihangete keskkonnas. HD p 10.4 kohustab originaaldokumente esitama üksnes hankija kahtluse korral, see nõue kehtib kogu hankemenetluses ja kõikidele esitatud dokumentidele. Green IT OÜ on esitanud kinnitused Hewlett-Packard OY Eesti filiaalilt, mis olid allkirjastatud digitaalselt, st vastasid kõikidele nõuetele, muu hulgas ka kaebaja soovitud „originaalkinnituse“ osas. VAKO tuvastas otsuse punktis 15.1 õigesti, et Hewlett-Packard OY Eesti filiaal on hankedokumentide mõistes tootjaks, kes vastavustingimuste p 9 alap-s 3)d) nõutud kinnituse võis anda.

11.8. Pakkumuste esitamise ajal kehtinud lõplik HD lisa 3-1 ei sisalda nõuet, et seadmed toodaks sama isik. Punkt 3.5 sätestab, et lauaarvutid ja monitorid ning nende juurde kuuluvad lisaseadmed ja -komponendid peab komplekteerima sama pakkuja poolt. HD lisa 3-2 täpsustab, et sama tootja nõue ei kehti 2. klassi monitori kohta. Green IT OÜ pakkus vastustajale mõlemas hanke osas eranditult Hewlett-Packardi tooteid, st nii lauaarvutid kui ka monitorid on toodetud sama isiku poolt ja vastav nõue on täidetud. Vastavustingimuste punkti 9 alapunkti c kohaselt tuleb esitada andmed või dokumendid, mis tõendavad näidispakkumuse vastavuse hanke I osa hanke eseme tehnilise kirjelduse lisa 1 punktides 1 ja 2 märgitud tingimustele. Hanke osa II puudutav punkti 10 alapunkti c sõnastus on sarnane. Green IT OÜ esitas oma pakkumuses kõik nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikud andmed ning viited veebilehtedele, millelt saab kontrollida nõuete täitmist ning ühilduvust Microsofti toodetega. Vastustaja on nõudnud ainult ühetüübilise kinnituse esitamist, mis puudutab lauaarvuteid (HD lisa 1 punkti 9 alapunkt d ja punkti 10 alapunkt d), mitte muid kinnitusi.

11.9. Kehtivate hankelepingute sõlmimise tõttu on kaebuse eesmärgi saavutamine tühistamiskaebusega ja selle rahuldamine võimatu. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata, kuna taotlus on esitatud pärast kohtu määratud tähtaega (HKMS § 70 ja § 109 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Asjas ei ole vaidlust järgnevas: 1) vastustaja 17.03.2015 otsusega tunnistati hanke I osas kõik pakkumused (sh kaebaja oma) vastavateks ja edukateks ning otsustati sõlmida kõikide pakkujatega (kokku 6) raamlepingud.

3-15-1088 9(11) Kaebaja on hanke I osas raamlepingu ka sõlminud (vastustaja 29.05.2015 vastus; III kd, tl 3 pöördel); 2) hanke I osas kehtib HT B lisa p 3) kohaselt hindamiskriteeriumite alusel enim punkte saanud pakkuja (ühispakkujad Green IT OÜ ja AS SEB Liising) näidispakkumus 6 kuud alates pakkumuse esitamisest ning hankijatel on õigus osta nende pakkumuses esitatud tooteid sel ajal näidispakkumuses toodud hinnaga; 3) hanke II osas tunnistati vastavaks kõik pakkumused (kokku 4) ning edukaks ühispakkujate Green IT OÜ ja AS SEB Liising pakkumus; 4) hanke II osas on raamlepingu sõlmimise õigus edukaks tunnistatud ühispakkujatel; 5) kaebaja jäi mõlemas hanke osas viimasele kohale (I osas kuuendaks ja II osas neljandaks).

13. RHS § 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid.

Kaebaja on pidanud oma õigusi rikkuvaks, kui ta ei saa HD tingimuste täidetuse ebaõige hindamise tõttu hanke osas I müüa 6 kuu jooksul oma tooteid näidispakkumuse hinnaga (õigus, mis on tagatud hindamistulemuste järgi parimale pakkujale) ning ei saa hanke osas II hankelepingut sõlmida, kuna leping sõlmitakse vaid ühe pakkujaga. Hankija rikkumiseni on kaebaja arvates viinud pakkumuste hindamisel HD tingimuste ebaõige sisustamine.

Kaebaja leiab, et kolmandad isikud on sisuliselt jätnud täitmata HD lisa 1, pakkumuse vastavustingimuste punktid 9 3) d) ja 10 3) d), mis sätestavad kohustusliku nõudena esitada mõlemas hanke osas dokument „lauaarvuti tootja originaalkinnitus pakkumuse tehnilises kirjelduses märgitud lauaarvuti (v.a. nende juurde kuuluvad tarkvara ja lisaseadmed) kinnituse andmise hetkel tootmise või raamlepingu täitmiseks tootma hakkamise kohta“. Kaebaja väited hõlmavad peaasjalikult mõistete „tootja“ ja „originaalkinnitus“ sisustamist. Kaebaja hinnangul on HD ebaõige ja ebajärjekindel tõlgendamine viinud selleni, et vastavaks ja edukaks on tunnistatud pakkumused, mille puhul HD nõuded polnud täidetud.

14. Menetlusosaliste vahel ei ole erimeelsust selles, et kaebaja jaoks oleks hanke II osas vaidlustamine edukas üksnes juhul, kui teistest pakkujatest keegi ei osutuks vastavaks, sest kaebaja on hanke mõlemas osas paremusjärjestuselt viimasel kohal. Samas oli ka selgus, et kui kasvõi üks pakkujatest tingimustele vastab, siis kaebaja oma eesmärki ei saavuta. Hanke I osas on kaebaja teistest menetlusosalistest erineval seisukohal selles, kas mitme pakkujaga raamlepingut saaks tema aisana edukaks osutumise korral sõlmida konkurentsi puudumisel ka ainsa pakkujaga.

15. Kaebuse esitamise hetkel ei olnud kohtu hinnangul seega alust kaebuse tagastamiseks ilmselge kaebeõiguse puudumise või ilmselge perspektiivituse tõttu olukorras, kus HD-s sätestatud tingimuste tõlgendamise üle on tekkinud sisuline vaidlus. Kaebaja kaebeõigust ei saanud eitada, sest tema seisukohtade paikapidavuse korral polnuks välistatud olukord, et ülejäänud pakkujate puhul pole tingimused täidetud ning kaebaja osutub pakkujaks, kellega mõlemas hankeosas ainsana leping sõlmitakse. Kaebaja kaebeõigust ei välistanud kohtu hinnangul ka asjaolu, et ta oli tunnistatud vastavaks ja edukaks ning tema puhul oli samuti antud nõustumus raamlepingu sõlmimiseks. Kaebaja eesmärk ei olnud üksnes raamlepingu sõlmimine, vaid teha seda ka tingimusel, et ainsaks vastavaks pakkujaks osutudes hanke osas I müüa HD-s esitatud tingimustel näidispakkumuse hindadega tooteid. Vastustaja selgitab küll, et hanke I osas konkurentsi puudumisel oleks hange kehtetuks tunnistatud, sest täidetud polnuks efektiivse konkurentsi tagamise nõue, ning oleks välistatud selles hankeosas vaid ühe pakkujaga raamlepingu sõlmimine. Tegemist on siiski pigem teoreetilise seisukohaga, sest hankijal on RHS § 29 lg 3 p 6 kohaldamisel kaalutlusruum.

3-15-1088 10(11)

16. Menetlusosaliste seisukohad, sh esialgse õiguskaitse menetluses esitatu, kujundas kohtus siiski veendumuse, et puuduvad veenvad alused hankelepingute sõlmimise keelamiseks kauem kui üheks nädalaks (halduskohtu 30.04.2015 ja 08.05.2015 määrused esialgse õiguskaitse menetluses). Seega tekkis hankijal alates 08.05.2015 õigus mõlemas hankeosas lepingud sõlmida.

17. Vastustaja on kohtule teatanud, et kohtumenetluse ajal on sõlmitud raamleping nii hanke I osas (vastustaja 29.05.2015 vastus; III kd, tl 2–3) kui ka II osas (vastustaja 21.05.2015 vastus, II kd, tl 174–176). Raamlepingu hanke I osas on kaebaja pakkujatest viimasena allkirjastanud ning lepingu nr 2/54-15 võib lugeda sõlmituks 27.05.2015.

HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 tulenevalt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut ega selle aluseks olevat haldusakti.

18. Eelnevalt nimetatud lepingute sõlmimise tõttu ei ole kohtul võimalust esitatud tühistamisnõudeid rahuldada, mistõttu on kaebus kaotanud oma eesmärgi. Seega puuduks ka kaebaja esitatud argumentidega nõustumise korral võimalus kaebaja tühistamisnõudeid rahuldada. Kaebaja ei ole ka oma kaebust muutnud ega esitanud teistsuguseid nõudeid, mis tingiks asja sisulise arutamise jätkumist. Asjas ei ole menetlusosalised välja toonud ega kohtu jaoks ilmnenud RHS § 69 lg-s 1, § 69 lgs 11 ega 108 lg-s 6 sätestatud hankelepingu tühisuse aluseid. Kaebajal on õigus selles, et õiguskaitsevõimalus säilib ka pärast lepingute sõlmimist RHS § 129 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise võimaluse näol, kuid praeguses menetluses ei ole kaebaja sellist nõuet esitanud. RHS § 129 lg 1 näeb ette hankelepingu sõlmimisega hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks võimaluse esitada taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile RHS-s sätestatud korras või kaebuse halduskohtule. RHS § 121 lg 5 kohaselt võib vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise taotluse esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates.

19. Eelnevast tulenevalt on kohtumenetluse käigus ilmnenud esitatud tühistamisnõuete ilmselge perspektiivitus. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kui selline asjaolu ilmneb pärast kaebuse menetlusse võtmist kaebuse menetlemise käigus, võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 2 ja § 151 lg 2 p-st 1 nende sätete koosmõjus. Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, tuginedes HKMS § 151 lg 2 p-le 1 koosmõjus § 121 lg 2 p-ga 2.

MENETLUSKULUD

20. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

3-15-1088 11(11)

21. Kolmas isik AS Atea palub kaebajalt välja mõista menetluskulud 648 eurot 55 senti. Koos taotlusega on esitatud ka Advokaadibüroo Entsik & partnerid arve koos spetsifikatsiooniga ning pangakonto väljavõte selle arve tasumiseks (II kd, tl 184–187). Kohus peab asjas õigusabile kulutatud aega (5 tundi ja 40 minutit) põhjendatuks ning teenuse tunnihinda (114 eurot 45 senti, millele lisandub käibemaks 20%) turuhinna taset arvestades mõistlikuks. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et arvel märgitud summa on ka tasutud. Seega tuleb kolmanda isiku AS Atea menetluskulud kaebajalt välja mõista.

22. Kolmas isik Green IT OÜ palub kaebajalt välja mõista menetluskulud 2172 eurot 50 senti. Kohtule on esitatud kulude nimekiri ajavahemikku 28.04.2015 – 11.05.2015 hõlmava õigusteenuse kohta. Taotlusele on lisatud 3 Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene arvet Green IT OÜ-le juriidilise teenuse eest ning ka nende teenuste tasumist tõendavad maksekorraldused (II kd, tl 180–182). Asjas osutatud õigusteenuse kronoloogiat arvestades ei sa asjakohane olla 13.04.2015 arve nr 1524026 ega selle tasumist tõendav maksekorraldus (II kd, tl 180 ja pöördel), sest kohtumenetlus asjas algas alles 27.04.2015 kaebuse esitamisega. Kuid ka ülejäänud arvetelt ega maksekorraldustelt ei ilmne, et tegemist oleks menetluskuludega, mis kantud praeguses kohtuasjas. Riigikohus on 20.12.2000. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-00 ( p 2) leidnud, et kohus peab kaebuse rahuldamise korral kohtukulude taotluse läbivaatamisel hindama esitatud kirjalikke tõendeid kohtukulude kohta ja kontrollima, kas kulud on kantud antud asjas. Kuigi tegemist on küllalt ammuse praktikaga on Riigikohus pidanud selle lahendi seisukohti kohaldatavaks veel hiljuti ka kehtiva HKMS tõlgendamisel (04.06.2012 täiendav otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-12). Uuemas praktikas on Riigikohus samuti pidanud haldusasjades menetluskulude kandmise hindamisel oluliseks nende seost kohtuasjaga, milles kulude väljamõistmist nõutakse (3-3-1-26-12, p 35). Taotlusele lisatud 07.05.2015 arve nr 1524039 tasumine on tõendatud maksekorralduse krediteerimise teatistega (II kd, tl 181 ja pöördel) ja 18.05.2015 arve nr 1524048 tasumine 22.05.2015 maksekorraldusega nr 348 (II kd, tl 194). Selgituste real on mõlemal juhul küll tasumise aluseks oleva arve number, kuid selgusetuks jääb, kas tasutud on menetluskulusid praeguses kohtuvaidluses. Kohus möönab, et ajalises plaanis on see usutav, kuid nimetatud arvetel märgitud summad (arvel nr 1524039 1841.13, koos käibemaksuga 2209.36; arvel nr 1524048 1431.25 ja koos käibemaksuga 1717.50) ei koos ega ükshaaval ei lange kokku taotluses nimetatud summaga (2172 eurot 50 senti, ilma käibemaksuta). Seega tuleb jätta Green IT OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata ja tema menetluskulud tema enda kanda.

23. Vastustaja ega ülejäänud kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad kulud ülejäänud osas menetlusosaliste enda kanda.

24. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, puudub ka tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 3 koosmõjus § 151 lg 2 p-ga 1 ja § 121 lg 2 p-ga 2 alus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe