3-15-752/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-752 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 13.03.2015. a käskkirja nr 6-2/267 tühistamiseks, tagajärgede kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määrus muutmata ja Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 206 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 13.03.2015. a käskkirja nr 6-2/267 tühistamise, käskkirja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõudes. Vaidlusaluse käskkirjaga oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus - kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palus peatada kohtumenetluse ajaks käskkirja täitmise. 2. 31.03.2015. a määrusega tagastas kohus kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebus tagastati põhjusel, et kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude osas ega ka valvur M. Motšikini tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kuna kaebaja ei olnud 13.03.2015. a käskkirjale vaiet esitanud, siis puudus kohtul võimalus kohaldada esialgset õiguskaitset. 3. Kaebaja sai halduskohtu 31.03.2015. a määruse kätte 01.04.2015 ja seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 16.04.2015.

4. Kaebaja esitas alles 20.04.2015 määruskaebuse 31.03.2015. a määrusele, milles muuhulgas palus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaebaja väitel ei saanud ta määruskaebust tähtaegselt esitada, kuna valvur E. Toots viis kambrist ära kõik tema asjad. 5. Vastustaja teatas 27.04.2015. a vastuses halduskohtule, et ta vaidleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamisele vastu. Vastustaja selgitas, et kaebaja kambrist eemaldati 11.04.2015 tõesti enamus paberist, kuid selle põhjustas kaebaja ise, kuna ta kattis korduvalt paberitega kinni kambris oleva kaamera ja ei allunud korraldustele seda mitte teha. Kaebajal oli siiski kogu aeg olemas paber ja pastapliiats kaebeõiguse tagamiseks ja tal oli võimalik määruskaebus tähtaegselt esitada. Seda tõendas ka kirjavahetuse kaart, millelt nähtub, et N. Lilitškin on ka pärast 11.04.2015 saatnud Tartu Vanglast kirju välja. 6. Tartu Halduskohus tegi 28.04.2015 määruse, millega jättis rahuldamata N. Lilitškin taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja tagastas esitatud määruskaebuse. Halduskohus viitas HKMS § 71 lg-le 1, mille kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjuse all mõistetakse kohtupraktika põhjal eelkõige objektiivset takistust, mille tekkimist isik vahetult mõjutada ei saa (näiteks ootamatu haigestumine). Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole põhistanud sellise mõjuva põhjuse olemasolu. Kaebaja põhjendas tähtaja ennistamise taotlust ainult sellega, et valvur viis tema kambrist ära kõik dokumendid ja paberid. Samas näitab kirjavahetuse kaart, et väidetav dokumentide ja paberi puudumine ei takistanud kaebajal tegelikult kohtu poole pöördumist - ajavahemikul 11.04.2015 kuni 16.04.2015 on kaebaja saatnud vanglast välja kuus kirja, neist ühe Tartu Halduskohtule. Samuti oli halduskohtu hinnangul tegemist takistusega, mille põhjustas kaebaja ise ja mida tal oleks olnud seega ka endal võimalik ära hoida või kõrvaldada, korrigeerides oma käitumist ja taotledes äravõetud dokumentide tagastamist. Eeltoodud põhjustel jättis halduskohus 31.03.2015. a määrusele hilinemisega esitatud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Halduskohus viitas määruse tegemise alusena HKMS § 206 lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 2 ning selgitas, et nende sätete kohaselt tagastab kohus määruskaebuse, kui see on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja kohus tähtaega ei ennista. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. N. Lilitškin esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määruse ja võtta tema määruskaebus menetlusse. Määruskaebuse ja selle täienduse kohaselt ei kontrollinud halduskohus karistusmeetmetele eelnevaid asjaolusid, milleks olid – diskrimineerimine keele alusel; vangla registreeris 08.10.2013 nr V 2-3/3307-1, pärast koostasin vaided, mida kuritahtlikult ei võetud menetlusse. Seejärel kaebasin 13.02.2015 nr 2-3/532-1, järgmine kaebus nr 2-3/1176-1, aga algus 2-3/331-1, 2-3/662-1, 2-3/532-1 04.03.2015. Koostasin vaide haldusmenetluse seaduse § 71 ja 72 kohaselt ja esitasin selle. Olid vangla paberid 03.03.2015 nr 1-11/37-4 ja 23.03.2015 nr 1-11/37-8 ilma tõlketa. Mis on nendes öeldud, kaebaja ei tea absoluutselt. Vangla rikkus riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 ja halduskohus neid rikkumisi ei näinud, sest absoluutselt formaalselt suhtus hageja kaebusesse. Sel viisil toimus kuritegu ja kohus ei reageerinud. Toimus vägivald, isiksuse alandamine diskrimineerimine, otsene, keele alusel ja kaebuse esitamise eest karistusmeede - kartser. Kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja juba paigutatud kartserisse ja see on väärikust alandav kohtlemine mis on keelatud põhiseaduse §-ga 18. Kohus rikkus vastavust kohtuprotseduuri üldistele põhimõtetele, kuna on kohustatud kaebust läbi vaatama nendel juhtudel kui faktid pole selged ja nõuavad edasist uurimist. Aga kaebuses märkisin selgelt ja konkreetselt, miks vajan kaitset idiootidest vangivalvurite eest. 2 2

Kohus märkis vangistusseaduse § 1 lg 5 ja 8, kuid kohus ei märkinud sealjuures kuritahtlikult seda, et VangS § 11 lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul (aga kartserikaristus täidetakse koheselt VangS § 65 kohaselt, ja olen selle juba kandnud kohtu otsesel süül, kes ei kaitsnud mind ja minu isiksust omavoli ja otsese diskrimineerimise eest keele alusel, fakt. Ja tõsine fakt. Kohus ei põhjendanud, kust ta leidis mõjuva põhjuse puudumise määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmiseks. Aga kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjus on tšuhnaade - vanglatöötajate otsene süü: VSkE § 60 kartseris võib kinnipeetaval kaasas olla pühakiri, elajas E. Toots võttis ära; oma õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Konstitutsioon, VangS, VSkE, vangla sisekorraeeskiri), värdjas E. Toots võttis ära 11.04.2015. Isegi menüü, mille kontaktisik andis. Õppekirjandus, kirjapaber, mille tšuhnaa alaväärtuslik E. Toots võttis ära, kirjatarbed, samuti võeti ära, postmargid, ümbrikud võeti ära, kinnipeetava suhtes tehtud kohtuotsused ja –määrused võeti ära, süüdistuskokkuvõtted võeti ära, kinnipeetava kirjadele saabunud vastused võeti ära, telefonikaart võeti ära, jättes seebi ja käterätiku. Kes siis seadust rikkus? KarS § 201 omastamine, § 199 vargus- kriminaalselt kuni 5 aastaks karistatav tegu. Järelikult, kui ei ole võetuse akti, siis degenerandi E. Tootsi tegevused on ebaseaduslikud, põhjendamatud ja kuritegelikud, kuna vastavalt VSkE § 14 kuulub korrapidaja pädevusse ainult kinnipeetava ümberpaigutamine, kõik. Ja kohtunik Koik isiklikult on selle kuriteo kaasosaline, sest teadis ja ei hoidnud seda ära. Aga oli kohustatud kehtestama esialgse õiguskaitse, et lõpetada omavoli ja vägivald isiksuse ja inimese kallal. Alles 19.04.2015 sain ma minna lattu, üles otsida oma asjad kell 19.30 ja kirjutada määruskaebuse. 11.04.2015-19.04.2015 soovis kaebaja väga kohtuda vangla julgeolekuosakonna töötajaga, otsuste tegemise korrapidajaga, osakonna juhatajaga, vangla direktoriga ja nendelt küsida, millise kohtuotsuse või prokuratuuri määruse alusel võttis valvur ära kõik kohtumäärused, süüdistuskokkuvõtted, seadused, reeglid, postmargid, telefonikaardid? Seega kohtu seisukoht, et kirjavahetuse kaart näitab midagi, on rumal, absurdne ja mõttetu. Kui ei ole paberit (järgmine kord, et tähtaegu mitte mööda lasta, kirjutan mina isiklikult R. Koigile kasutatud tualettpaberi peale) kirjatarbeid, kohtumäärusi ja isegi selle asja numbrit, siis minul, terve mõistusega inimesel ei ole kirjutada midagi ega millelegi. Keeldumine isiku menetlustähtaega ennistamast 28.04.2015. a määrusega on ilma jätmine õigusest kohtulikule kaitsele, juurdepääsule õigusemõistmisele ja kohtu poolt Konstitutsiooni § 3, 11, 12, 13, 14, 15 ja HKMS § 71 lg 1 rikkumine. 8. 03.06.2015. a määrusega vabastas halduskohus N. Lilitškini riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja otsustas edastada lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebus koos toimikuga jõudis ringkonnakohtusse 09.06.2015. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on N. Lilitškini esitatud määruskaebuse ja selle täienduse väited oma sisult põhijoontes samad, mis kaebaja poolt 31.03.2015. a määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendamiseks esitatud väited ja neile on halduskohus oma 28.04.2015. a määruses juba hinnangu andnud. Nagu varasemalt märgitud, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja 31.03.2015. a määrusele esitatud määruskaebuse tagastamise e. selle menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Muud määruskaebuse väited, mis esmajoones puudutavad 3 3

halduskohtule esitatud kaebuse sisu ja väiteid eelmenetluse läbimise kohta, ei anna alust halduskohtu 28.04.2015. a määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks, sest ei oma puutumust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimusega. 10. Kuigi halduskohus viitas 28.04.2015. a määruse tegemise alusena üksnes HKMS § 206 lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 2 ning selgitas, et nende sätete kohaselt tagastab kohus määruskaebuse, kuna see on esitatud tähtaega ületades ja puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, on ringkonnakohtu hinnangul siiski sisuliselt tegemist määrusega, millega HKMS § 206 lg 2 mõistes keeldutakse kaebaja 20.04.2015. a määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastatakse see põhjusel, et tegemist on tähtaega ületades esitatud määruskaebusega. Sellist halduskohtu määrust saab HKMS § 206 lg 2 alusel vaidlustada vaid ühe korra, so esitades määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebuse (antud juhul kaebaja määruskaebus, millega vaidlustatakse halduskohtu 28.04.2015. a määrust) kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga enam edasi kaevatav ja seda olenemata sellest, millisel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise ja apellatsioonkaebuse tagastamise alusega analoogsel alusel otsustas halduskohus määruskaebust mitte menetlusse võtta ja selle tagastada. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4