4-15-2716/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2716 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Irina OGUROVA Asja läbivaatamise kuupäev 09.06.2015 Väärteoasi

Menetlusalune isik

Maksu- ja Tolliameti taotlus

U.A-le ed asenduskaristust

e määramiseks U.A

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx, koht xxx töö

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §211 §190, §192 ja §193 , ning Karistusseadustiku §72 lg.1, maakohus

M Ä Ä R A S :

Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldada. ed

Asendada U.A-le Mak - ja Tolliameti 31.03.2014 otsuse

su ga

väärteoasjas nr. määratud rahatrahvi jääk 120 (ükssada kakskümmend) 930014000403

eurot, s.o. rahatrahv t ku ulatuses ning Maksu- ja Tolliameti 23.09.2014 30 rahviühi

otsusega väärteoasjas määratud rahatrahv trahviühiku ul nr.930014001739 125 atuses üldkasuliku tööga 17 (seitseteist) tundi.

Karistusseadustiku §69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks)

kuud

alates kohtumääruse jõustumisest.

Väärteomenetluse seadustiku §207

1

hend lg.1 alusel saadetakse jõustunud kohtula üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

2

Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus Karistusseadustiku §69 lg.6

kohaselt politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata

süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või

vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või

süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või

vangistusega.

Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru

Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 otsusega väärteoasjas nr.930014000 määrati 403 U.A-le Tolli 73 lg.1

seadus § – Karistusseadustiku §25 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahvi , s.o. summas 300 eurot. 15.04.2014. ühiku ulatuses Otsus jõustus

Maksu- ja Tolliameti 23.09.2014 otsusega väärteoasjas nr.93001400 määrati 1739

U.A-le

120 Tolliseaduse §73 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv trahviühiku ulatuses, s.o. summas 500 08.10.2014. eurot. Otsus jõustus

Maksu- ja Tolliamet esitas 14.04.2015 Viru Maakohtule avaldused asenduskaristuste määramiseks.

Avalduste kohaselt ei tasunud menetlusalune isik U.A rahatrahve õigeaegselt vabatahtlikult .04.2014 täitemenetluse väärteoasjas ja maksuhaldur alustas 15

nr.930014000403 nr.930014001739. ja 24.10.2014 täitemenetluse väärteoasjas

M niku vara olemasolu

aksuhaldur on kontrollinud võlg – võlgnikule kuulub kinniasi

(registriosa nr xxxxxxx) aadressil xxx. Nimetatud kinnistule ei saa sissenõuet pöörata,

kuna antud kinnisvarale on seatud käs mise keelumärge teise sissenõudja kasuks. uta

Järgides proportsionaalsuse printsiipi, rahuldada sissenõudja nõue võlgnikku kõige vähem

kahjustaval viisil, ei ole otstarbekas sissenõuet pöörata nimetatud kinnisasjale. Lisaks on

kõnealune korteriomand võlgniku elukoht. Võlgniku pangakontod on arestitud alates

07.04.2014, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. Ajavahemikul 11.06.2014 kuni 11.02.2015 laekus kolmanda isiku kaudu trahvinõude katteks kokku 180 eurot väärteoasjas nr.930014000403. Võlgnikule tehakse väljamakseid

ettevõttest , kuid maksuhaldur ei saa töötasust kinni xxx summas xxx pidamisi teostada, kuna võlgnikul on ka teisi kohustusi võlausaldajate ees. Seoses eeltooduga palus Maksu-ja Tolliamet otsustada rahatrahvi asendamine arestiga.

Viru Maakohtu 06.05.2015 määrusega liideti taotlused ühte menetlusse.

Maakohtu istung

Maksu- ja Tolliameti esindaja maakohtu istungil

e ei ilmunud, oma kirjalikus teates jäi taotlustes toodud seisukohtade juurde.

3 Menetlusalune isik U.A seletas maakohtu istungil, et rahatrahvid on

kuni käesoleva ajani lõpuni tasumata, kuna tal ei jätku töötasust. Menetlusalune isik palus määrata üldkasuliku töö tegemine, kuna tema töögraafik võimaldab seda.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalise, leidis, et taotlus

vad rahuldamisele. ed on põhjendatud ja kuulu

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 otsusega

väärteoasjas nr.930014000403 määrati U.A-le

Tolliseadus §73 lg.1 –

Karistusseadustiku §25 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviü

hiku ulatuses, s.o. summas 300 (kd I, tl 3-5). eurot. Otsus jõustus 15.04.2014

Samuti nähtub asja materjalidest, et Maksu- ja Tolliameti 23.09.2014 otsusega väärteoasjas nr.930014001739 määrati U.A-le Tolliseaduse §73 lg.1 järgi

karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses eurot. Otsus jõustus , s.o. summas 500 08.10.2014 (kd II, tl 3-5).

Maksu- lik. ja Tolliameti avaldusest nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võima

Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikul puudub registrite

andmetel vara, millele

d on oleks võimalik pöörata sissenõuet. Võlgniku pangakonto

arestitud alates 07.04.2014, kuid laekumisi võlgnevuse katteks toimunud ei ole.

Ajavahemikul 11.06.2014 kuni 11.02.2015 laekus kolmanda isiku kaudu trahvinõude katteks kokku 180 eurot väärteoasjas nr.930014000403.

Maksukohuslaste registri andmetel . Maakohtu istungil seletas võlgnikul töökoht puudub menetlusalune isik, et töötab xxx. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §211 lg.1 teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

Karistusseadustiku § le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks - tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte

lg.2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või

üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

Vastavalt Karistusseadustiku §72 lg.1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg.2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Karistusseadustiku §69 lg.1

kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.

U.A-le oli Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 otsusega väärteoasjas

nr.930014000403 karistuseks määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300 eurot. Käesoleval hetkel on rahatrahvi jääk 120 eurot, s.o. rahatrahv 30 trahviühiku

ulatuses, millele vastab 3 päeva aresti / 5 tundi üldkasulikku tööd. Samuti oli U.A-le Maksu- ja Tolliameti 23.09.2014 otsusega karistuseks määratud rahatrahv 125

4 trahviühiku ulatuses, millele vastab 12 päeva aresti / 12 tundi üldkasulikku tööd. Kokku seega 15 päeva aresti / 17 tundi üldkasulikku tööd.

Asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole

menetlusalune isik 31.03.2014 ja 23.09.2014 otsustega e kuni määratud rahatrahv käesoleva ajani t e sissenõudmine asunud ning maksuhalduri materjalide kohaselt on nend võimatu.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on Maksu- ja Tolliameti taotlused põhjendatud ning menetlusalusel isikul tuleb talle määratud rahatrahv asendada üldkasuliku tööga ulatuses 17 tundi.

Maakohus määrab üldkasuliku töö tegemise ajaks alates käesoleva 2 kuud kohtumääruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik