4-15-3925/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3925 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 05.05.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,005344 Menetlusalune isik S.G , isikukood XXX, elukoht XXX, töökoht puudub Väärtegu LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360,00 eurot. LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o. 240,00 eurot Kaebuse esitaja taotlus Vähendada trahvisummat

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus

otsustas:

Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,005344 karistuse kandmise viisi osas.

KarS § 66 lg 2 alusel tuleb määratud rahatrahv summas 600,00 eurot tasuda 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 50,00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 05.05.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

4-15-3925

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul.

1. Asjaolud ja menetluse käik

14.04.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Anneli Loik väärteoprotokolli nr AB1473588. Protokolli kohaselt juhtis S.G mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud sõiduautot Opel Corsa (XXX). Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Nimetatuga rikkus LS § 16 lg 1 ja 169 lg 5 nõudeid.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omri Askileiskiri 05.05.2015 otsusega karistati S.G LS § 233 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses so summas 360 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 240 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes vähendada rahatrahvi. Kaebuse kohaselt on töötu S.G ning arvel Töötukassas. Kohtuistungist osa võtta ei soovi.

Kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku seisukoha. Karistuse kergendamiseks alused puuduvad. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud S.G isikut, tema poolt toime pandud tegusid ja süü suurust. Samuti on arvestatud sellega, et isik on varem väärteokorras karistamata. Seetõttu on karistus määratud sanktsiooni alumises kolmandikus.

Karistus ei peagi olema menetlusalusele isiku kerge kanda, vaid peab mõjutama rikkujat edaspidi uutest õigusrikkumistest hoiduma. Kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi määramisega osade kaupa. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse akti kohaselt 08.04.2015 sõiduauto Renault Megane Scenic (XXX) riivas Endla 45 Kristiine keskuse parkimismajas sõiduautot Opel Corsa

(XXX) ja lahkus sündmuskohalt. Sõiduauto Renault Megane on kriimustuse jäljed paremal tagumisel uksel ja tagaratta koopa juures. Sõiduautol Opel Corsa on kriimustuse jäljed tagumisel pamperil vasakul pool, pamperi vasakpoolne osa kinnitusest lahti. Ksenja Dolbilina avaldusega palutakse võtta menetlusse liiklusõnnetus, mis toimus 08.04.2015 aadressil Endla

45. Parkis oma sõiduki Kristiine keskuse parklasse. Avaldaja märkas sõiduki pamperi vigastusi pärast koju jõudmist. Seejärel läks ta tagasi parklasse lootes leida puuduvat sõiduki detaili. Detail oli sündmuskohal. Peale seda pöördus avaldaja Kristiine keskuse turvateenistuse poole, kust sai teada, et kaamera fikseeris sündmuse. Avaldaja teatas sündmusest politseile. Sõiduki vaatlusprotokolliga fikseeriti, et Opel Corsa (XXX) tagumise pamperi vasakpoolne osa on kinnitusest lahti, vasakpoolsel osal on taga kriimustuse jäljed. Asitõendi vaatlusprotokollist (Endla 45 asuva Kristiine keskuse parkimismaja valvekaamera salvestus) nähtuvalt 08.04.2015 kell 16:46:27 siseneb parkimismajja halli värvi Renault (XXX), mis liigub parklasse. Keerab vasakule ja sõidab halli pargitud sõiduki kõrvale. Kell 16:47 Renault tagurdab halli sõiduki kõrvalt välja ja sõidab teise parkimiskohta. Teiselt salvestuselt on näha, kuidas kell 16:46 hall

Renault sõidab pargitud sõiduki kõrvale vasakule poole ja jõudes selle sõidukiga kõrvuti, pargitud sõiduk natuke kõigub. Renault tagurdab ja lahkub. Sõiduki vaatlusprotokolliga fikseeriti, et Renault MeganeScenic (XXX) parempoolsel tagumisel uksel oleval mustal plastikliistul ja tagaratta koopa juures on kriimustuse jäljed.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ei õnnestunud tal Kristiine keskuse parklas oma Renault MeganeScenic (XXX) parkimine. Kuulis häält ja seejärel parkis oma auto ümber teisele kohale. Peale seda tuli välja, et vaadata võimalikke vigastusi. Enda auto küljel nägi tagumise ukse paremal poolel kriimustusi. Teisel autol vigastusi ei näinud.

LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus,– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,–karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtu hinnangul on LS § 223 sätestatud tegu toime pandud KarS § 18 lg 3 tähenduses hooletusest – isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. LS § 236 sätestatud tegu on toime pandud KarS § 16 lg 4 tähenduses kaudse tahtlusega – isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuvälise menetleja otsusega on S.G karistatud LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 360 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 240 eurot.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Kohtuväline menetleja on määranud karistuse sanktsiooni keskmisest väiksemana, mis arvestades tekitatud varalise kahju suurust ning isikul varasemate karistuste puudumist, on põhjendatud. Kohtu hinnangul vastavad kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused süü suurusele ning täidavad karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid.

Menetlusalune isik on avaldanud kaebuses, et ta on alates 20.05.2015 töötu ning trahvisumma on liiga suur.

Karistusseadustiku § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus loeb töö kaotust mõjuvaks põhjuseks ning määrab karistuse kandmise ositi 12 kuu jooksul.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann kohtunik