4-15-4073/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juunil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-4073 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi

E.S kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna 09.05.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,15,004920 Kvalifikatsioon LS § 227 lg 1 järgi. Menetlusalune isik E.S, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab, XXX Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus

otsustas:

Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna 09.05.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,15,004920 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus.

Mõista E.S süüdi LS § 227 lg 1 järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot.

Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220142813116.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik

Laura Rajamart on koostanud 09.05.2015.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220142813116 selle kohta, et E.S juhtis 09.05.2015.a. kell 11:58 Harju maakonnas Tallinna linnas Vabaõhumuuseumi teel Lillevälja ja Lõuka tänavate vahel suunaga Lillevälja tänava suunas mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr XXX kiirusega 63 km/h +/- 3 km/h. Antud teel lubatud

suurimaks sõidukiiruseks on 40 km/h, millega ületas E.S lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h.

Sellega E.S rikkus liiklusseaduse LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik

Laura Rajamart on 09.05.2015.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220142813116

määranud E.S-ile karistuseks LS § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 33 trahviühiku ulatuses, s.o. 132 eurot, mis tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses. Kaebaja palus kaebuses talle 09.05.2015.a. määratud rahatrahv summas 132 eurot üle vaadata, kuna talle määratud karistus ületab sanktsiooni ülemmäära.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et E.S kaebuse esitamise tähtaeg on mööda

lastud objektiivsetel põhjustel ning nõustub taotluse rahuldamisega ja palub kaebetähtaega ennistada. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et E.S kaebus tuleb rahuldada ning PPA Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrulltalituse 09.05.2015.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2317,15,004920 tuleb tühistada ja teha antud asjas uus otsus.

LS § 50 lg 5 p 3 sätete kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendi lubatud kiirusest (Tallinn, Vabaõhumuuseumitee 40 kilomeetrit tunnis). Väärteomaterjalidest nähtub, et E.S juhtis mootorsõidukit kiirusega 60 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistati E.S LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses, s.o. 132

eurot. Vastavalt LS § 227 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Seega kaebajale määratud karistus ületab LS § 227 lg 1 sätestatu ülemmäära, selline karistus ei

ole seaduslik, ei vasta kaebaja süüle väärteo toimepanemisel ega lähtu preventiivsete eesmärkide saavutamise vajadusest.

3

Kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks vabastada menetlusalust isikut karistusest, vaid palub määrata kohtul selline karistus, milline on proportsionaalne käesoleva rikkumisega ning distsiplineerib isikut samaväärsete rikkumiste toimepanemist.

Kohtuotsuse põhjendused 29.05.2015.a. Harju Maakohus rahuldas E.S taotluse ning ennistas kaebetähtaja.

Väärteomenetluse seadustiku V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et E.S kaebus tuleb rahuldada.

Antud kaebuse puhul ei ole vaidlust selles, et E.S juhtis 09.05.2015.a kell 11:58 Harju maakonnas Tallinna linnas Vabaõhumuuseumi teel Lillevälja ja Lõuka tänavate vahel

suunaga Lillevälja tänava suunas mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr XXX kiirusega 63

km/h +/- 3 km/h. Antud teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 40 km/h, millega ületas E.S lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h.

Väärteo toimepanek on tõendatud E.S kiirmenetluses otsuses antud ütlustega, et ta sõitis 09.05.2015.a. mööda Vabaõhumuuseumi teed ning ei pannud tähele, et teel oli kiirusepiirang 40 km. Kiirustas, sest viis tütart esinemisele. Kahetses, et lubatud kiirust ületas.

Tunnistaja Märten Liivik ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi,

et 09.05.2015.a. täites tööülesandeid Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel lõigul Lõuka tn – Lilleväli tn, kui mõõtis Lõuka tänava poolt läheneval sõidukil kiiruseks 63+/-3 km/h Stalker II

kiirusemõõteseadmega. Sõiduki reg.nr oli XXXning juhiks osutus E.S (ik XXX). Juhile tutvustas näitu.

09.05.2015.a. koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt patrullpolitseinik Märten Liivik mõõtis 09.05.2015.a. kella 11:58 Harju maakonnas Tallinna linnas Vabaõhumuuseumi tee Lõuka – Lillevälja tänavate vahel E.S poolt juhitud Toyota Avensis reg.nr XXX kiiruseks 63 km/h +/- 3 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks jäi 60 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 40 km7h. Juhile on kiirusemõõtja näitu tutvustatud. Juht protokollis selgitusi ei ole andnud ning on protokolli allkirjastanud.

4 Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus

väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse paragrahvile lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab

mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusemõõtseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud

kiirusmõõteseadet Stalker II MDR AS004118 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-

14/00234) ja seade oli töökorras 09.05.2015.a. 11:58 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on

taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemus jälgitavus tõendatav. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 09.05.2015.a. kell 09:24 ning seade oli töökorras. Antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina.

Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus eeltoodud tõendite põhjal tõendatuks E.S käitumises LS § 227 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise.

Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel.

Vastavalt LS § 227 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses, s.o. 132 eurot. Seega on E.S-ile määratud karistus ületanud sanktsiooni ülemmäära.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada kuna

kaebajale määratud karistus ületab LS § 227 lg 1 sätestatu ülemmäära. Kohus tuvastas kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise ja isiku kahetsuse. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning teeb antud väärteoasjas nr 2317,15,004920 uue otsuse ning karistab E.S LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik

5