3-15-1395/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i m i t t e v õ i m a l d a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-1395 Määruse kuupäev 10.06.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi I.R. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.06.2015 kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta I.R. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; 2. Määrus saata taotluse esitajale.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 03.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust I.R. riigi õigusabi taotlus. Taotluses viidatakse sellele, et Viljandi Linnavalitsuse Sotsiaalamet on viimase 12 kuu jooksul toimetulekutoetuse taotlemisel nõudnud taotlejalt pangakonto väljavõtteid. 2014. a maikuu taotlusele lisas I. R. konto väljavõtte, kuid toetus jäi saamata, sest linnavalitsus leidis, et taotleja netosissetulek oli üle toimetuleku piiri. 2014. a juunija juulikuus esitatud taotlustele I. R. pangakonto väljavõtteid ei lisanud ja toetused jäid saamata. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna on I. R. märkinud, et väheneks tõenäosus omavoli kordumiseks tulevikus, ta saaks pangateenust normaalselt kasutada ja võimalik rahaline kasu oleks 290 eurot. Taotletava riigi õigusabi liigina on I. R. märkinud taotlusele „isiku esindamine haldusmenetluses“. Kohtu seisukoht

2. Kohus märgib, et arvestades asjaolusid, et taotleja on esitanud riigi õigusabi taotluse maakohtule, taotletava riigi õigusabi liigina on märgitud taotlusel „isiku esindamine haldusmenetluses“ ning sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lg 3 kohaselt on toimetulekutoetuse taotluse osas tehtud otsusega mittenõustumisel taotlejal õigus esitada vaie maavanemale, tulnuks maakohtul I. R. taotlus läbi vaadata riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 alusel. Samas leiab kohus, et I. R. taotluse tagastamine

2

maakohtule selle sisuliseks läbivaatamiseks ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Taotlusest nähtub, et I. R. ei ole rahul Viljandi Linnavalitsuse Sotsiaalameti tegevusega. Nimetatud ameti tegevust on võimalik vaidlustada halduskohtus ka ilma eelnevalt maavanemale vaiet esitamata. Sotsiaalameti haldusaktide ja toimingute peale kohtule kaebuste esitamise soovi korral oleks riigi õigusabi andmise otsustamise pädevus halduskohtul. Seega käsitleb halduskohus I. R. taotlust riigi õigusabi taotlusena isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja lahendab selle sisuliselt.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

4. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kohus edastas 03.06.2015 Viljandi linnale kohtunõude paludes informatsiooni I.R. 2014. a ja 2015. a toimetulekutoetuste taotluste kohta. 08.06.2015 edastas Viljandi Linnavalitsus kohtule vastuse, millele olid lisatud I. R. toimetulekutoetuse taotlused ning I. R. linna poolt antud vastused. Kohtule edastatud linnavalitsuse vastusest nähtub, et taotlejale ei ole makstud toimetulekutoetust 2014. a maikuu eest, sest tema netosissetulek ületas toimetulekupiiri ning 2014. a juunija juulikuu eest, sest taotlustele ei lisatud pangakonto väljavõtteid. Peale 2014. a juulit on I. R. igakuiselt esitanud konto väljavõtted toimetulekutoetuse taotluse juurde ja talle on toetust makstud.

Eelnevast Viljandi Linnavalitsuse vastusest ja I. R. kohtule esitatud taotlusest teeb kohus järelduse, et I. R. riigi õigusabi taotlemise eesmärgiks on vaidlustada talle 2014. a mai-, juunija juulikuus toimetulekutoetuse mittemaksmist.

Kohus leiab, et I. R. sellesisulistel kaebustel või kaebusel oleksid vähesed edulootused. 2014. a maikuu eest ei ole taotlejale toetust makstud, sest tema netosissetulek ületas toimetulekupiiri. Viljandi linn on 16.06.2014 kirjas nr 11.2-3.2/2968 I.R. selgitanud, milliseid rahalisi makseid ei arvestata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka. Kohtule edastatud Viljandi Linnavalitsuse 08.06.2015 vastusest nähtuvalt tingis toimetulekupiiri ületamise taotleja ema poolt talle üle kantud raha. Nimetatud raha tuleb toetuse arvestamisel arvata sissetulekute hulka. Seega ei saaks selles osas kohtule esitatavat kaebust pidada perspektiivikaks.

2014. a juunija juulikuu eest ei makstud taotlejale toetust aga seetõttu, et ta jättis Sotsiaalametile esitamata pangakonto väljavõtted. Toimetulekutoetust on õigus saada isikul, kelle netosissetulek on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Seega on toetuse taotluse menetlemisel vaja kindlaks teha isiku sissetulekud. Sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lg 3 sätestas I. R. taotluste menetlemise ajal ja ka praegu, et toimetulekutoetuse avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. Kohtule edastatud Viljandi Linnavalitsuse 08.06.2015 vastusest nähtub, et I.

3

R. ei ole põhjendanud, miks tal ei ole olnud võimalik oma sissetulekuid pangakonto väljavõttega tõendada. 2014. a maikuu eest toetuse taotlemisel on taotleja pangakonto väljavõtte Sotsiaalametile esitanud, samuti on ta konto väljavõtted esitanud peale 2014. a juulikuud toetuste taotlemisel. Konto väljavõtte on I. R. lisanud ka käesoleva riigi õigusabi taotluse juurde. Kohus leiab, et kuna I. R. jättis ise vajalikud dokumendid tema toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks esitamata, siis ei saa ka 2014. a juunija juulikuu eest toetuste mittemaksmisega seonduvaid kaebusi pidada perspektiivikateks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

5. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse(d), ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 5 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 110 lg 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 leiab kohus, et I.R. taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik