3-14-50747/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50747

Haldusasi

XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.01.2014 otsuse

nr 177277/2, 21.01.2014 otsuse nr 177277/3 ja

07.04.2014 vaideotsuse nr 1.1-10/21 tühistamiseks ning

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha uus otsus

XX pensioni määramise ja väljamaksmise osas

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Silvia Azojan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50747 muutmata

ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.07.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-50747

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 15.11.2013 Sotsiaalkindlustusametile avalduse väljateenitud aastate pensioni

määramiseks. Sotsiaalkindlustusamet määras 21.11.2013 otsusega nr 177277/1 XX-le

väljateenitud aastate pensioni alates 15.11.2013 eluaegselt summas 259,04 eurot kuus.

2. Sotsiaalkindlustusamet tunnistas 17.01.2014 otsusega nr 177277/2 oma 21.11.2013

otsuse nr 177277/1 kehtetuks ja kohustas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna bürood tegema

asjas uus otsus. Sotsiaalkindlustusameti 21.01.2014 otsusega nr 177277/3 lõpetati XX-le

õigusliku aluseta määratud väljateenitud aastate pensioni maksmine alates 01.02.2014.

3. XX esitas Sotsiaalkindlustusameti otsuste nr 177277/2 ja nr 177277/3 peale vaide, mille

Sotsiaalkindlustusamet jättis 07.04.2014 vaideotsusega nr 1.1-10/21 rahuldamata.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 17.01.2014 otsuse nr

177277/2, 21.01.2014 otsuse nr 177277/3 ja 07.04.2014 vaideotsuse nr 1.1-10/21

tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha XX pensioni määramise ja

väljamaksmise asjas uus otsus.

1)

Otsus nr 177277/2 on ebaselge, kuna see on põhistamata. Vastustaja asus oma otsuste

õiguspärasust sisustama ja selgitama täiendavate haldusaktide kaudu, mille tõttu pole

kaebajale üheselt arusaadav, milliseid haldusakte vastustaja võib veel jooksvalt koostada ning

millist haldusakti peab kaebaja vaidlustama. Otsuse nr 177277/1 tühistamiseks oleks piisanud

ühe vorminõuetele vastava haldusakti vormistamisest. Otsuse nr 177277/1 tühistamisel jättis

vastustaja tähelepanuta menetluse käigus kogutud tõendid, sh politseiteenistuse staaži kohta

esitatud tõendid. Ka vastustaja ise möönab kaevatavas vaideotsuses menetlusnormide

rikkumist haldusaktide andmisel.

2)

Vastustaja on vaidlustatud otsustes asunud tõlgendama seadusesätteid, ületades oma

pädevust. Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamisega ühtlustati mõlema struktuuri

ametnike teenistusliku staaži arvestuse alused. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 108 lg 3

sätestab,

et

enne

PPVS

jõustumist

piirivalveteenistuse

seaduse

(PVTS)

alusel

piirivalveteenistuses olnud isikule, kes on vahetult PPVS jõustumisel ja alusel nimetatud

ametisse politseiametnikuna, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka PVTS § 42 alusel

arvestatud piirivalveteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga. PVTS § 48 lg 1 p 1 ja

§ 50 sätestasid piirivalveteenistuses oleva ametniku õiguse väljateenitud aastate pensionile.

Kaebajal on õigus väljateenitud aastate pensionile PVTS §-de 42, 48 lg 1 p 1 ja § 50 ning

PPVS § 108 lg 3 alusel, võttes arvesse kaebaja kogu piirivalveteenistuses töötatud staaži

seisuga 31.12.2009.

3)

Vastustaja tugineb ebaõigesti väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) §-le 15

ja Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 kinnitatud korrale „Väljateenitud aastate

pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks

vajaliku staaži arvutamise kord“ (määrus nr 207). PVTS kehtis kuni 31.12.2009 ning seejärel

reguleeriti piirivalveametnike väljateenitud aastate pensioni õigust PPVS-ga (§ 108 lg 3).

Määrus nr 207 võeti vastu 16.07.1992 ja muudeti 17.03.2010. PVTS kehtivuse ajal ega PPVS-

s ei ole määrusega nr 207 muudetud PVTS-s ametnikele garanteeritud õigust väljateenitud

3-14-50747

3(7)

aastate pensionile ning PVTS ei viita määrusele nr 207. Vastustaja viidatud VAPS-i sätetes ei

ole otseselt kirjas, et politseiteenistusse arvatud piirivalveametnikke tuleb varem kehtinud

seadusega võrreldes erinevalt kohelda või et selle seadusega tunnistatakse tagasiulatuvalt

kehtetuks seaduses sätestatud politsei- ja piirivalveametnike staažide vastastikku

kokkuarvestamise nõue.

4)

Politsei- ja Piirivalveameti struktuuride reorganiseerimisel arvati piirivalve Politsei- ja

Piirivalveameti struktuuri koosseisu ning piirivalveametnikke käsitati politseiametnikena.

Siseministeeriumi

haldusalas

ühes

ja

samas

struktuuris

töötavate

politsei-

ja

piirivalveametnike erinev kohtlemine, arvestades seejuures asjaoluga, et seadusega tunnustati

piirivalve- ja politseiametnike staažide vastastikku kokkuarvestamist, on ebaõiglane seaduse

tõlgendamine ja ebavõrdne kohtlemine. Kehtinud PVTS, politseiteenistuse seadus ja kehtiv

PPVS sätestavad üheselt teenistusstaaži kokkuarvestamise ja eripensionide arvestamise

tingimused.

Ka

kehtiva

seadusandluse

kohaselt

käsitletakse

piirivalveametnikke

politseiametnikena,

mistõttu

kuuluvad

piirivalveametnike

suhtes

kohaldamisele

politseiametnikega võrdsed staaži ja pensioni arvestuse alused. Eeltoodud põhjusel ei pea

käsitlema VAPS-is piirivalveametnikke eraldi, sest piirivalveametnikke käsitletakse seaduses

läbivalt politseiametnikena. Eeltoodut toetab PPVS § 108 lg 3, kus otseselt sätestatakse, et

piirivalveametnike staaž arvestatakse politseistaaži hulka.

5)

Kui VAPS-i ja määruse nr 207 regulatsioon käsitleb siiski politseinike ja

piirivalveametnike teenistusstaaži arvestamise aluseid erinevalt (sh tagasiulatuvalt), siis

taotleb kaebaja põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 alusel VAPS §-de 12 ja 15 ning määruse nr 207

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja nimetatud sätete kohaldamata jätmist kaebaja

suhtes. Ühes süsteemis töötavate ametnike ebavõrdne kohtlemine on vastuolus PS § 12 lg-ga

1 ja §-ga 11.

5. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Järelkontrolli käigus tehti kindlaks, et XX väljateenitud aastate pensionile õigust andva

staaži hulka on ilma õigusliku aluseta arvatud teenistusaeg piirivalveteenistuses. Seetõttu

tunnistas vastustaja 17.01.2014 otsusega nr 177277/2 kehtetuks XX-le väljateenitud aastate

pensioni määramise otsuse nr 177277/1. Määruse nr 207 lisa „Politseiametnikele,

vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate

ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise

kord“ p 1 alap-s 1 sätestatakse, et õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 järgi on

PPVS alusel ametisse nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 108 lg 1 p-des 1

ja 6 sätestatud politseiteenistuse staaž. PPVS § 108 lg 1 p 1 kohaselt arvatakse

politseiteenistuse staaži hulka teenistuse aeg politseiametniku ametikohal ja § 108 lg 1 p 6

alusel õppimise aeg sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei, kohtueelse uurimise või

piirivalve erialal, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal. Määruse nr 207

muutmise eelnõu 17.03.2010 seletuskirjas selgitatakse, et viited § 108 lg 1 p-dele 1 ja 6 on

toodud seetõttu, et õigus väljateenitud aastate pensionile on ainult politseiametnikel, kes ka

töötasid politseiametniku ametikohal (lisaks erandina õppimise aeg, kui sellele järgnes

teenistus politseiametniku ametikohal). Piirivalveametnikel ei olnud õigust väljateenitud

aastate pensionile VAPS-i alusel enne 01.01.2010, mistõttu piirivalveteenistuse staaži

politseiametniku väljateenitud aastate pensioni maksmisel VAPS-i alusel arvesse ei võeta.

Seletuskirjas rõhutatakse, et politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamiseks

vajaliku staaži hulka ei arvata töötamist ametikohtadel, millel töötamine ei andnud õigust

VAPS-is sätestatud pensionile enne 01.01.2010.

2) Eeltoodust tulenevalt ei arvata politseiametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust

andva staaži hulka teenistuse aega piirivalves. Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt on

3-14-50747

4(7)

XX-l politseiametnike väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži 22 aastat 8 kuud ja

7 päeva, mis on vähem kui VAPS §-s 12 sätestatud 25 aastat. Teatise lõppu on lisatud palve

arvata XX politseiametnike väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka

piirivalveteenistuse aeg ja seejärel ka staaži pikkus koos piirivalveteenistuse staažiga, mille

alusel määratigi XX-le ekslikult politseiametnike väljateenitud aastate pension.

3) Vastustaja nõustub, et otsuse nr 177277/2 puhul on rikutud haldusakti põhjendamise

nõuet, kuid see otsus ei piiranud mingil moel kaebaja õigusi ega tekitanud talle kohustusi.

Otsusega nr 177277/1 määratud pensioni maksti kaebajale välja kuni 31.01.2014 ja pensioni

maksmine lõpetati alates 01.02.2014 otsuse nr 177277/3 alusel. Seega puudub alus vastustaja

17.01.2014 otsuse nr 177277/2 kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja 21.01.2014 otsus nr

77277/3, mille alusel tegelikult lõpetati kaebajale pensioni maksmine, on kooskõlas VAPS-

iga ja vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. Õigusvastase haldusakti kehtima

jäämine kahjustaks riigi huve, kuna sellisel juhul peaks riik kandma ka edaspidi ilma

seadusliku aluseta rahalist kohustust. Otsuse nr 177277/1 tühistamise vastu esines ülekaalukas

avalik huvi.

4) Kaebajal ei ole saanud tekkida õiguspärast ootust piirivalveteenistuse aja arvamiseks

VAPS § 12 alusel väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, kuna

piirivalveteenistujatel

kadus

õigus

VAPS

§

alusel

pensionile

16.04.2000

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) jõustumisel, mille alusel olid piirivalveametnikud kuni

01.07.2007

kaitseväeteenistujad.

KVTS

jõustumisel

16.04.2000

kaotas

kehtivuse

kaitseväeteenistujaid puudutav VAPS § 2 p 1, sest uus seadus sätestas kaitseväeteenistujatele

kogu pensionisoodustuse paketi. Alates 01.07.2007 seoses PVTS vastuvõtmisega oli

piirivalveametnikel õigus eripensionile nimetatud seaduse alusel. Alates 01.01.2010 seoses

Politsei- ja Piirivalveameti loomisega on nende õigus eripensionile reguleeritud PPVS-s.

Tulenevalt asjaolust, et piirivalveteenistujatel ei olnud juba alates 16.04.2000 õigust VAPS §

12 alusel väljateenitud aastate pensionile, ei saa käesoleval juhul olla tegemist võrdse

kohtlemise printsiibi rikkumisega. Sama seisukoht on toodud ka seletuskirjas määruse nr 207

muutmise eelnõu juurde.

5) PPVS § 108 lg 3 reguleerib piirivalveteenistuse staaži arvamist PPVS alusel määratava

politseiametniku pensioni aluseks oleva staaži hulka. VAPS ja PPVS on erinevad seadused ja

reguleerivad erinevate pensionide määramist, maksmist ja arvutamist, st PPVS-s sätestatud

staaži arvestamise kord reguleerib staaži arvestamist PPVS alusel pensionide määramisel ja

VAPS-is sätestatud staaži arvestamise kord reguleerib staaži arvestamist VAPS alusel

pensionide määramisel. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus.

6. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2014 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

VAPS-i alusel ei saanud kaebajale väljateenitud aastate pensioni määrata, kuna see ei

ole kohaldatav piirivalveametnike suhtes. VAPS §-st 2 ega määrusest nr 207 ei tulene, et

piirivalveametnikel on VAPS alusel õigus väljateenitud aastate pensionile. Endiste

piirivalveametnike ja nüüdsete politseiametnike väljateenitud aastate pension on sätestatud

eriseadustega alates 16.04.2000, mil jõustus KVTS. Seega on piirivalveametnikel alates

16.04.2000 olnud õigus väljateenitud aastate pensionile eriseaduste (alguses KVTS, alates

01.07.2007

PVTS

ning

alates

01.01.2010

PPVS)

alusel.

Seega

on

õige

Sotsiaalkindlustusameti seisukoht, et XX-le määrati 21.11.2013 väljateenitud aastate pension

VAPS-i alusel ebaõigesti.

2)

Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust saada väljateenitud aastate pensioni

VAPS-i alusel. Kaebaja teenistuslehelt nähtuvalt asus ta piirivalvesse tööle 25.01.1999 ning

3-14-50747

5(7)

VAPS kaotas piirivalveametnike suhtes kehtivuse juba 16.04.2000. Seega ei ole tegemist

ajaperioodiga, mille jooksul oleks isikul tekkinud tõsikindel ootus, et VAPS-i regulatsioon

jääb muutumatult kehtima, kuni isik jõuab pensioniikka või töötab väljateenitud aastate

pensioni saamiseks vajaliku staaži täitumiseni. Liiatigi ei kaotatud piirivalveametnike

väljateenitud aastate pensioni täielikult, vaid selle määramise aluseks sai eriseadus teatud

muudatustega.

3)

Üldine pensionikorraldus ja üldised tingimused pensioni saamiseks on ette nähtud

riikliku pensionikindlustuse seadusega (RPKS) ning selles nimetatud pensioni maksmist (ehk

abi osutamist) on inimesel ka õigus riigilt nõuda. Lisaks riiklikule pensionile RPKS alusel on

seadusandja kehtestanud täiendavalt rea eripensione, mille saamise tingimused on teatud

juhtudel soodsamad või mille suurus on üldisest kõrgem. Seadusandjal on õigus taolisi

üldiseid soodsamaid pensione luua, kui ta peab neid teatud isikute grupi puhul mingil kaalukal

põhjusel õigustatuks, kuid kellelgi ei ole subjektiivset õigust nõuda seadusandjalt sellise

pensioniliigi loomist ning pensioni maksmist. Seadusandja laia diskretsiooni tõttu ja põhjusel,

et eripensionide sätestamisel on tegemist riigi vastutulekuga, mitte PS-st tuleneva kohustuse

täitmisega, ei riiva eripensioni regulatsiooni muutmine ka kaebaja võrdsuspõhiõigust.

4)

Eelnevast tulenevalt on kaebaja argumendid seoses PVTS ja PPVS sätetega VAPS-i

kontekstis asjakohatud. Kaebuse esitajal on õigus PPVS-st tulenevalt väljateenitud aastate

pensionile, kui ta täidab seaduse tingimused. See tähendab, et PPVS § 114 lg-st 1 koosmõjus

PPVS § 108 lg-ga 3 tekib kaebajal õigus PPVS kohasele väljateenitud aastate pensionile 55-

aastaselt. Samale seisukohale on jõudnud ka Sotsiaalkindlustusamet oma 05.02.2014 kirjas.

Kaebajal ei teki PPVS § 114 lg 3 alusel õigust väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt,

kuna 01.07.2007 seisuga ei olnud tal täis 12 aastat ja 6 kuud piirivalveteenistuse staaži.

5)

15.11.2013 seisuga ei olnud kaebajal õigust väljateenitud aastate pensioni saamiseks ei

VAPS-i ega PPVS-i alusel ja seega oli Sotsiaalkindlustusameti 21.11.2013 otsus nr 177277/1

õigusvastane. HMS § 66 lg 1 lubab õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistada isiku kahjuks

nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. Arvestades, et HMS § 67 lg-s 2 sätestatud aluseid ei

esine (kaebaja ei lahkunud Sotsiaalkindlustusameti 21.11.2013 otsust usaldades töölt ega

teinud oma elus muid olulisi ümberkorraldusi, vaid töötab endiselt politseiametnikuna) ning

Sotsiaalkindlustusameti

21.11.2013

otsus

tunnistati

kehtetuks

edasiulatuvalt,

on

Sotsiaalkindlustusameti 17.01.2014 ja 21.01.2014 otsused ning 07.04.2014 vaideotsus

õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu. Põhjendamispuudused Sotsiaalkindlustusameti

17.01.2014 otsuses ei anna HMS § 58 alusel alust selle tühistamiseks. 17.01.2014 otsuses

esinev põhjendamiskohustuse rikkumine on kõrvaldatud 21.01.2014 otsusega ning

Sotsiaalkindlustusametil tuleks sama resolutsiooniga otsus uuesti vastu võtta ka juhul, kui

kohus 17.01.2014 otsuse tühistaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada.

1)

Apellant ei nõustu halduskohtuga, et vaatamata põhjenduste puudumisele otsuses nr

177277/2 ei riku see apellandi õigusi. Haldusmenetlus peab olema puudutatud isikule jälgitav

ning võimaldama kohaste õiguskaitsevahendite rakendamist.

2)

Halduskohus ei ole lahendanud küsimust, kuidas tuleb apellandi teenistusstaaži

arvutamisel arvestada varasema politseiteenistuse staaži ning piirivalveteenistuse staažiga

pärast Piirivalveameti liitmist Politseiametiga. Kohus on jätnud apellandi teenistusstaaži hulka

arvestamata politseis teenitud aja (9 aastat), samuti kaitseväeteenistuses oldud aja. Apellant ei

3-14-50747

6(7)

nõustu halduskohtu seisukohaga, et apellandile määrati väljateenitud aastate pension VAPS

alusel õigusliku aluseta. Seadusandluses tunnustatakse vastastikku eelnimetatud asutustes

teenitud staaži ning vastavaid sätteid ei ole tagasiulatuvalt muudetud. Seetõttu on apellandil

õiguspärane ootus saada väljateenitud aastate pensioni.

3)

Ebaõige on halduskohtu järeldus, et apellandil ei olnud 01.07.2007 seisuga täis 12 aastat

ja 6 kuud piirivalveteenistuse staaži. Halduskohus ei ole seejuures selgitanud, millise

teenistuse aja kohus aluseks on võtnud. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 13.11.2013 Põhja

Pensioniameti Tallinna büroole väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/3337-1, milles

on teatatud, et koos PVTS alusel piirivalveteenistuses oldud ajaga (2 aastat ja 5 kuud) on XX

staaž 31.10.2013 seisuga 25 aastat 1 kuu ja 7 päeva. Teatisele on lisatud apellandi

teenistusleht, mille kohaselt on apellandil teenistusstaaži rohkem, kui kohus oma otsuses

arvesse võttis. Apellandi arvutuste kohaselt oli tal 01.07.2007 seisuga kokku 18 aastat ja 6

kuud teenistusstaaži. Apellant on seega õigustatud PPVS § 114 lg 3 alusel saama väljateenitud

aastate pensioni 50-aastaselt.

4)

Halduskohtu otsus on osaliselt ebaselge ning kõik halduskohtu järeldused ei ole

jälgitavad.

8. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud

vastuväidete juurde ja nõustub halduskohtu 19.12.2014 otsuses toodud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et XX-l ei ole õigust saada

väljateenitud aastate pensioni VAPS-i alusel. Halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4

alusel ei korda ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi, märkides vastuseks apellandi

väidetele vaid järgmist.

9.1. VAPS § 1 lg 1 kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade

töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni

ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või

ametikohal töötamise jätkamist. Seejuures ei laiene VAPS mitte kõikidele töötajatele ja

teenistujatele, kelle töö iseloom põhjustab töövõime kaotust või vähenemist, vaid ainult

VAPS § 2 lg-s 1 loetletud töötajatele ja teenistujatele. Muu hulgas otsustas seadusandja, et

VAPS alusel saab pensioni määrata politseiametnikele (VAPS § 2 lg 1 p 2, § 12). Samas ei

ole väljateenitud aastate pension VAPS-i järgi ette nähtud mitte kõigile politseiametnikele,

vaid ainult osale neist. Seega on juba seaduse tasandil otsustatud, et sama ametinimetust

kandvaid ametiisikuid võidakse erinevalt kohelda. Seadusandja on andnud ametikohtade

loetelu, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, määratlemise

Vabariigi Valitsuse ainupädevusse. Kui isik ei vasta Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud

tingimustele, ei ole tal õigust VAPS-i alusel saada väljateenitud aastate pensioni, olgugi et

tema tööülesanded (kutsealad või ametikoht) võisid sarnaneda selle isiku tööülesannetega, kes

Vabariigi Valitsuse määruse alusel omandab õiguse väljateenitud aastate pensionile. Seega on

isikute erinev kohtlemine seadusesse n.ö sisse programmeeritud ning valiku tegemine on

sotsiaalpoliitiline otsus, mille puhul on riigil äärmiselt avar kaalutlusruum, nagu ka esimese

astme kohus õigesti sedastas.

9.2. Vabariigi Valitsuse määruse nr 207 p 1 ap 1 kohaselt on õigus väljateenitud aastate

pensionile VAPS § 12 alusel PPVS alusel ametisse nimetatud politseiametnikel, kellel on

3-14-50747

7(7)

PPVS § 108 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud politseiteenistuse staaž, ning enne PPVS jõustumist

01.01.2010

PolTS

alusel

politseiteenistuses

olnud

politseiametnikel

arvestatakse

politseiteenistuse staaži hulka ka PolTS § 212 lg-s 1 ning lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud

politseiteenistuse staaž. Ükski nendest alustest ei viita piirivalveteenistusele PVTS järgi.

Lisaks sätestab määruse nr 207 p 2 muud ametikohad, millel töötamise aeg arvatakse

politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, ja töötamist

piirivalveteenistuses pole siingi nimetatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määrus nr

207 välistab väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade hulgast ka PPVS §

108 lg 1 p-d 2-5 ja 7, mis üldises korras arvatakse muidu politseiteenistuse staaži hulka.

Määrus nr 207 ei viita PPVS § 108 lg-le 3, mis reguleerib piirivalveteenistuse arvestamist

politseiteenistuse staaži hulka. Nagu halduskohus asjakohaselt viitas, oli tegu riigi teadliku

valikuga. Varem piirivalveteenistuses olnud isikutel on jätkuvalt õigus saada väljateenitud

aastate pensioni PPVS §-des 101 ja 114 sätestatud tingimustel, mis põhimõtteliselt säilitavad

sama regulatsiooni, mis kehtis kuni 31.12.1999 PVTS § 50 ja 86 järgi toonases

piirivalveteenistuses olnud isikute suhtes. Piirivalveteenistuses olnud ametnikul ei olnud

õigust saada pensioni VAPS-i järgi, mistõttu pole alust pidada meelevaldseks ja

põhiseadusevastaseks nende tänaste politseiametnike erinevat kohtlemist, kelle staažist osa

moodustab piirivalveteenistus. Et politseiteenistus ja piirivalveteenistus polnud identsed,

kinnitab juba kasvõi asjaolu, et teenistustes oldi eri asutustes eri seaduste alusel.

9.3. Kaevatavad haldusaktid on seega õiguspärased ja nende tühistamiseks pole alust.

10. PPVS § 114 lg 3 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate

pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul: 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel

PVTS alusel piirivalveteenistuses; 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud

ametikohale politseiametnikuna ja 3) kellel oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane

piirivalveteenistuse

staaž

või

vähemalt

25-aastane

üldine

pensionistaaž,

millest

piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud. Samas ei ole XX-l õigust

PPVS alusel väljateenitud aastate pensioni saada PPVS § 107 lg 3 esimese lause alusel, mille

kohaselt ei maksta väljateenitud aastate pensioni politseiteenistuses oleku ajal (erinevalt

VAPS-i alusel määratavast pensionist kooskõlas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse

“Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta” p-ga 7). Vaidlust pole selles, et

XX on endiselt politseiteenistuses. Pensioniavaldusele polnud lisatud XX politseiteenistusest

vabastamise käskkirja, mistõttu polnud vastustajal alust kaaluda, kas PPVS § 114 lg-s 3

sätestatud eeldused on XX puhul täidetud. Samal põhjusel ei ole asjakohane halduskohtu

märkus, et kaebajal puudub 12 aastat ja kuus kuud piirivalveteenistuse staaži, kuna vastavat

asjaolu pole haldusmenetluses asjassepuutumatuse tõttu hinnatud.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandi menetluskulud jätta HKMS §

108 lg 1 alusel tema enda kanda. Sotsiaalkindlustusamet ei ole esitanud ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud

jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks