4-15-2926/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-2926 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. aprilli 2015 määrus rahatrahvi arestiga asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Vitali Zinovjev, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Maakohtu määrus tühistada. 2. Asendada Vitali Zinovjevile Politsei-ja Piirivalveameti 12.12.2012 otsusega väärteoasjas nr 2230,12,047158 mõistetud rahatrahvi tasumata osa 215.92 eurot kümne tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata neli nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 3. Määruskaebus rahuldada. Juhindudes VTMS § 2071 lg-st 1 saata määruse ärakiri täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna 12.12.2012 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2230,12,047158 karistati Vitali Zinovjevit liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi rahatrahviga 63 trahviühikut, s.o 252 eurot. Otsus jõustus 27.12.2012. 2. Rahatrahvi sissenõudmiseks on V. Zinovjevi suhtes algatatud täitemenetlus nr 042/2013/240. Rahatrahvi jääk 215.92 eurot on käesoleva ajani tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud V. Zinovjevi vara olemasolu. Täiturile teadaolevatel andmetel puuduvad võlgnikul registrijärgsed vallas- ja kinnisvara või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. V. Zinovjevi pangakontod on arestitud, kuid seal puuduvad piisavad rahalised vahendid. TMS § 201 lg 1 alusel palub kohtutäitur otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. 3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 22.04.2015 Viru Maakohtule avalduse, milles taotles V. Zinovjevile mõistetud rahatrahvi tasumata osa 215.92 euro asendamist arestiga.

4. Viru Maakohus 30.04.2015 määrusega rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ning asendas rahatrahvi jäägi 215.92 eurot, s.o 53 trahviühikut, 5 päeva pikkuse arestiga. Kohtu põhjendused olid järgmised. 4.1 Asja materjalide ja menetlusosaliste kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole menetlusalune isik 12.12.2012 otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani täielikult tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse mõistmise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise (sealhulgas trahvi asendamise) sisu ja mõte seisnevad mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. 4.2 Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Alates detsembrist 2012 kuni käesoleva ajani on trahvi täidetud osa väike, s.o alla 40 euro. Kui tasumine jätkub samas tempos, ei ole see seaduses ettenähtud korras ja mõistliku aja jooksul võimalik. Kuna V. Zinovjevil on minimaalne palk ja ta oli pikaajaliselt töötu, ei ole veendumust, et tal oleks piisavaid rahalisi vahendeid trahvi tasumiseks. Tähelepanuta ei saa jätta, et V. Zinovjevi ülalpidamisel on kaks last. V. Zinovjevile Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna 12.12.2012 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi jääk 53 trahviühikut tuleb KarS § 72 lg-te 1, 2 alusel asendada 5 päeva pikkuse arestiga. 5. Maakohtu määruse vaidlustas V. Zinovjev, taotledes kohtulahendi tühistamist ja temale mõistetud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. 5.1 V. Zinovjev ei ole nõus aresti kohaldamisega, kuna tema ülalpidamisel on naine ja kaks alaealist last, ta ise asus ametlikult tööle alates 01.10.2014 ja menetluse käigus ei selgtatud talle asenduskaristusena üldkasuliku töö määramise võimalust. Aresti kandma asumisel kaotab ta töökoha ja perekond jääb sissetulekuta. Tõendamaks kaebuses esitatud väiteid on sellele lisatud tema laste sünni tõendid, töötamist tõendavad dokumendid ja tööandja väljastatud V. Zinovjevi positiivne iseloomustus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 30.04.2015 määrus tuleb tühistada. V. Zinovjevi argumendid väärivad tähelepanu ja tema kaebus tuleb rahuldada. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohus järgmiselt. 7. VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. 8. Apellatsioonikohus, tutvunud Viru Maakohtu 30.04.2015 istungiprotokolliga, möönab, et kohus ei ole V. Zinovjevit informeerinud võimalusest asendada tasumata rahatrahvi osa üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Samuti ei ole kohtunik vaidlustatud lahendis selgitanud, miks ta pidas kahest KarS § 72 lg-s 1 toodud variandist vajalikuks asenduseks nimelt aresti määramist. Määruskaebuses on V. Zinovjev avaldanud soovi ja nõusolekut just teise alternatiivi kohaldamiseks. 2 2

8.1 Ringkonnakohus peab V. Zinovjevi taotlusele vastutulekut võimalikuks. Määruskaebusest ja selle lisadest nähtuvalt on isikul kaks väikest last ja alates 01.10.2014 on tal ka ametlik töökoht. V. Zinovjev kinnitab, et aresti kandmise tõttu võib ta töökohast ilma jääda, mille läbi omakorda kannataks tema perekond. Apellatsioonikohus on seisukohal, et kuivõrd V. Zinovjevit ei ole varem üldkasuliku töö tegemise kohustusele allutatud, on põhjendatud talle sellise võimaluse andmine. 9. V. Zinovjevi tasumata rahatrahvi suuruseks on 215.92 eurot. KarS § 47 lg 1 teisest lausest tulenevalt on see 53 trahviühikut (215.92/4). KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 67 lg 2 teine lause sätestab, et aresti tähtaegu arvutatakse päevades. Seega kujuneks V. Zinovjevi asendusaresti pikkuseks 5 (53/10) päeva. V. Zinovjevi teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni teisest lausest tulenevalt vastab ühele päevale arestile või vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatused näevad aresti ja üldkasuliku töö asendussuhtena ette, et ühele päevale arestile vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus leiab, et V. Zinovjevi osas kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2014 kehtinud seadusredaktsioon. Siinjuures juhindub kohus KarS § 5 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt omab isiku suhtes tagasiulatuvat jõudu vaid seadus, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 69 lg 1 ei välista ühegi teo karistatavust, karistamist vangistusega ega lühenda KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes vangistust (vt RKKKm nr 3-1-1-19-15, p 26). Järelikult peab V. Zinovjev asenduskaristusena tegema 10 (5x2) tundi üldkasulikku tööd, mis lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 tuleb ära teha 4 nädala jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja rahuldab V. Zinovjevi määruskaebuse. Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3 3