3-13-2179/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2179 Haldusasi I R kaebused Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse nr 28-7/13-00677/815 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks, Maanteeameti poolt I R ile mootorsõiduki juhiloa nr ET577332 enne liiklusteooriaeksami sooritamist tagastama jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 01.05.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: I R, esindaja Ülo Kivi Vastustaja: Politseija Piirivalveamet, esindaja Sandra Raudsepp Vastustaja: Maanteeamet, esindaja Kätlin Stikkermann Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus I R apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

18. mail 2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maanteeameti taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

2. Jätta I R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2179 muutmata.

3. Jätta I R taotlus apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks vastustajatelt rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 10. juulil 2015 (HKMS §

212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-13-2179 2(7) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 07.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1208 karistati I R i mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 06.02.2012 tingimisi vangistusega 2 kuud ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Vastavalt kohtuotsusele loovutas kaebaja juhiloa Maanteeametile, mis talle 2 kuu möödudes tagastati.

2. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.02.2012 otsusega väärteoasjas nr 2317,12,001490 võeti I R ilt sama teo eest ära juhtimisõigus kuueks kuuks.

3. Harju Maakohus jättis 23.04.2012 I R i kaebuse PPA 27.02.2012 otsuse peale läbi vaatamata ning liiklusregistrisse kanti I R juhtimisõiguse äravõtmise perioodiks 08.05.2012 (kohtumääruse jõustumisest) kuni 07.11.2012.

4. Maanteeamet tegi 18.10.2012 I R ile liiklusseaduse (LS) § 128 lg 1 alusel ettekirjutuse juhiloa nr ET577332 loovutamiseks.

5. I R esitas 12.11.2012 Maanteeameti 18.10.2012 ettekirjutuse tühistamiseks vaide, mille Maanteeamet jättis 22.11.2012 vaideotsusega nr 2-3/12-00009 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendustes märgiti muu hulgas, et ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise periood veel möödunud ning seetõttu olnuks ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine alusetu. Samas oli aga vaideotsuse tegemise ajaks kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise periood möödunud, mistõttu pidas Maanteeamet vajalikuks kaebajale selgitada, et ettekirjutuses märgitud sunniraha sisse ei nõuta.

6. Harju Maakohtu 13.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4419 võeti I R ilt neljaks kuuks juhtimisõigus alates kohtuotsuse jõustumisest 14.05.2013 kuni 13.09.2013 seetõttu, et I R juhtis 11.01.2013 mootorsõidukit alkoholijoobes. I R loovutas 14.05.2013 oma juhiloa nr ET577332 Maanteeametile.

7. 26.09.2013 pöördus I R Maanteeameti Põhja regiooni liiklusregistri Tallinna büroosse taotlusega juhiloa nr ET577332 tagastamiseks, kuid juhiloa väljastamisest keelduti põhjusel, et I R il tuleb vastavalt LS § 129 lg-le 1 juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooriaeksam.

8. I R esitas juhiloa tagastamisest keeldumise otsuse peale vaide, mille Maanteeamet jättis 07.10.2013 vaideotsusega nr 28-7/13-00677/815 rahuldamata.

3-13-2179 3(7)

9. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik koostas 01.05.2014 I R i suhtes väärteoprotokolli nr AB 1365225 ja tegi samal kuupäeval sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse.

10. I R esitas 08.05.2014 nimetatud otsuse ja väärteoprotokolli peale vaide, mille PPA jättis 16.05.2014 vaideotsusega rahuldamata.

11. I R esitas Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palus tuvastada Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse tühisus või alternatiivselt vaideotsus tühistada ja kohustada Maanteeametit tagastama I R ile juhiluba nr ET577332, samuti tühistada PPA 01.05.2014 otsus.

Maanteeameti 22.11.2012 ja 07.10.2013 vaideotsused on omavahel vastuolus. Varasemas vaideotsuses selgitati, et kaebaja juhtimisõigus on taastunud. See otsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt siduv. Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsus on HMS § 63 lg

2 p 5 järgi tühine (kohustused on vastukäivad). Kuna Maanteeamet loobus juhiloa loovutamise nõudest ja luges kaebaja juhtimisõiguse taastunuks ilma liiklusteooriaeksami sooritamist nõudmata, siis sellest tegi kaebaja ainuvõimaliku järelduse, et Maanteeamet aktsepteeris kaebaja seisukohta, mis oli esitatud 12.11.2012 vaides ettekirjutusele nr 28-10/12-00704/219 topeltkaristamise keelu osas. Kaebaja seisukoha järgi tähendab kahekordse karistamise keeld ka kahekordse karistuse täideviimise keeldu. Maanteeamet on juhilubade küsimuses vaieldamatult väärteootsuse täideviijaks.

Õige ei ole, et kaebajale ei ole võimalik juhiluba ilma liiklusteooriaeksamit sooritamata väljastada, kuna kaebaja juhtimisõigus ei ole taastunud. PPA Põhja Prefektuuri 27.02.2012 otsusega võeti I R ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuväline menetleja tegi ülalmärgitud karistuse ja lisakaristuse otsuse kaebaja suhtes ajal, mil oli juba jõustunud samas asjas Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-12-1208 tehtud otsus. Kohtuvälise menetleja 27.02.2012 otsus on nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) osas põhiseadusevastane ja rikub karistusseadustiku (KarS) §-s 2 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-s 2 sätestatut. Maanteeamet kohtuvälise menetleja otsuse täitjana ei saanud juhtimisõiguse äravõtmise ja juhilubade loovutamise nõuet täita.

Väärteoasjas nr 2317,12,001490 tehtud otsuse PS § 23 lg 3, KarS § 2 lg 3 ja VTMS § 29 lg 1 p 2 sätetele vastavust tuleb hinnata halduskohtul praeguses asjas. Väärteoasjas kaebuse tagastamine kaebetähtaja rikkumise tõttu seda ei välista.

PPA 01.05.2014 otsuse aluseks olnud juhtumil oli kaebajal juhtimisõigus olemas, sest neljakuuline tähtaeg, mille kestel kaebajal juhtimisõigus puudus, oli lõppenud ning juhiluba ei olnud talle tagastatud õigusvastaselt.

12. PPA ja Maanteeamet palusid jätta kaebused rahuldamata.

Maanteeamet selgitas muu hulgas, et LS § 129 lg-st 1 tuleneva liiklusteooriaeksami sooritamise nõude eesmärgiks ei ole mitte isiku karistamine toimepandud liiklusrikkumise eest, vaid liiklusohutuse tagamine. Nimelt eeldab seadusandja, et seadusekuulekad isikud ei osale ilma juhtimisõigust omamata liikluses, mistõttu võivad ka teoreetilised teadmised pärast pooleaastast eemalolekut liiklusest ununeda. Liiklusteooriaeksami sooritamise kaudu saab veenduda, et isiku teadmised vastavad endiselt juhi kvalifikatsiooninõuetele ning isiku juhtimisõiguse võib taastada.

3-13-2179 4(7)

13. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2014 otsusega kaebuse rahuldamata.

13.1. Kohtupraktikas loetakse haldusakt tühiseks vaid tingimusel, et selles esinev viga on ilmselge ning selle täitmine võimatu. Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsus on selge ja üheselt mõistetav. Asjaolu, et 07.10.2013 vaideotsus on väidetavalt vastuolus 22.11.2012 vaideotsusega, ei muuda kaevatavat vaideotsust tühiseks, kuna selgust või ebaselgust hinnatakse konkreetse haldusakti piirides. 22.11.2012 vaideotsuse õiguspärasust ei ole vaja praeguses kohtuasjas hinnata.

13.2. Kaebaja eemärgiks on juhiloa tagasisaamine ilma liiklusteooriaeksami sooritamiseta, mida ei ole võimalik saavutada 07.10.2013 vaideotsuse nr 28-7/13-00677/815 tühisuse tuvastamise kaudu. LS § 129 lg 1 kohaselt isik, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud vähemalt kuueks kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada eduka liiklusteooriaeksami sooritamise korral. Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ § 14 lg 1 kohaselt väljastatakse juhtimisõigust tõendav dokument isikule, kelle juhtimisõigus on ära võetud, pärast juhtimisõiguse taastumist. Alternatiivnõue 07.10.2013 vaideotsuse nr 28-7/13-00677/815 tühistamiseks ei aitaks kaebajal oma eesmärki samuti saavutada, kuna kohus ei saaks teha Maanteeametile ettekirjutust juhiloa tagastamiseks ilma, et kaebaja liiklusteooriaeksami sooritab. Maanteeameti 26.09.2013 keeldumine kaebajale juhiloa tagastamisest oli õiguspärane, sest kaebaja ei ole liiklusteooriaeksamit sooritanud.

13.3. Kaebaja ei ole vaidlustanud PPA 14.05.2014 vaideotsust ning selle õiguspärasust kohus seetõttu ei hinda.

13.4. 01.05.2014, mil I R suhtes tehti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, puudus kaebajal juhiluba vm juhtimisõigust tõendav dokument. Tema juhtimisõigus ei olnud pärast kuueks kuuks juhtimisõiguse äravõtmist taastunud, sest ta ei olnud sooritanud nõutavat eksamit. PPA 01.05.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on tehtud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Otsuse tegija on kaebajal juhiloa puudumisel kontrollinud õigesti kaebajal juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistrist. Järelikult on tegemist õiguspärase otsusega, mille tühistamiseks puudub alus.

13.5. Kohus jagab vastustajate seisukohti, et kaebaja on topeltkaristamise keeldu valesti mõistnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

14. I R palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.

14.1. Halduskohus leidis ekslikult, et HMS § 63 lg 2 p-st 5 saab järeldada, et haldusakt on tühine vaid siis, kui vastuolu sisaldub ühe haldusakti piires. 22.11.2012 vaideotsuse resolutiivosa viimase lause järgi luges Maanteeamet kaebaja juhtimisõiguse taastunuks ning juhiloa loovutamiseks puudub õiguslik alus. See otsustus on HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt siduv. Seetõttu on 07.10.2013 vaideotsus tühine.

14.2. PS § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhimõte laieneb ka väärtegudele. Kaebajat oli 27.02.2012 väärteootsuse tegemise ajaks sama teo eest juba kriminaalkorras karistatud ning tema juhtimisõiguse peatamine ei olnud lubatav.

14.3. Halduskohus ei ole tõenditega arvestamata jätmist põhjendanud.

3-13-2179 5(7)

15. PPA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta selle rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja õiguspärane.

16. Maanteeamet palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta selle rahuldamata. 22.11.2012 vaideotsuse resolutsioonis ei ole väidetud, et kaebaja juhtimisõigus on taastunud. Vaideotsuse põhjendused ei ole siduvad. Kaebaja juhtimisõigus ei ole taastunud. LS § 129 lg 1 ja majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ § 14 lg 1 kohaselt ei olnud kaebajale juhiloa tagastamine võimalik. Maanteeamet ei ole juhtimisõiguse äravõtjaks, vaid LS § 174 lg 4 kohaselt üksnes juhtimisõiguse äravõtmise üle arvestuse pidajaks. Juhtimisõiguse äravõtmise otsuse saab LS §

125 lg 1 kohaselt teha kohus või kohtuväline menetleja. Kuna Harju Maakohtu 23.04.2012 määrusega väärteoasjas nr 4-12-1531 jäeti apellandi kaebus väärteoasjas nr 2317,12,001490 tehtud otsusele läbi vaatamata, siis tuli Maanteeametil märkida liiklusregistrisse kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise 6-kuuline periood (08.05.2012-07.11.2012). Seega on alusetud apellandi väited ne bis in idem põhimõtte rikkumisest.

17. Maanteeamet esitas ringkonnakohtule 30.04.2015 taotluse menetluse lõpetamiseks, sest I R ile on juhiluba tagastatud pärast LS § 129 lg 1 kohaselt liiklusteooriaeksami sooritamist 31.03.2015. Kaebuse eesmärki saada juhiluba tagasi ilma liiklusteooriaeksamit sooritamata ei ole seetõttu võimalik enam saavutada.

18. I R palus jätta Maanteeameti taotluse rahuldamata. PPA toetas Maanteeameti taotlust. I R palus ringkonnakohtu istungil Maanteeameti juhiloa tagastamiseks kohustamise nõude asemel juhiloa tagastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Maanteeameti taotlus menetluse lõpetamiseks seetõttu, et kaebaja on minetanud kohtumenetluse ajal kaebeõiguse, ei ole põhjendatud. Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse tühisuse tuvastamise või tühistamise, samuti PPA 01.05.2014 otsuse tühistamise nõuete ainsaks eesmärgiks ei saa pidada juhiloa tagasisaamist ilma liiklusteooriaeksamit sooritamata. Nende nõuete kaudu on kaebajal võimalik saavutada ka võimaliku kahju hüvitamine, samuti kõrvaldada talle süüks arvatud sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest määratud karistuse eeldused.

20. HKMS § 152 lg 1 p 4 näeb ette menetluse lõpetamise, kui kaebuses nõutud toiming on tehtud. Kaebaja taotles talle juhiloa tagastamist ning see toiming on – küll tulenevalt liiklusteooriaeksami sooritamisest – tehtud. HKMS § 152 lg 2 keelab menetluse lõpetamise HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja näeb ette menetluse jätkamise toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja esitas vastavasisulise taotluse ringkonnakohtu istungil. Juhiloa tagastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamisega on võimalik välja selgitada hilisema hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldused. Kohustamisnõude asemel tuleb seetõttu menetlust jätkata juhiloa ilma liiklusteooriaeksamit sooritamata tagastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

21. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

22. 22.11.2012 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse resolutiivosaks ei saa pidada lauset: „Olenemata ettekirjutuse nr 28-10/12-00704/219 kehtetuks tunnistamata

3-13-2179 6(7) jätmisest kinnitame, et ei rakenda sunniraha, kuivõrd I R juhtimisõigus on tänaseks päevaks taastunud ning seega puudub täna juhiloa loovutamise nõudmiseks õiguslik alus.“ HMS § 60 lg

2 näeb ette üldjuhul vaid haldusakti resolutiivosa siduvuse. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. 22.11.2012 vaideotsusega ei lahendatud muid nõudeid peale vaide. Vaideotsuse tegemisel ei olnud vajalik ning seadus ei näinud ette Maanteeameti poolt juhtimisõiguse olemasolu tuvastava siduva otsustuse tegemist. Õiguslikele asjaoludele, sh juhiloa loovutamise ettekirjutuse kehtivusele hinnangu andmine võib küll kaasa tuua ettekirjutuse sundtäitmise lubamatuse, ent ei ole iseseisvaks aluseks ettekirjutuse kehtivuse lõppemisele, saati juhtimisõiguse taastumisele. Seega ei määratud viidatud lausega kindlaks ühtegi kaebaja õigust ega kohustust. Lause paiknemisest dokumendi osas, mis oli pealkirjastatud kui resolutsioon, ei saa teha vastupidist järeldust.

23. Kuna 22.11.2012 vaideotsuse eelviidatud lause ei olnud siduv, ei tulenenud kaebajale sellest lausest ühtegi õigust ega kohustust. Seetõttu ei saanud olla omavahel vastuolus ka nimetatud vaideotsusest ja 26.09.2013 otsusest keelduda juhiloa tagastamisest (ning ühtlasi 07.10.2013 vaideotsusest) tulenevad õigused ja kohustused. 07.10.2013 vaideotsuse tühisuse tuvastamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

24. LS § 174 lg 4 kohaselt peetakse juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasis arvestust juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti Eestis väljaantud juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle. Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr

50 § 14 lg 1 lubas juhiloa tagastamist üksnes pärast juhtimisõiguse taastumist. Juhiloa hoiulevõtjale oli pandud kohustus kontrollida juhtimisõiguse olemasolu andmeid liiklusregistrist. VTMS § 2043 sätestab, et põhivõi lisakaristusena mõistetud või määratud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või kohtuvälise menetleja otsus asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks. VTMS § 200 kohaselt on kohtuvälise menetleja jõustunud otsust ja määrust ning jõustunud kohtuotsust ja määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. VTMS § 199 lg 1 alusel oli kohtuvälise menetleja otsus jõustunud. Maanteeametil puudus seega otsustuspädevus hindamaks, kas isikule määratud karistused juhtimisõiguse äravõtmise kohta on õiguspärased ning kas apellandi topeltkaristamise tõttu (esmalt kriminaalkorras, seejärel väärteo eest) tuleb PPA 27.02.2012 väärteootsus jätta täitmata. Kuna liiklusregistrisse märgiti andmed üksnes jõustunud kohtuotsuse ja PPA väärteootsuse kohta, oli juhiloa tagastamata jätmine LS § 129 lgle 1 tuginedes õige – kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus oli kuueks kuuks ära võetud ning ilma liiklusteooriaeksami sooritamiseta see ei taastunud. Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse tühistamiseks pole seetõttu alust – kohasemaks nõudeks oleks küll tulnud pidada Maanteeameti 26.09.2013 otsuse, millega keelduti juhiloa tagastamisest, tühistamise nõuet, ent kuna ka seda nõuet ei saaks rahuldada, pole kohtuotsuse tühistamiseks HKMS § 2 lõikes 5 sätestatud selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu alust.

25. Halduskohus jättis seetõttu – kaebaja juhtimisõigus ei olnud liiklusteooriaeksami sooritamata jätmise tõttu selleks ajaks taastunud – õigesti rahuldamata ka PPA 01.05.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamise nõude. Samuti tuleb rahuldamata jätta juhiloa ajavahemikul alates 26.09.2013 kuni liiklusteooriaeksami sooritamiseni tagastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõue.

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 2 teise lause alusel märgib ringkonnakohus, et kaebaja taotles apellatsioonimenetluses menetluskulu väljamõistmist kokku summas 519 € (sellest 504 € esindajatasu ja 15 € riigilõiv) ning halduskohtus riigilõivu 45 €. Vastustajad ei ole

3-13-2179 7(7) apellatsioonimenetluses, nagu ka halduskohtus, menetluskulude nimekirja esitanud ega menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe