1-14-1156/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

9. juunil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1156 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 9.06.2015 avalikul kohtuistung il Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.A isikukood xxx viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. H.A

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.A on Viru Maakohtu 07.02.2014 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 263 p 1, järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 356 tundi üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 12.01.2015 määrusega pöörati ülalmainitud vangistus täitmisele. Karistuse kandmise algus

12.01.2015

Kinnipidamisasutuses H.A ei ole kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, iivselt, kuid ise ei näe vajadust ennast riigikeelt ei valda. Isik suhtub haridusse posit harida. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust isik xxxmitte ametlikuna ning enne vangistust üks kuu ametlikult. Samuti isik on mitte ametlikult töötanud xxx

Isik on kaks viimast kuritegu toime pannud alkoholijoobes, kasutanud vägivalda. Samas isik tunnistab, et ta oleks ka kaine peaga pannud toime kaks vägivaldset rikkumist. Diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik ise ei leia, et tal oleks probleeme alkoholiga, joob nädalavahetustel kangemat alkoholi (viski, konjak). Samuti isikut on kahel korral karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Isik on tarvitanud narkootikume 2004-2007 aastal, peale seda narkootikume väidetavalt tarbinud ei ole. Isik tarvitas amfetamiini. Isik on süstinud üks kord. Narkootikume tarvitas seltskonnas ja põhiline manustamis viis oli nuusutamine. Isiku sõnul tarvitas ta igal nädalavahetusel. Probleeme isikul väidetavalt narkootikumidega ei ole. Isiku õde tarvitab samuti narkootikume ning isikul on plaanis elama minna ema juurde, kus elab ka õde. Vangistuses alates xxx Kinnipeetaval on alla aastane karis tus, mistõttu kinnipeetavale ei koostata individuaalset täitmiskava. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karsitatud kolmel korral, ning vanglas kannab karistust teist korda. Kannab karistus avaliku korra raske rikkumise vägivallaga eest, kuritegu on toimepandud alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 39%. Vangla ei toeta H.A ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub H.A elama ema juurde aadressile xxx. Tegu on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Kahetoalises korteris elavad kinnipeetava ema LjxxxGxxx xxMxx xxxLxxx , õde A ja õepoeg A (7.a). Kinnipeetava ema kinnitas, et on nõus H.A ennetähtaegse vabanemisega tema korterisse tingimusel, kui H.A on olemas soov ennetähtaegseks vabanemiseks. Vabanemisjärgseks töökohaks on taotluses xx. Telefonivestlusest xx liikme B.K

selgus, et H.A on töötanud antud ettevõttes enne vangistust umbes kuu aega ning hetkel ettevõte ei saa garanteerida H.A-le töökohta ennetähtaegse vabanemise korral. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetava elukohaks on märgitud xx. Isikul on isikuttõendav dokument kehtivusega kuni 13.06.2016. H.A on kriminaalhoolduse alla määratud kolmel korral. Ühel korral karistus oli pööratud täitmisele. H.A suhtes on olemas kriminaalmenetlus seoses tema istamisega tapmisega süüd ähvardamise toimepanemises tema õe AxxxMxxx suhtes.

Prokurör ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

H.A

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.A isikut iseloomustavad andmed - uriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal tema käitumist nii k ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

H.A on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglakaristust kannab teist korda.

Karistatud varavastaste kuritegude eest. Kannab karistus avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, kuritegu on toimepandud alkoholijoobes, mille eest oli esialgu karistatud üldkasuliku tööga ja allutatud käitumiskontrollile. Varasemalt on teda karistatud isiku väärkohtlemise eest. Peale seda Viru Maakohtu 1.06.2015 kohtuotsusega H.A on karistatud KarS § 120 järgi enda õe ähvardamise eest otsus ei ole veel jõustunud. tapmisega. Viimane

Vaatamata varasematele karistusele, mis ei olnud seotud vangistusega H.A ei asunud paranemise teele ning jätkas õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et isik ei teinud oma karistusest vastavaid järeldusi ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ja tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Peale seda vabanemisel H.A asuks elama samale aadressile, kus elab ka tema poolt toime pandud kuriteo ohver (tema õde), millega ei ole tagatud viimase turvalisus.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning H.A puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem H.A-le määratud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks H.A uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist sh oma lähedaste vastu

.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogram

mides, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.A vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma