3-14-52874/68 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52874

Haldusasi

Väinamere Liinid OÜ kaebus majandus- ja taristu-

ministri 13.10.2014 käskkirja nr 14-0319 osaliselt

õigusvastaseks

tunnistamiseks

ja

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.11.2014 otsuse nr 279-14/-

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Väinamere Liinid OÜ

(registrikood 11186151), volitatud esindaja adv

Kristo Kallas

Vastustaja

(hankija)

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium,

volitatud

esindajad Eva Vanamb ja Riina Aasa

Kolmandad isikud – ühispakkujad TS Laevad OÜ

(registrikood 12678055) ja OÜ TS Shipping,

volitatud esindaja adv Marko Pikani

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.01.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Väinamere Liinid OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Väinamere Liinid OÜ taotlus nõuda välja ühispakkujate poolt

laevatehastega sõlmitud parvlaevade ehituslepingud.

2. Jätta Väinamere Liinid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 08.01.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52874 muutmata.

3. Mõista välja Väinamere Liinid OÜ-lt 5000 (viis tuhat) eurot TS Laevad OÜ kasuks

apellatsioonimenetluse kulude katteks.

4. Apellandi apellatsiooniastme menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22.06.2015 (HKMS §

278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-14-52874

2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib

Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (hankija) tegi 23.09.2014 Väinamere Liinid

OÜ-le ja TS Laevad OÜ-le pakkumuse esitamise ettepaneku väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluses „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja

Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga

reisiparvlaevad“. Hankija poolt hankedokumentides (HD) määratud tähtpäevaks (01.10.2014)

esitasid pakkumused Väinamere Liinid OÜ ning ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS

Shipping.

2. Majandus- ja taristuminister tunnistas 13.10.2014 käskkirjaga nr 14-0319 vastavaks

ühispakkujate TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping pakkumuse ning Väinamere Liinid OÜ

pakkumuse. Sama hankija käskkirjaga tunnistati edukaks ühispakkujate esitatud pakkumus,

kuna HD kohaselt sõlmitakse leping madalama hinnaga pakkumuse esitajaga.

3. Väinamere Liinid OÜ esitas 24.10.2014 VAKO-le vaidlustuse hankija otsuste peale,

millega tunnistati ühispakkujate pakkumus vastavaks ja edukaks, leides järgmist.

3.1. Ühispakkujate pakkumus ei vasta järgmistele tingimustele: 1) ühispakkujad ei suuda

tagada nelja riigihanke tingimustele vastava laeva olemasolu hiljemalt 01.10.2016

(vastuolu HD p-ga 2.5); 2) ühispakkujate pakutavate laevade projekteerijal ja ehitajatel

puudub jääklassiga laevade projekteerimise ja ehitamise kogemus, mistõttu pakutavad

laevad ei vasta tõenäoliselt HD Lisa 2 p-dele 3 ja 6, mis nõuavad reisiparvlaevadel

vähemalt Soome-Rootsi jääklassi IA olemasolu ning võimet teenindada parvlaevaliine

aastaringselt ilma välise puksiir- või jäämurdeteenuseta; 3) ühispakkujate pakutavatel

laevadel on vaidlustaja poolt pakutavatest laevadest suurem süvis ja suurem pikkus, mis

ei võimalda nendega opereerimist Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel ning

sõitu vähemalt Kuivastu sadamasse, mille tõttu ei vasta pakutavad laevad HD Lisa 2 p-

dele 2 ja 5; 4) ühispakkujate pakutavad laevad ei mahuta hankija poolt nõutavas koguses

sõidukeid, mistõttu need ei vasta HD Lisa 2 p-le 8.

3.2. Hankija oleks pidanud ühispakkujate pakkumuse tagasi lükkama kui põhjendamatult

madala maksumusega pakkumuse, kuna ühispakkujate pakkumuse maksumus on

vaidlustaja pakkumusest ca 30 miljoni euro võrra soodsam, mis ei ole mõeldav.

Ühispakkujatel ei ole ettekujutust teenuse osutamise tegelikest kuludest ning pakkumus

on esitatud oletuslikult ega ole täidetav.

3.3. Sedavõrd madala hinnaga pakkumus on saadud ühispakkujate omanikuks oleva riigi

soovil ühispakkujate või nende riigi omandis oleva emaettevõtte kasumiosa arvelt või

isegi kahjumi tunnistamisega. Ei saa välistada, et nii madala pakkumuse sai teha riigiabi

saamise tõttu. Riigi poolt AS-i Tallinna Sadam hankemenetlusse järjekindla surumise

näol võib olla tegemist konkurentsi kahjustava riigiabi andmise katsega. AS-i Tallinna

Sadam tütarettevõtted saavad uued laevad ehitada sisuliselt riigi ressursside eest. Puudub

Euroopa Komisjoni luba riigiabi andmiseks.

3-14-52874

3(11)

3.4. Ühispakkujate suhtes esineb hankemenetlusest kõrvaldamise alus riigihangete seaduse

(RHS) § 38 lg 2 p 4 mõttes, kuna ühispakkujad on hankijaga seotud isikud ja nende

tegevus on hankija kontrolli all, kes on neid hankes abistanud ja pole välistatud, et

edastanud ka keelatud infot.

4. VAKO jättis 20.11.2014 otsusega nr 279-14/- vaidlustuse rahuldamata, leides järgmist.

4.1. Põhjendades oma väidet ühispakkujate pakkumuse mittevastavuse kohta riigihanke

tingimustele sellega, et ühispakkujad ei suuda tagada nelja riigihanke tingimustele

vastava laeva olemasolu hiljemalt 01.10.2016, seab vaidlustaja sisuliselt kahtluse alla

hankija

13.10.2014

otsuse

ühispakkujate

kvalifitseerimiseks,

kuna

pakkujate

kvalifitseerimiseks pidi hankija kontrollima, kas pakkujatel on olemas või neil on

võimalus avaliku liiniveo teostamise algusajaks (01.10.2016) omada või kasutada nelja

reisiparvlaeva, mis vastavad HD Lisas 2 toodud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele

(HD-le lisatud „Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja selleks nõutavad dokumendid

ning kinnitused“ p 3.1.1). VAKO on 31.10.2014 otsusega nr 265-14/- jätnud

rahuldamata Väinamere

Liinid

OÜ vaidlustuse hankija 03.10.2014 otsusele

kvalifitseerida ühispakkujad. HD p 2.5, millele viidates püüab vaidlustaja luua

õiguslikku alust väidete esitamiseks selle kohta, et ühispakkujad ei suuda tagada nelja

riigihanke tingimustele vastava laeva olemasolu hiljemalt 01.10.2016, ei sisalda

iseseisvat nõuet pakkumusele, millele vastavust peaks hankija või vaidlustuskomisjon

ühispakkujate pakkumuse puhul kontrollima. HD p 2.5 sätestab hankelepingu täitmise

tähtaja ning selles puudub otsene nõue pakkumustele. Viitega HD sellele punktile püüab

vaidlustaja uuesti vaidlustada hankija poolt ühispakkujate kvalifitseerimiseks tehtud

otsust, mis ei ole lubatav. Veelgi enam – kvalifitseerimise tingimus pakkuja

suutlikkusele tagada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks nelja reisiparvlaeva olemasolu

hõlmas juba ka nõudeid laevadele, st kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimisel

pidi hankija kontrollima, kas pakkujal on nõutav arv HD Lisas 2 toodud tehnilises

kirjelduses esitatud nõuetele vastavaid laevu. Seega seda, et hankija arvates on

ühispakkujatel sellised laevad (HD Lisas 2 toodud nõuetele vastavad) olemas, pidi

vaidlustaja teada saama juba kvalifitseerimise otsusest, mitte pakkumuste vastavaks

tunnistamise otsusest.

4.2. Hankija otsus kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on ka

sisuliselt õiguspärane.

4.3. Hankija ei pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal

vastav kahtlus puudub. Vaidlustusmenetluses on hankija selgitanud, et ei ole kunagi

leidnud, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, kuna

ühispakkujate pakkumuse maksumus ületab praeguse lepinguga kehtestatud toetuste

taset ca 1,5 miljoni euro võrra aastas. Hankija selgituse kohaselt määrati riigihanke

eeldatav maksumus lähtudes praeguse vedaja kuluaruannetest ja majandusnäitajatest,

kusjuures kokkuhoiu võimalust eeldati eelkõige parvlaevade kasutamisega seotud kulude

arvelt, mida hankija pidas põhjendamatult suurteks. Riigihanke eeldatav maksumus

nähtub kaudselt 12.09.2013 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele esitatud

memorandumist, milles toodud analüüsist selgub, et hankija eeldas, et riigihankega

järgmiseks lepinguperioodiks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel

oleks võimalik saada teenust praegusest soodsamalt, kusjuures riigipoolne toetus jääks

põhimõtteliselt samale tasemele, kui on ette nähtud hetkel kehtivas lepingus, kuid tänase

kolme laeva asemel hakkaks teenuse osutaja kasutama nelja laeva. Kuna nii vaidlustaja

kui ka ühispakkujate pakkumused vaidlusaluses riigihankes olid kallimad kui hankija

poolt eeldatud, ei tekkinud hankijal kahtlust, et pakkumused võiksid olla põhjendamatult

3-14-52874

4(11)

madala maksumusega. VAKO nõustus põhimõtteliselt hankija seisukohaga, et olukorras,

kus ühispakkujate pakkumuse maksumus ületas hankija poolt eeldatud maksumust, ei

pidanud hankijal tekkima kahtlust, et see on põhjendamatult madal ning puudus alus

RHS §-s 48 sätestatud korra kohaldamiseks. Vaidlustaja arvates on tema poolt esitatud

pakkumuse maksumus a priori optimaalne ning sisuliselt ainuvõimalik ning seetõttu on

ühispakkujate pakkumuse maksumus, mis on vaidlustaja pakkumuse maksumusest

kõigest 10% võrra odavam, vaidlustaja arvates põhjendamatult madal ning tuleks igal

juhul tagasi lükata, hoolimata ükskõik millistest põhjendustest, mida kolmas isik võiks

esitada. See on põhimõtteliselt väär, kuna riigihankes ei saa olla välistatud erinevate

hindade pakkumine ning ühelgi pakkujal ei ole alust eeldada, et tema pakkumuse

maksumus on ainuõige. Hindamise aluseks olnud nüüdisväärtuste vahe ühispakkujate ja

vaidlustaja pakkumuste puhul on 29 810 130 eurot ehk ca 10%, mitte 30%, nagu väidab

vaidlustaja.

4.4. TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping on AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad. AS-i

Tallinna Sadam aktsiad kuuluvad täielikult riigile, kuid nii AS-i Tallinna Sadam kui ka

TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping varad kuuluvad neile äriühingutele, mitte aga nende

osaluse omajale. Seega ei ole ühispakkujate vara käsitletav avalike vahenditena. VAKO-

le ei ole arusaadavad vaidlustaja väited selle kohta, et kuna ühispakkujad on hankija

kontrolli all, on neil ligipääs riigi finantsvahenditele. RHS ei keela riigihangetes osaleda

riigile kuuluvatel eraõiguslikel isikutel ega selliste isikute tütarettevõtjatel. Vaidlustuses

on põhjalikult kirjeldatud mitmeid hüpoteetilisi võimalusi, milles võiks seisneda

erinevates vormides riigiabi andmine ühispakkujatele, kuid riigiabi reaalset andmist või

isegi selle andmise kavatsust ei ole vaidlustaja mistahes viisil tõendanud. Vaidlustaja

väited

ühispakkujate

pakkumuse

põhjendamatult

madalast

maksumusest

on

paljasõnalised ja tõendamata.

4.5. Pakkuja või taotleja kõrvaldamisel RHS § 38 lg 2 p 4 alusel on tegemist hankija

kaalutlusotsusega, mille tegemisel peavad esinema üheaegselt järgmised faktilised

asjaolud: 1) pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke

hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja 2) sellele

isikule seetõttu teada olev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. Kõrvaldamiseks

tuleb tõendada, et seotus hankijaga andis ühispakkujatele teabe, mis omakorda andis

eelise teiste pakkujate ees. AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionäri 08.11.2013 otsus nr 13-

0050 (millega kohustati AS-i Tallinna Sadam andma oma tütarettevõtjale OÜ-le TS

Shipping ülesande soetada koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga 4

parvlaeva Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimiseks ning andma

hanke tulemusel sõlmitavad reisiparvlaevad rendile ettevõtjale, kellega Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium sõlmib avaliku teenindamise lepingu alates 01.10.2016)

ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.11.2013 käskkiri nr 13-0354 (millega

moodustati komisjon, mille eesmärgiks oli toetada hankijat (OÜ TS Shipping)

parvlaevade soetamiseks korraldatava riigihankega seonduva dokumentatsiooni

koostamisel ja toimingute läbiviimisel), ei tõenda, et ühispakkujatel oleks olnud

vaidlusaluses riigihankes eelis teiste pakkujate ees. Seda järgmistel põhjustel: 1) AS-i

Tallinna Sadam ainuaktsionäri 08.11.2013 otsusega nr 13-0050 kavandatud riigihanke

ese (4 parvlaeva soetamine Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel

opereerimiseks) oli täiesti erinev võrreldes vaidlusaluse riigihanke esemega (vedaja

leidmine Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidele); 2) AS-i Tallinna

Sadam ainuaktsionäri 08.11.2013 otsusega nr 13-0050 kavandatud riigihanget tegelikult

teostama ei asutud, kuna AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionäri 20.12.2013 otsusega nr 13-

0056 tunnistas majandus- ja kommunikatsiooniminister ainuaktsionäri esindajana AS-i

3-14-52874

5(11)

Tallinna Sadam ainuaktsionäri 08.11.2013 otsuse nr 13-0050 kehtetuks põhjendusega, et

täiendava analüüsi tulemusel on selgunud asjaolud, millest lähtuvalt ei ole 4 parvlaeva

soetamine Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimiseks enam

asjakohane; 3) vaidlusaluses riigihankes osalemise ettepanek esitati vaidlustajale ja

ühispakkujatele 22.09.2014, seega enam kui kolmveerand aastat pärast AS-i Tallinna

Sadam ainuaktsionäri 20.12.2013 otsuse nr 13-0056 tegemist. Seega, isegi juhul, kui

ajavahemikus AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionäri 08.11.2013 otsusest nr 13-0050 kuni

AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionäri 20.12.2013 otsuseni nr 13-0056 tehti mingeid

ettevalmistusi riigihankeks 4 parvlaeva soetamiseks, ei saanud see anda kolmandale

isikule olulist eelist ajaliselt märkimisväärselt hiljem ning teise riigihanke eseme suhtes

toimuvas riigihankes; 4) vaidlustaja väited ühispakkujate eelisest mingi teabe

omandamise kohta, mis andis ühispakkujatele vaidlustaja ees eelise vaidlustatud

riigihankes, on täielikult tõendamata. Ka Tallinna Halduskohus on kohtuasjas nr 3-12-

2350 leidnud, et RHS § 38 lg 2 p 4 sõnastusest tulenevalt peab eelise olemasolu olema

tõendatud ning ei piisa sellest, et isikule teadaolev info võis talle anda eelise teiste

pakkujate ees või et esineb põhjendatud kahtlus, et sellele isikule teadaolev info andis

talle eelise teiste pakkujate ees.

5. Väinamere Liinid OÜ esitas 23.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada VAKO 20.11.2014 otsus nr 279-14/- ning hankija otsused ühispakkujate TS Laevad

OÜ ja OÜ TS Shipping pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Kuna vahepeal

oli sõlmitud hankeleping, muutis Väinamere Liinid OÜ Tallinna Halduskohtu 11.12.2014

kohtuistungil kaebust, asendades hankija otsuste tühistamise nõude nende õigusvastaseks

tunnistamise nõudega.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2015 otsusega rahuldamata Väinamere Liinid OÜ

kaebuse ja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ning mõistis Väinamere Liinid OÜ-

lt TS Laevad OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 12 748,32 eurot.

6.1. Kohus nõustus täielikult VAKO otsuse põhjendustega.

6.2. VAKO leidis õigesti, et HD p 2.5 ei sisalda iseseisvat nõuet pakkumusele, mille

vastavust oleks hankija pidanud ühispakkujate pakkumuse puhul kontrollima. VAKO

juhindus õigesti RHS § 122 lg 3 p-st 3. Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse on

kaebaja vaidlustanud halduskohtus, mistõttu soovib kaebaja, et käesolevas vaidluses

algataks kohus paralleelse kohtumenetluse küsimuses, kas ühispakkujad suudavad

tagada nelja riigihanke tingimustele vastava laeva olemasolu hiljemalt 01.10.2016.

Kohus tuvastas samas, et kaebaja väited ühispakkujate pakkumuse puudulikkusest olid

alusetud.

6.3. Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse küsimuses märkis kohus täienduseks

VAKO põhjendustele, et pakkujatele anti oodatav hind teada läbirääkimiste esimeses

voorus. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust ühispakkujate pakkumuse põhjendamatult

madalas maksumuses, kuivõrd mõlema pakkumuse maksumus ületas hankija poolt

eeldatud maksmust. VAKO ei hinnanud hankelepingu eeldatavat maksumust Vabariigi

Valitsuse kabinetinõupidamisele esitatud memorandumi järgi, vaid refereeris seda seoses

hankija selgitusega, et ühispakkujate pakkumuse maksumus ületab praeguse lepinguga

kehtestatud toetuste taset ca 1,5 mln euro võrra aastas ning osundatud memorandumis

toodud analüüsist nähtuvalt on võimalik saada teenust praegusest soodsamalt, kusjuures

riigipoolne toetus jääks põhimõtteliselt samale tasemele, kui on kehtivas lepingus, samas

kui teenuse osutaja hakkaks kasutama praeguse kolme asemel nelja laeva. Kaebuse

väited, mille kohaselt ei ole ühispakkujad arvestanud pakkumuse tegemisel asenduslaeva

3-14-52874

6(11)

kuludega ja pileti müügi korraldamisega seotud administreerimiskuludega, samuti

vastava kogemuse puudumise tõttu tööjõu- ja kütusekuludega, on paljasõnalised ning

hankija on need väited kummutanud, kinnitades vastupidist läbirääkimiste käigus ja

esitanud oma väidete kinnituseks ka läbirääkimiste protokollid.

6.4. Kohtumenetluses ei ole kinnitust leidnud kaebuse väited, et hankija ei ole andnud

kaebajale teavet täpsemate ühispakkumuse edukust iseloomustavate andmete kohta.

Ärisaladuse hoidmise kohustusest ning pakkujate võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes

edastas hankija üheaegselt 29.10.2014 mõlemale pakkujale hinnakomponendid nii

ühispakkujate kui ka kaebaja pakkumuse osas.

6.5. Asjaolud, mis kaebaja on esile toonud riigiabi küsimuses, on kas ekslikud või

oletuslikud. Eelotsuse küsimise taotlus on alusetu.

6.6. Tõendatud ei ole, et ühispakkujatel oli emaettevõttega seotuse tõttu selline info, mis

andis

ühispakkujatele

eelise.

Kaebaja

ei

ole

VAKO

otsuse

põhjenduste

ümberlükkamiseks esitanud mingeid tõendeid.

7. Väinamere Liinid OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule või

alternatiivselt teha uus otsus, millega Väinamere Liinid OÜ kaebus rahuldada. Apellant palub

jaotada menetluskulud selliselt, et vastustaja kannab kõik menetluskulud ja temalt mõistetakse

Väinamere Liinid OÜ kasuks välja kaebaja menetluskulud.

7.1. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu järeldused, miks kohus peab VAKO otsust õigeks.

Kaebaja vaidleb hankijaga, mitte VAKO-ga ja ta ei pea ümber lükkama VAKO otsuse

põhjendusi. Halduskohus on ekslikult võtnud endale VAKO suhtes apellatsioonikohtu

rolli, selmet vaidlust sisuliselt lahendada. Halduskohus rikkus menetlusnorme, kuna ei

vastanud kõigile kaebaja väidetele. Kohtuotsus on tehtud kiirustades, see on raskesti

loetav ja jälgitav. Kuna kohtuotsus pole kontrollitav, tuleb asi saata halduskohtule uueks

läbivaatamiseks.

7.2. Laevade tähtaegne liinile toomine pole pelgalt kvalifitseerimistingimus, vaid pakkumuse

sisulise vastavuse küsimus (HD p-d 7.1, 7.2, 7.4 ja 7.5). HD p 3.11 kohaselt tuleb

teenuseid ja esemeid kirjeldada viisil, mis võimaldab hankijal hinnata nende vastavust

Lisades 1 ja 2 toodud tehnilisele kirjeldusele. Lisades 1 ja 2 määratletakse hankelepingu

esemest sõltuvad nõuded, mitte pakkujale esitatavad nõuded, mistõttu on ilmselgelt tegu

küsimustega pakkumuse vastavusest. VAKO ja kohtu järeldus, et laevade vastavust

hinnati ja saigi hinnata üksnes pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel, tekitab

küsimuse, mida siis peab hankija kontrollima pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis.

7.3. Halduskohus on vääralt hinnanud ühispakkujate pakutavate laevade jääklassi olemasolu

ja kontrollimise vajadust ning laevade mahutavust, samuti ühispakkumuse vastavust

hanke tingimustele Kuivastu sadama vastuvõtu võimekusest lähtudes. Kohus leidis

ebaõigesti, et hankelepingu täitmiseks vajalik laevade süvis on tõendatud. Laevad ei saa

valmida nõutud tähtajaks, selle tõendamiseks palub apellant nõuda välja laevatehastega

sõlmitud parvlaevade ehituslepingud.

7.4. Apellant ei nõustu kohtu seisukohtadega, et hankijal ei pidanud tekkima kahtlust

ühispakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Senise teenuse maksumus pole

asjakohane, kuna teenuse maht uues hankes on suurem. Läbirääkimiste esimeses voorus

väljendatud oodatav hind pole samastatav hanke eeldatava maksumusega. Vastupidiselt

halduskohtu väidetule on hankija üritanud näidata hanke eeldatavat maksumust

3-14-52874

7(11)

Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele esitatud memorandumiga, ehkki see oli teine

hange. Nüüdisväärtus ei väljenda tegelikku maksumust, mistõttu on asjakohane viidata

maksumuste 30-39%-lisele erinevusele. Apellandil pole võimalik kontrollida, kas

halduskohtu viidatud läbirääkimiste protokollid kajastavad kulude analüüsi ja kas kohus

tutvus nendega või tugines vaid hankija väidetele. Kohus jättis põhjendamatult vastu

võtmata 09.12.2014 kaebuse täienduse, mis puudutas ühispakkumuse maksumust ja

korrigeeritud eksperthinnangut. Kaebuse täiendus esitati kaks päeva enne istungit ja

hankija avaldas valmisolekut esitada sellele omapoolne vastus, mistõttu poleks täienduse

läbivaatamine kaasa toonud asja lahendamise viibimist.

7.5. Riigiabi andmine ühispakkujatele toimub varjatult ja apellandil ei ole võimalik selle

kohta tõendeid esitada. Saamaks vastust küsimusele, kas ühispakkujate kasutada olevad

vahendid on käsitatavad avalike vahenditena ja riigiabi saamisena, tulnukski küsida

eelotsust Euroopa Kohtult. Probleem seisneb riigi ja ühispakkujate tegevusele tõlgenduse

andmises, mitte riigiabi andmise tõendamises.

7.6. Apellant on esitanud kahtlused ja selgitused, miks tema arvates oli ühispakkujatel eelis

hankijaga seotuse tõttu. Kuna dokumendid on paljuski konfidentsiaalsed, ei saa kogu

tõendamiskoormust panna kaebajale. Hankija hankekomisjonis oli liikmeid, kes on

otseselt seotud ühispakkujatega, mis tekitab põhjendatud kahtluse nende objektiivsuses.

7.7. Ühispakkujad, kes tegelevad avalikes huvides ülesannete täitmisega, millel puudub

tööstuslik ja äriline iseloom, kelle puhul on täidetud RHS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud

kriteerium ja kes ka ise on ennast varem hankijana määratlenud, ei korraldanud laevade

projekteerimiseks ja ostmiseks riigihanget. Kuna hankija oli teadlik, et ühispakkujate

pakkumus on seetõttu vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega, pidanuks ta kõrvaldama

ühispakkujad hankemenetlusest.

7.8. Ebaõige on kolmanda isiku õigusabikulu tervikuna kaebajalt väljamõistmine. Arvestades

haldus- ja tsiviilasjade sarnasust menetluskulude osas, pole Riigikohtu praktika kohaselt

põhjendatud õigusabiteenuse tunnihind üle 120 euro. Kolmandale isikule soodsa ja

mittekaevatava ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määrusega

tutvumise ajakulu on ülepaisutatud.

8. TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad

jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

8.1. Apellant ajab segamini kvalifitseerimistingimused ja vastavustingimused ning üritab

vaidlustada kvalifitseerimistingimuse väidetavat mittetäitmist kahes paralleelses

kohtumenetluses. Halduskohus on õigesti nõustunud VAKO-ga ning ka täiendavalt

selgitanud, et apellandi väide kolmanda isiku võimetuse kohta tagada hiljemalt

01.10.2016 HD tingimustele vastava nelja reisiparvlaeva olemasolu puudutab

kvalifitseerimistingimust, olles seega käesolevas vaidluses asjakohatu.

8.2. Ühispakkujad ei ole hankijad ja neil ei ole laevade omandamisel riigihanke korraldamise

kohustust. Vastava kohustuse olemasolu küsimus ei puutu praegusesse haldusasja.

8.3. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kolmandate isikute pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal ning et hankijal oleks pidanud tekkima vastav

kahtlus. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski seoses pakutud hinnaga kannab

hankija. Olukorras, kus ühispakkujate pakkumuse maksumus ületas hankija poolt

eeldatud maksumust (senist hinda), ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, et pakkumine

võiks olla põhjendamatult madal. Hankija on menetluses põhistanud, et kolmanda isiku

3-14-52874

8(11)

pakkumuse maksumus ületab hetkel täidetava lepinguga kehtestatud toetuste taset ca 1,5

miljoni euro võrra aastas (ehk on selgelt kallim kui hetkel osutatav teenus), mistõttu ei

ole hankija kunagi leidnud ega saanudki mõistlikult leida, et see pakkumus võiks olla

põhjendamatult madal. Olukorras, kus apellant on olnud aastaid ainuke teenuse osutaja

ning puudunud on igasugune konkurents, ei olnud hankijal võimalik hankelepingu

eeldatava maksumuse määramisel lähtuda turuhinnast. HD sätestas selgelt ja üheselt

mõistetavalt, et pakkumuste hindamise aluseks on pakkumuste nüüdisväärtus, apellant ei

ole hindamiskriteeriume vaidlustanud ning praeguses faasis ei saagi seda enam teha.

8.4. Väited riigiabi saamise ja konkurentsimoonutuste kohta on spekulatiivsed ja alusetud.

Apellandi seisukohtadest ei selgu isegi see, kas tema arvates on ühispakkujad väidetavalt

keelatud (varjatud) riigiabi juba saanud, seda saadakse tulevikus või esineb üksnes

võimalus ja mingi tõenäosus, et keelatud riigiabi võidakse saada hankelepingu täitmisel.

Apellandi subjektiivne kahtlus ning hüpoteetilised stsenaariumid kolmandate isikute

rahastamise ning finantsmajandusliku seisu kohta ei oma asjas tõenduslikku väärtust ega

ole seega ka aluseks hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel.

8.5. Halduskohus on õigesti leidnud, et hankija ei ole ühispakkujatega kuidagi seotud ning

neil ei olnud kaebaja ees tema viidatud eeliseid. Hankemenetluses ei esinenud

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Pakkujaid koheldi võrdselt, menetlus oli

läbipaistev ja järgiti riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Apellandi väited

kolmandate isikute hankemenetlusest kõrvaldamise kohta vastavalt RHS § 38 lg 2 p-le 4

on alusetud.

9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu

ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuväited kattuvad

suuresti kolmandate isikute vastuväidetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse ja selle kaudu VAKO otsuse põhjendustega ning

järgib neid ega pea seetõttu HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata.

11. Ekslik on apellandi väide, et VAKO otsuse põhjendustel ei ole hankeasja lahendamisel

tähtsust. VAKO-le ja halduskohtule vaidlustaja poolt esitatavate nõuete ja põhjenduste ring

peab kattuma ja mõlemas osalevad samad menetlusosalised. Hankeasja menetlus tervikuna

käivitub hankija tegevuse peale vaidlustuse esitamisega (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-38-11 ja

3-3-1-91-10) ning hankeasja menetlus halduskohtus on osa sellest tervikmenetlusest. Kui

kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi

arvestamata jätmist on VAKO otsuses põhjendatud ja halduskohus järgib seda põhjendust, siis

ei pea halduskohus menetlusökonoomia eesmärgil seda põhjendust oma otsuses kordama,

vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2). Selliselt toimimine ei

tähenda, et halduskohus ei lahenda asja sisuliselt. VAKO otsuse õigete põhjenduste teiste

sõnadega ümberkirjutamine ei muudaks kohtuotsust paremini motiveerituks. Lisaks VAKO

põhjendustele lisas halduskohus oma otsuses vajalikes kohtades enda täiendavad põhjendused

ning ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, et kohtuotsuse põhjendused ja järeldused

pole jälgitavad. Asjaolu, et apellant nendega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks jätnud oma

otsuse vajalikus ulatuses motiveerimata. Kuigi vormistuslikult võinuks kohtuotsus kohati olla

korrektsem (selgemad ja lühemad laused, kirjakeele normi täpne järgimine) ja üks lause

tundub tõepoolest olevat lõpetamata (p 30 esimeses lauses on kontekstist järelduvalt

3-14-52874

9(11)

tõenäoliselt puudu sõna „tähelepanuta“), ei anna need minetused alust sisuldasa seadusliku ja

põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks.

12. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et hankija oleks pidanud pakkumuse

vastavuse hindamise etapis uuesti kontrollima, kas ühispakkujatel on võimalik hiljemalt

01.10.2016 omada laevu, millega kohaselt täita hankelepingut. VAKO ja halduskohtu otsuses

on piisavalt selgitatud, et tegu on kvalifitseerimistingimusega, mille täitmise kontroll toimus

eelmises menetlusetapis. Ringkonnakohus ei korda selles osas VAKO ja halduskohtu otsuste

põhjendusi. Tänaseks on jõustunud VAKO, halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused

haldusasjas nr 3-14-52754, milles lükati tagasi apellandi argumendid HD nõuetele vastavate

laevade tähtaegse hankimise võimekuse küsimuses. HD-le lisatud „Pakkuja kvalifitseerimise

tingimused ja selleks nõutavad dokumendid ning kinnitused“ p 3.1.1 kohaselt polnud

võimalik praeguses hankes pakkujat kvalifitseerida, kui ta ei kinnita ega tõenda, et ta omab

avaliku liiniveo teostamise algustähtpäevaks 01.10.2016 avaliku teenindamise lepingu

nõuetekohaseks täitmiseks nelja reisiparvlaeva, mis vastavad HD Lisas 2 toodud tehnilises

kirjelduses esitatud nõuetele, või omab nende kasutamise õigust. Hankemenetluse etapilisuse

põhimõttest tulenevalt pole võimalik samas küsimuses võetud seisukohti järgmises etapis

enam kahtluse alla seada ega ümber hinnata. Vastasel korral aktsepteeriksime olukorda, kus

sama hanke raames võib hankija või vaidlust lahendav organ asuda ühes ja samas küsimuses

risti vastupidisele seisukohale, mis oleks vastuolus menetluse ökonoomia ja õiguskindluse

põhimõtetega.

Tõendamaks väidet, et laevad ei saa valmida nõutud tähtajaks, palus apellant nõuda välja

laevatehastega sõlmitud parvlaevade ehituslepingud. Kuna väide ei ole praeguses vaidluses

asjakohane, jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata.

13. Ringkonnakohtu arvates ei oma praeguses vaidluses tähtsust küsimus, kas ühispakkujad

peavad hankelepingu täitmiseks vajalikud laevad hankima riigihankega, kuna see probleem ei

puuduta kaebaja õigusi (RHS § 117 lg 1). Isegi kui ühispakkujatel on selline kohustus, ei ole

selline nõue kehtestatud kaebaja huvide kaitseks – seega puudub kaebajal subjektiivne õigus

nõuda säärasest kohustusest kinnipidamist (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-01, p 22).

Riigihanke korraldamata jätmine võimaldab eelduslikult sõlmida hankeleping kallimalt või

muul ebasoodsamal tingimusel, mis võib olla vastuolus avaliku huviga, kindlasti aga mitte

sellise väidetava hankijaga teisel hankel konkureeriva pakkuja ärihuvidega. Täiendavalt tuleb

märkida, et Tallinna Halduskohus tuvastas haldusasjas nr 3-14-52754 tehtud kohtuotsuse p-s

15 ühispakkujate hankekohustuse puudumise ja ringkonnakohus nõustus halduskohtuga,

mistõttu pole praeguses asjas menetluslikku võimalust asuda risti vastupidisele seisukohale.

14. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse argumendi osas nõustub ringkonna-

kohus täielikult hankija, VAKO ja halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid

korrata. Halduskohus jättis õigesti vastu võtmata kaebaja 09.12.2014 kaebuse täienduse, kuna

see esitati ühepäevase hilinemisega ning kohtuistungi toimumise aega arvestades ei saanud

kaebaja mõistlikult eeldada, et kohtul on võimalik seda nõuetekohaselt menetleda.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väited ühispakkujate poolt ebaseadusliku

riigiabi saamise kohta on paljasõnalised. Kaebaja ebamäärased kahtlused ühispakkujate

tegevuse tulevase rahastamise osas ei saa olla Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise ega

vaidlustuse rahuldamise aluseks. Kui ilmnevad riigiabi andmise tunnused, on kaebajal

võimalik algatada ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise menetlused ja taotleda talle tekitatud

kahju hüvitamist – praegu ei suuda kaebaja isegi väita, millisel moel ja ajal riigiabi antakse,

mistõttu on tegemist ilmselgelt põhjendamatu argumendiga.

16. Ühispakkujate ebaseadusliku eelise argumendi osas nõustub ringkonnakohus täielikult

hankija, VAKO ja halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

3-14-52874

10(11)

17. Halduskohus ei rikkunud kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulude

suuruse kindlaksmääramisel oluliselt menetlusnorme, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise

selles osas. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on asja menetleva kohtu

kaalutlusotsus. Kohtu esitatud põhjendustest ei nähtu, et ületatud oleks kaalutlusõiguse piire,

lähtutud oleks meelevaldsetest või asjakohatutest kaalutlustest vms. Kaebaja osundatud

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahenditest pole ringkonnakohtu arvates võimalik järeldada, et

120 eurot tunnis on põhjendatud esindajakulu „laeks“, pigem rõhutatakse nendes lahendites

vajadust kontrollida tunnihinna põhjendatust konkreetses asjas ja hinnata, kas see ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolmandad isikud juhtisid

õigustatult tähelepanu Riigikohtu sama kolleegiumi lahendile nr 3-2-1-119-14, milles peeti

näiteks põhjendatuks tunnitasu 140 eurot. Ringkonnakohtule pole teada, et 117-153 euro

suurune tunnihind ületaks riigihankevaidluses Tallinna õigusabiturul õigusteenuse eest

makstavat tasu ja seda veel oluliselt. Advokaaditeenuse tunnihinna põhjendatuse hindamisel

võib arvestada, mis on vaidluse tähtsus isiku jaoks ning isikute majandusliku positsiooni

võrdsust. Üsna kalli tunnihinnaga advokaaditeenuse kasutamist oma huvide kaitsmise

eesmärgil saab pidada põhjendatuks, kuna kaebaja vaidlustas kolmandate isikute võidu väga

suure mahuga hankes, isikute majanduslik positsioon on võrreldav ja sellises suuruses

esindajakulude kaebajalt väljamõistmine pole äärmiselt ebaõiglane. Ajakulu 42 minutit

ringkonnakohtu 10.12.2014 esialgse õiguskaitse määrusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks

ja kliendiga arutamiseks ei ole ebamõistlikult pikk. Kui ka kaebaja advokaat või mõni teine

advokaat suutnuks seda mõni või mõnikümmend minutit kiiremini teha, ei anna see iseenesest

alust pidada ajakulu ilmselgelt liialdatuks.

18. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja 08.01.2015 otsus muutmata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellandi apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule taotlust ega kuludokumente menetluskulude

väljamõistmiseks, mistõttu jäävad tema menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

20. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmandad isikud taotlevad menetluskulude hüvitamist

kogusummas 9145,44 eurot (sh käibemaks). Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo

arvete, selle juurde kuuluvate spetsifikatsioonide ja pangakonto väljavõtetega.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Eespool märgitud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus apellandi väitega, et

kolmandate isikute kasutatud õigusteenuse tunnitasu iseenesest on liiga kõrge. Nõustuda tuleb

aga sellega, et 31.12.2014 arve nr 1401014 (IV kd, tl 104) summas 697,68 puudutab

halduskohtus kantud õigusabikulusid ja seega ei ole alust mõista välja vastavat kulu

apellatsiooniastmes. Ka ülejäänud osas (9145,44-697,68=8447,76) on kolmandate isikute

õigusabikulud

liiga

suured,

et

neid

vastaspoolelt

täies

ulatuses

välja

mõista.

Apellatsiooniastmes olid vaidlusküsimused peaasjalikult samad, mis vaidlustusmenetluses ja

halduskohtus ning menetlusosalised kordasid suuresti juba varem esitatud seisukohti,

tuginedes seejuures paljuski VAKO ja halduskohtu otsustega nõustumisele. Ringkonnakohtu

arvates saab kolmandate isikute apellatsiooniastme menetluskulusid pidada põhjendatuks

5000 euro ulatuses, mis kuulub kaebajalt kolmandate isikute kasuks väljamõistmisele,

tasumisega TS Laevad OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

3-14-52874

11(11)

Jõustunud Riigikohtu 02.12.2015 otsuses toodud muudatusega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Väinamere Liinid OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2015. a otsuse asjas nr 3-14-52874

resolutsioon muutmata. Muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

3. Mõista Väinamere Liinid OÜ-lt TS Laevad OÜ kasuks välja kassatsiooniastmes

kantud menetluskulud 5528 eurot ja 52 senti.

4. Arvata kautsjon riigituludesse.