2-15-4189/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-15-4189

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-15-4189

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015. a, Tallinn

Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm Kohtuasi

LK hagi AG vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21. aprilli 2015. a määrus hagi menetlusse võtmata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (määruskaebuse esitaja): LK (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kostja: AG (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht teadmata) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 21. aprilli 2015. a määruse resolutsioon, muutes määruse põhjendusi.

2. Jätta LK määruskaebus rahuldamata.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 17.03.2014 esitas LK Harju Maakohtule hagi AG vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 08.12.1990 ENSV Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Peale abielu registreerimist soovis hageja, et poolte vahel tekiksid abikaasadele omased suhted. Kostja aga oli nõus hagejat ainult vahel harva külastama ja 1991.

Tsiviilasi nr 2-15-4189

2(3) aasta septembris kadus jäädavalt. Kostja kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, poolte abielu oli sõlmitud muude kavatsustega ja kostja soov ei olnud luua perekonda. Hageja selgitas, et on teinud endast kõik, et teha kindlaks kostja asukoht. Kuna andmebaasides puuduvad igasugused andmed kostja viibimiskoha kohta, palub hageja toimetada kostjale dokumendid kätte avalikult.

Maakohtu määrus

2. Harju Maakohus jättis 21.04.2015 määrusega hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohus leidis, et hagi on esitatud kujul perspektiivitu, selle rahuldamiseks puudub alus ja asja menetlemine tekitaks üksnes menetluskulusid.

3. Maakohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu või tekkimise toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb kohaldada abielu sõlmimise ajal kehtinud seadust, s.o Eesti NSV abieluja Perekonnakoodeksit (APK). APK § 49 lg 1 kohaselt abielu võidakse tunnistada kehtetuks käesoleva koodeksi §-des 14-16 ettenähtud tingimuste rikkumise korral, samuti juhul, kui abielu registreeritakse ilma kavatsuseta luua perekonda (fiktiivne abielu). Kohus ei nõustunud hageja väitega, et vastavalt PKS § 12 lg 1 p 1 ja § 13 lg 1 on hagejal abielu kehtetuks tunnistamise õigus ja nõude suhtes ei kohaldata aegumist. Kuna APK ei näinud ette abielu kehtetuks tunnistamise nõude osas aegumise sätteid, siis kohaldada tuleb abielu sõlmimise ajal kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 81 kohaselt hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud (hagi aegumine), kehtestatakse kolm aastat. TsK § 85 kohaselt kohus kohaldab hagi aegumist sõltumata poolte avaldusest ja TsK § 86 kohaselt hagi aegumise tähtaja kulgemine algab hagemisõiguse tekkimise päevast; hagemisõigus tekib päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Seega tuleb TsK § 85 mõtte kohaselt aegumist kohaldada poolte soovist sõltumata. Avaldusest nähtuvalt sai hageja koheselt pärast abielu sõlmimist teada oma õiguste rikkumisest ning sellest tulenevalt on hagi aegunud ja hagiavaldus rahuldamisele ei kuuluks. Kohus selgitas hagejale, et hagejal on õigus esitada kohtule abielu lahutamise hagi.

Määruskaebus

4. Hageja palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu põhjendused vastuolus kehtiva õigusega. Poolte abielusuhte ajal kehtinud APK § 11 lg 1 sätestab, et abieluja perekonnasuhetest tulenevatele nõuetele hagi aegumine ei laiene, v.a kui tähtaeg rikutud õiguste kaitsmiseks on kehtestatud NSV Liidu seadusandluse ja APK-iga. Maakohtu viited TsK §-le 81 on ainetud. NSV Liidu seadusandluse ega APK-iga ei ole kehtestatud abielu kehtetuks tunnistamise nõude aegumist. Maakohus ei saanud ka ainult hagiavalduse pinnalt jätta hagiavaldust menetlusse võtmata, kuna olid tuvastamata APK §-s 88 sätestatud asjaolud.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tsiviilasi nr 2-15-4189

3(3) Ringkonnakohtu põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 21.04.2015 määruse resolutsioon on seaduslik. LK poolt esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse lõppjärelduse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja nõue on perspektiivitu, kuid peab vajalikuks vastavalt TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-le 21 muuta maakohtu põhjendusi.

7. Hagi menetlusse võtmata jätmisel TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo 3-2-1-151-14 p 13). TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi on hagi perspektiivitu ja selle saab jätta menetlusse võtmata, kui hagi esitamine on õiguslikult võimatu, st kui hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel (vt nt RKTKo 3-2-1-193-13 p 12, 3-2-1-139-13 p 21). Lisaks on võimalik jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata hagi, mis on esitatud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist (vt nt RKTKo 3-2-1-131-07 p 10-13).

8. Maakohus on õigesti leidnud, et PKS § 210 lg 2 alusel tuleb käesoleval juhul kohaldada abielu sõlmimise ajal kehtinud seadust, s.o Eesti NSV abieluja Perekonnakoodeksit (APK), kuid põhjendanud ebaõigesti hagi perspektiivitust nõude aegumisega. TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel, mistõttu ei saanud maakohus nõude perspektiivikuse kontrollimisel hagi aegumist hinnata.

9. Ringkonnakohus leiab, et LK hagi tuleb siiski jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. APK § 49 lg 1 sätestab, et abielu võib kehtetuks tunnistada APK § 14-16 ettenähtud tingimuste rikkumise korral või kui abielu registreeritakse ilma kavatsuseta luua perekonda (fiktiivne abielu). Hagis toodud asjaolu, et ainult ühel abikaasadest ei olnud tegelikult kavatsust luua perekonda, ei tähenda abielu fiktiivsust. Fiktiivse abieluga oleks tegemist juhul, kui mõlema abikaasa ühine tahe oleks suunatud näiliku abielu sõlmimisele ning kummalgil neist ei oleks olnud kavatsust luua perekonda. Muudele asjaoludele, mis annaksid alust abielu kehtetuks tunnistada, hageja tuginenud ei ole. Seega ei ole LK tuginenud ühelegi seaduses abielu kehtetuks tunnistamise eelduseks olevale asjaolule, mis annaks alust esitatud hagi rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et LK hagi on perspektiivitu põhjusel, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel ja hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Kolleegium märgib lisaks, et hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on kostja jätnud täitmata abieluga seotud kohustused, milliste rikkumine võib olla üksnes abielu lahutamise nõude aluseks (PkS § 15 lg 3).

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/