4-15-2416/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-2416

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015, Tallinn

Väärteoasja number

4-15-2416 (2317,15,000990; 2316,15,003819)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

B.N, ik XXX, menetlusaluse isiku

sõnade kohaselt elukoht: XXX, tegelik elukoht kohtule

teadmata

Kohtuvälise menetleja esindaja

Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond

Ivo

Tamla,

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. B.N süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 18 (kaheksateist) päeva.

2. Mõistetud arest 18 (kaheksateist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 29.05.2015 otsusega nr 1-15-4405 kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetud karistuse ärakandmisest.

3. B.N-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel ja juriidilisel isikul joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 202 (kakssada kaks) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „B.N, 4-15-2416, joobeseisundi tuvastamise kulu“.

4. B.N-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi 15E-AN0162 tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „B.N, 4-15-2416, aineekspertiisi kulu“.

5. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel B.N-ile posti teel tema kinnipidamiskohta.

6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Ekspertiisiobjekt: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud taimepurusegu kohtuotsuse jõustumisel NPALS § 153 lg 2 alusel kui NPALS § 151 sätestatud väärteo toimepanemise objektiks olnud aine konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 10.06.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.03.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB1441352 selles, et 31.01.2015 kell 18.47 peeti Tallinnas, Sõpruse pst 195a juures Lepistiku pargis kinni B.N, kelle juurest leiti pabervoldik taimse puruga, mis ekspertiisiakti nr 15E-AN0162 kohaselt osutus taimepuru seguks massiga 0,53 grammi, mis oli peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 5, 8 %.

Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult valdas väikses koguses, so 0,53 grammi psühhotrooopse aine marihuaana ja tubaka segu. 13.03.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB1437986 selles, et 12.03.2015 kell 19.40 peeti Tallinnas, Keldrimäe 9 juures kinni B.N, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fenatnüüli ja tramadooli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 29.05.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB1460003 selles, et 14.04.2015 kell 14.05 peeti Tallinnas, Vilde tee 101 juures kinni B.N, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fenatnüüli, klonasepaami metaboliidi ja tramadooli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et kuna jalg oli haige, aitas kanep valu ära võtta, kanepi ja tubaka segu oli olemas, oli seda just tarvitanud. 12 märtsi osas tunnistab, et on olnud varem narkomaan, ei tahtnud fentanüüli tarvitada. Kui tramadooli ei saa, siis tekivad võõrutusnähud, pidi fentanüüli tarvitama.

14. aprilli kohta on põhjus sama. Vahepeal ei tarvitanud, siis ei teadnud, millist kogust võib tarvitada ja sai üledoosi. See oli antud hetkel ainus väljapääs. Asub arestimajas, kannab karistust varguste eest 11 kuud ja 6 päeva. Marihuaanat ei ole arst välja kirjutanud, tramadooli on arst välja kirjutanud. Tramadoolist tekivad ka võõrutusnähud. Fentanüüli ei ole arst välja kirjutanud. Kohtuvälise menetleja Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja leidis, et rahatrahve ja võlgnevusi on palju. Karistuse saaks ära kanda arestimajas, kõigi kolme episoodi eest 20 päeva, et jääks järgmiste episoodide eest veel karistamise ruumi. Menetluskuludeks on 71 eurot, 96 eurot, 35 eurot ja 84 eurot. Karistus ära kanda pärast karistuse ärakandmist.

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi ja kontrollinud uuringuakte, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis kahel korral fentanüüli ja tramadooli sisaldus, samuti aineekspertiisiakti, mille kohaselt osutus menetlusaluselt isikult ära võetud taimne puru kanepi ja tubaka seguks, mille tertahüdrokannabinooli sisaldus oli 5,8 %, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta fentanüüli, so narkootilist või psühhotroopset ainet, millise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, samuti ta ebaseaduslikult valdas väikeses koguses psühhotroopset ainet kanepit, millise aine käitlemine on keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks.

Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Käesoleval ajal on menetlusalune isik süüdi tunnistatud järjekordse varavastase kuriteo toimepanemises, millise ta pani toime eelmise otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ning ka korduvad lühiajalised arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kolme väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras ning kohus ei pea süü suurust arvestades võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Kuivõrd väärteoasjade menetlemisega on kaasnenud menetluskulud uuringute tegemise ja aineekspertiisi tegemisega ning nimetatud kulud olid vajalikud süüteokoosseisu tuvastamiseks, leiab kohus, et menetluskulu tuleb täies ulatuses menetlusaluselt isikult välja mõista. Kuna menetlusalune isik kannab hetkel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistust, siis tuleb menetlusalusele isikule mõistetava aresti ärakandmist arvestada alates tema suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetud vangistuse ärakandmisest.

Menetlusaluselt isikult tuleb välja mõista menetluskulu, milleks on joobe tuvastamise kulu ja uuringute tegemise kulu ning aineekspertiisi kulu. Tegemist on menetluskuludega, mis olid süüteokoosseisu tuvastamiseks vältimatud ja vajalikud, mistõttu on need kulud ka põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmisel ei tule arvestada vaid isiku tegelikku maksevõimet, vaid ka seda kas tegemist on juhusüüteoga. Sellisel juhul avaldaks menetluskulude välja mõistmata jätmine positiivset mõju süüdlasele. Antud juhul on aga tegemist isikuga, keda regulaarselt karistatakse nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest, mistõttu ei avaldaks välja mõistmata jätmine positiivset toimet ning menetlusalune isik on teadlik sellest, et iga menetlusega kaasneb uus menetluskulu.

Seega on süütegude toimepanemine menetlusaluse isiku teadlik valik ning menetluskulu tuleb menetlusaluselt isikult täies ulatuses välja mõista.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/