1-14-6046/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-14-6046

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2015.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 28.05.2015.a) Kriminaalasja number 1-14-6046 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör abiprokurör Ruti Kilg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

T.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.U

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde RESOLUTSIOON

Jätta T.U Tartu Maakohtu 15.07.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-

6046

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda ükssada üheksa T.U-lt riigituludesse kaitsetasu 109 (

) eurot 44 senti vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB pangas; arvele nr

EE502200221014193355 Swedbankis; arvele nr EE873300333499990003 Danske Bankis või arvele nr EE401700017002872300 Nordea Pangas, viit juhtudel enumber kõigil 99914700002366.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul,

2 (4) alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD J

A MENETLUSE KÄIK

T.U on Tartu Maakohtu 15.07.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-6046 süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust T.U-le Tartu Maakohtu 31.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-930 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 11 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti T.U-le 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jäeti 31.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1

- -930 KarS

§ 64 lg 1 alusel T.U-le liitkaristuseks mõistetud rahaline karistus 350 päevamäära, s.o

1120 eurot, täitmisele iseseisvalt 31.01.2014. a otsuses määratud tingimustel. ohtuotsus jõustus

K 31.07.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.08.2014. 13.01.2016. a. a ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 28.04.2015. a.

28.04.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid

T.U ennetähtaegse vabastamise

otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava T.U sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arv Prokurör nõustub Tartu amuse kirjalikult. Vangla seisukohaga ja toetab T.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et k , ui kohus otsustab T.U ennetähtaegselt vabastada tuleb KarS § 76 lg 4 järgi määrata tema katseaeg loetletud ja käitumiskontroll tähtajaga kuni 13.01.2016. a. Lisaks KarS § 75 lg 1 kontrollnõuetele tuleks prokuröri arvates täiendavalt määrata katseajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ja a

suda tööle kahe nädala jooksul arvates vabanemisest või võtta end töötuna arvele töötukassas.

T.U avaldas, et soovib tingimisi enne Ta on saanud aru, et tähtaega vabaneda.

probleemide põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine ja soovib vabanemise järel teha läbi ravi.

Vabanedes on tal kindel elukoht ja töötamise võimalus nii Eestis kui ka välisriigis. Teda toetaks vabanemisel elukaaslane. Kaitsja leiab, et esinevad vabastamiseks nii formaalsed kui ka materiaalsed alused. T.U on aru saanud enda probleemidest, tal on elukoht ja vajalikud oskused töö leidmiseks. Täiendava kohustusena võiks süüdimõistetule panna pöördumise spetsialisti poole ühe nädala jooksul pärast vabanemist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt p T.U

oole,

kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused T.U tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (4)

T.U karistusandmetest teda on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud nähtub, et ,

ta on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid, viimasel kolmel korral on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis on väga käitumine.

gi taunitav Oluline on kohtu hinnangul

seegi, et käesoleva karistuse kandmiseks T.U kohtu määratud tähtajaks ei ilmunud.

Kinnipeetav tunnistas, et oli alkoholijoobes. T.U ei ole siiani pidanud vajalikuks oma elustiili ümber kujundada, käitumist korrigeerida ja alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. Seega püsib jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. Isiku suhtumist ning käitumist kehtivatesse reeglitesse ei ole ka käesolev reaalne vangistus. muutnud

Vangla esitatud materjalide kohaselt on T.U

läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid motivatsioon oma alkoholi tarvitamise harjumusi muuta on madal. Sellises olukorras on raske asuda seisukohale, et T.U oleks vajalikud positiivsed muutused toimunud, kuriteoriskid oleksid maandatud T.U on ning teda oleks võimalik vabastada.

varasemalt

korduvalt andnud lubadusi alkoholisõltuvust ravida, kuid need on olnud paljasõnalised.

Kohtuistungil avaldas T.U taas soovi minna vabanemise korral alkoholiravile. Kohus tunnustab T.U sellist soovi ning leiab, et see on kahtlemata vajalik, kuid ei anna alust isiku vabastamiseks talle mõistetud karistuse kandmiselt enne tähtaega. Lisaks eelnevale on T.U karistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras tubakatoodetega seotud rikkumiste eest. Viimati määrati karistuseks 5 päeva kartserit 18.03.2015. a. Kuivõrd kartser on rangeim karistus, mida on võimalik määrata, näitab see selgelt rikkumise tõsidust. Isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks endale teadvustama, milline on korrapärane käitumine ning millised tagajärjed kaasnevad kui sellest kinni ei pea. Kinnipeetav peaks oma positiivse käitumisega vangistuse jooksul kinnitama, et ta on valmis seadusekuulekalt elama kuid ,

T.U seda ei ole teinud vaid . Seetõttu puudub kohtul veendumus, et tema suhtumist kriminaalhoolduslike vahenditega saaks parandada. T.U Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki

sega. puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmi Kohus on seisukohal, et T.U vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. ei ole

Menetluskulud

T.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.05.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde.

Kaitsja esitas 28.05.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksug leiab, et tasutaotluses märgitud summat tuleb vähendada. a summas 133,44 eurot. Kohus

Kaitsja on tasutaotluses märkinud, et kohtuistung toimus kell 15.00-16.00 ning taotlenud tasu 2 pooltunni eest. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung kestis 15.30, mistõttu on ke 15.10- ll

põhjendatud määrata riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks

109,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab mene menetluses. tluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.U-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/

4 (4) Kohtunik