4-15-3720/5 · 4-15-3720/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-15-3720

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juunil 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-15-3720

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo O.L

liiklusjärelevalvekeskuse 27.04.2015 otsusele nr 2315,15,003254

Kohtumenetluse pooled (isikukood xxx; elukoht: Kaebuse esitaja: O.L xxx; õpilane)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht:

Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.L kaebus rahatrahvi asendamiseks rahuldamata ja PPA Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 27.04.2015 otsus määratud rahatrahvi osas muutmata.

2. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et O.L määratud rahatrahvi summas 600

eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 50 (viiskümmend) eurot igas kuus.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas,

arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220155074023.

Edasikaebamise kord

2

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades

kassatsiooni esitamise soovist kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 27.04.2015 otsusega väärteoasjas nr 2315,15,003254 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialist O.L-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis O.L 05.04.2015 kell 23.19 Tallinnas Pallasti tn 26a maja ees mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellise tegevusega eiras O.L LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 201 lg 2 järgi.

2. tunnistab kohtule esitatud kaebuses toimepandud väärtegu, kahetseb toimepandut, O.L kuid palub kohtult asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Kaebaja väitel õpib ta hetkel Tallinna Mehhaanikakooli 3. kursusel ja tal puuduvad rahalised võimalused 600 euro suuruse rahatrahvi maksmiseks. Ta käib kooli kõrvalt üle nädala õhtuti tööl ning saab palka 65 eurot kuus. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.

3. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaidle vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus üldkasuliku tööga asendada vaid aresti või kuni kaheaastase vangistuse, kohtuvälise

menetleja otsusega määratud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga kehtiv seadus ei

võimalda. Seetõttu ei anna kaebuses esitatu alust vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2315,15,003254 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

Asjaolu, et O.L juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, on tõendatud kaebaja enda

ütlustega, samuti teiste kogutud materjalidega. Tunnistaja N. Volkovi ütluste kohaselt oli ta

05.04.2015 patrullis ning peatas sõiduauto, mille roolis oli juhtimisõiguseta O.L. Lisaks

sellele nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et kaebajal seisuga 10.04.2015 kehtivaid juhilubasid ei ole. Asjaolu, et O.L on ka varem juhtimiselt kõrvaldatud, tõendab 22.09.2013 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et O.L, kes on varem juhtimiselt kõrvaldatud lubadeta sõidu eest, juhtis taas mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega rikkus O.L LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

3

6. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on

karistamise aluseks isiku süü. Lisaks süü suurusele arvestatakse ka kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29;nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p

19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 201 lg 2 võimaldab süüdlast korduva juhtimisõiguseta sõitmise eest karistada rahatrahviga

kuni 300 päevamäära või arestiga (kuni 30 päeva). Kohtuväline menetleja on O.L-ile

määranud karistuseks kergemaliigilise karistuse ehk rahatrahvi ja teinud seda sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühikut.

Kohus leiab, et menetleja poolt valitud karistuse liik ja määr vastab O.L süü suurusele, on

vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka

õiguskorra kaitsmise huvidega. O.L sõitis juba teist korda mootorsõidukiga, omamata

selleks juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhilt aga eeldatakse, et ta läbib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritab nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara.

Kaebaja on kinnitanud, et kahetseb juhtunut ja kirjeldanud oma rasket majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul ei anna toodud põhjused alust määratud karistuse vähendamiseks. Kahetsus, mida avaldatakse alles kohtule kaebust esitades ning mis jäetakse sisuliselt põhjendamata, on

paljasõnaline ning selle eesmärgiks saab olla vaid kohtult soodsama karistuse taotlemine. Vähene sissetulek oli kaebajale teada ka enne rikkumist ning seda enam oleks kaebaja pidanud hoiduma uue liiklusalase süüteo toimepanemisest.

Määratud karistus on kooskõlas ka kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei

ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks

kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub

õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Mis puudutab mõistetud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, siis on kohtuväline

menetleja õigesti viidanud KarS § 69 lg-le 1 ning kohus selgitab veekord, et seadus sellist võimalust ette ei näe.

Küll aga peab kohus kaebaja tööalast seisu arvestades võimalikuks rahatrahvi ositi tasumist. Kohus arvestab, et kaebaja õpib ning tema sissetulek on väike ning KarS § 66 lg 2 alusel peab

mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 600 eurot maksimaalse võimaliku aja jooksul, s.o kaheteist kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 50 eurot.

Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 12 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus leida kasvõi juhutöid, trahv enne otsusega määratud tähtaega ära

maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed

karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid

4 kõrvalmõjusid. Näiteks ei saa isik sel ajal taotleda esmast juhiluba (LS § 106 lg 1 p 3), samuti

arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik