3-15-1176/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1176

Haldusasi

OÜ Atko Liinid kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 10.

veebruari 2015. a otsuse nr 2-5.7/390 ja 6. veebruari

2015. a vaideotsuse 2-5.7/645-3 tühistamiseks ja toetuse

vähendamise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. mai 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Atko Liinid määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Atko Liinid

Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Atko Liinid määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. mai 2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Atko Liinid ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel on sõlmitud linna bussiliinide avaliku

teenindamise lepingu. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 10. veebruari 2015. a otsusega kohaldati

OÜ Atko Liinid suhtes erinevate lepingurikkumiste eest leppetrahvi 700 eurot, vähendades

vastavas ulatuses talle 2015. a märtsikuu eest makstavat toetust. Pärast seda, kui OÜ Atko

Liinid vaie jäeti rahuldamata, esitas OÜ Atko Liinid kaebuse leppetrahvi määramise otsuse ja

vaideotsuse tühistamiseks ning toetuse vähendamise keelamiseks.

2. Koos kaebusega esitas OÜ Atko Liinid Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palus esialgse õiguskaitse korras peatada leppetrahvi kohaldamise otsuse täitmine.

3. Tartu Halduskohtu 7. mai 2015. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Määruse kohaselt on kaebuse rahuldamise korral kohtuotsuse täitmine tagatud ja ei vaja enam

mingeid täiendavaid toiminguid. Kaebaja pole selgitanud, millised oleksid olulised või

pöördumatud kahjustused, mis saavad tekkida tema õigustele kohtumenetluse ajal. Kaebaja

väidab, et toetuse vähendamine mõjutab kaudselt teenuse kvaliteeti ja seeläbi kolmandate

isikute õigusi, kuid pole esitanud mingeid täpsemaid põhjendusi ega neid kinnitavaid

tõendeid. Bussiliinide avaliku teenidndamise lepingust nähtub, et toetus on seotud juba

osutatud teenuse mahu ja kvaliteeediga, sellest arvestatakse maha nii lepingus sätestatud

korras rakendatud leppetrahvid kui viivised ning toetus makstakse välja tagantjärele alles

pärast seda, kui on selgunud muude asjaolude kõrval ka toetustest tehtavate mahaarvamistega

seonduv. Lepingut sõlmides oleks kaebaja pidanud arvestama, et tal tuleb endale võetud

kohustusi täies mahus ja kvaliteetselt täita ka siis, kui makstavast toetusest tehakse

mahaarvamised. Seetõttu ei saa toetuse vähendamine omada olulist mõju

ühistransporditeenuse korrapärases ja kvaliteetses saamises seisnevale avalikule huvile.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. OÜ Atko Liinid esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ning

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt kõrvaldaks kaebuse

rahuldamine küll haldusakti kehtivuse, kuid ei muudaks olematuks enne otsuse jõustumist

tehtud toiminguid. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista see, kui kohtuvaidlus on vähese

tähtsusega või esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi on võimalik

kaebajale rahaliselt hüvitada. Kaebaja soovib seda, et talle makstakse vähemalt

kohtumenetluse lõpuni täies ulatuses välja lepingujärgsed toetused, mida ta vajab jooksvate

kulude katteks ning millega on eelarve planeerimisel arvestanud. Kui kaebaja saab toetust

vähemal määral, peab ta leidma kulude katteks muid vahendeid, näiteks võtma laenu. See

omakorda tähendaks intressi maksmise kohustust ja seega varalist kahju. Kohtumäärusest ei

nähtu, et kohus oleks pidanud kaebust perspektiivituks, samuti ei nähtu määrusest erinevate

huvide kaalumist. Vastustaja on tuginenud vahejuhtumitele, mille ärahoidmiseks oli kaebaja

kõik endast oleneva teinud ning mille eest tema karistamiseks puudub alus. Kui selgub, et

leppetrahvi kohaldamise eeldused olid täidetud, on vastustajal igal ajal võimalik trahvisumma

perioodiliselt makstavast toetusest kinni pidada.

5. Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta.

Vastuse kohaselt peatati vaideotsusega leppetrahvi määramise otsuse täitmine kuni

vaidemenetluse lõpuni. Seda arvestades on kaebaja soovitud eesmärk juba täidetud ja esialgse

õiguskaitse taotluse menetlemine pole vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et arusaamatu on vastustaja seisukoht, justkui välistaks

kohtumenetluses esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise asjaolu, et vaidemenetluses oli

vaidlustatud haldusakti täitmine peatatud. Vaidemenetluses oli haldusakti täitmine peatatud

kuni vaidemenetluse lõpuni. Vaidemenetlus lõppeb vaideotsusega. Kohtumenetlus on juba

eraldiseisev menetlus ning vaidemenetluses vaideorgani poolt kohaldatud esialgne õiguskaitse

(haldusakti täitmise peatamine) ei laiene kohtumenetluse ajale.

8. See ei tähenda aga, et esialgse õiguskaitse taotlus peaks rahuldamisele kuuluma.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustajale on tagatud võimalus

haldusakti täitmiseks kaebuse rahuldamata jätmise korral, kuna ta saab kinni pidada

leppetrahvi hilisematest toetustest. Kaebaja on ise osundanud, et kaebaja ja vastustaja vahelise

lepingu p 11.7 järgi lõpetatakse leping, kui 1. detsembriks 2016 on vedaja suhtes kohaldatud

vähemalt kolme leppetrahvi. On tõenäoline, et kohtumenetlus ei pruugi käesolevas asjas nt

kõigi kolme kohtuastme läbimise korral 1. detsembriks 2016 lõppeda. Juhul, kui kaebaja

suhtes kohaldatakse enne kolmel korral leppetrahvi, muutuks vastustajal käesolevas asjas

vaidlustatud otsusega määratud leppetrahvi sissenõudmine kaebajalt äärmiselt keeruliseks kui

mitte võimatuks, sest selleks ajaks on pooltevaheline lepinguline suhe lõppenud ning sellisel

kujul on vaidlustatud haldusakti täitmine küsitav.

Seega räägib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kasuks asjaolu, et esialgse õiguskaitse

kohaldamise korral võib vastustaja jaoks muutuda oluliselt raskendatuks või lausa võimatuks

leppetrahvi sissenõudmine. Seda ohtu ei saa pidada vähetõenäoliseks, sest nähtuvalt

vaidlustatud haldusakti p-st 18 on kaebaja suhtes juba leppetrahvi kohaldatud ja sellest

hoolimata pole kaebaja vastustaja hinnangul lepingut järgima hakanud. Avalike vahendite

säästmist tuleb pidada oluliseks avalikuks huviks, mis räägib esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmise kasuks.

9. Teisalt võimaldaks leppetrahvi määramise otsuse täitmise peatamine tõstatada kaebajal

juhul, kui talle määrataksegi enne 1. detsembrit 2016 kokku kolm leppetrahvi ja linnavalitsus

soovib seetõttu lepingu lõpetada, küsimuse sellest, kas leppetrahvi määramise otsus, mille

täitmine on peatatud, kuulub lepingu p 11.7 järgi arvestamisele või mitte. Tõsi, käesoleval

juhul ei ole kaebaja taotlenud haldusakti kehtivuse peatamist, mis annaks selliseks väiteks

veelgi tugevama aluse, kuid vaidluse võiks ilmselt tõstatada ka juhul, kui kohus peataks

lihtsalt haldusakti täitmise. Kui sellisel juhul peaks peale jääma seisukoht, et leppetrahvi

määramise otsust, mille täitmine on peatatud, ei saa lugeda leppetrahvi kohaldamiseks lepingu

p 11.7 mõttes, siis tähendaks see juba arvestatavat ohtu avalikele huvidele. Juhtumid, mida

loeti kaebajapoolseks lepingurikkumiseks, olid järgmised: kolmel korral puudega isiku bussi

aitamisest keeldumine, bussi juhtimine joobes juhi poolt ja kolme veo ärajäämine ühe päeva

jooksul, kokku 28 sõiduõiguseta sõitja avastamine ühe päeva jooksul, marsruudi

mittejärgimine ühel päeval, busside hilinemised neljal korral, nõuetekohaste andmete

puudumine ja tõele mittevastavate andmete kajastamine Piletisüsteemis (tl 24). Nende

rikkumiste paikapidavuse korral on tegemist arvestatavate rikkumistega, mis näitab osutatava

bussiteenuse kehva kvaliteeti ning veelgi enam, ohtu reisijate elule ja tervisele, mida võib

kujutada endast joobes bussijuht. Ebakvaliteetse ja reisijatele ohtliku bussiveoteenuse

lõpetamise ning selle kvaliteetsema vastu vahetamise vastu on ilmselgelt oluline avalik huvi.

Ka see on argument, mis ringkonnakohtu arvates räägib praeguses olukorras esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise kasuks.

10. Samuti ei saa ringkonnakohus aru, kuidas täpsemalt muudaks leppetrahvi kohaldamine

kaebaja poolt osutatavat bussiveoteenust ebakvaliteetsemaks. Kaebaja on nii halduskohtus kui

ringkonnakohtus seda väitnud, kuid ei ole seda lähemalt selgitanud. Seetõttu on see väide

pigem paljasõnaline.

11. On tõsi, et otsuse täitmise peatamata jätmisel on kaebaja jaoks negatiivne mõju, sest selle

summa võrra väheneb tema poolt saadav toetus. Sellegipoolest peab ringkonnakohus

kaalukamaks argumente, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt. Lisaks

ei ole leppetrahvi suurus (700 eurot) eelduslikult selline, mis kaebaja majandustegevust

oluliselt raskendab või selle võimatuks muudab. Samuti märgib ringkonnakohus, et sõlmides

lepingu, milles on ette nähtud võimalus leppetrahvi kohaldamiseks, ning pidades samal ajal

osasid lepingu nõudmisi ebamõistlikuks või vaieldavaks, nagu kaebaja kaebusest läbi kumab,

olnuks kaebajal mõistlik oma majanduseelarve planeerimisel arvestada ka leppetrahvi

määramise võimalusega sõltumata sellest, kas kaebaja ise oma rikkumisi tunnistab.

12. Kaebaja perspektiivikusele ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik ühest hinnangut

anda. Seetõttu otsustab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse eeltoodud

argumentidest lähtudes.

13. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene