3-13-2447/32 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-2447 Haldusasi J.A. kaebus Politseija Piirivalveameti Pärnu arestimaja kinnipidamistingimustega tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.04.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.A. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja J.A. Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 04.04.2014. a otsus muutmata ja J.A. apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 9. juulil 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA Pärnu arestimaja kinnipidamistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks ning kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 728 eurot, so 4 eurot iga arestimajas viibitud päeva eest, väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt hoiti J.A. perioodidel 20.05.2011-02.09.2011 ja 16.09.2011- 02.12.2011 Pärnu arestimajas inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates tingimustes: - mittesuitsetajana pidi kaebaja kuude kaupa viibima väikeses kambris koos 2 kuni 3 suitsetava isikuga, mis oli tervist kahjustav; - pesu pesta ja kuivatada tuli kambris, kus puudus avatav aken ja piisav ventilatsioon, mis muutis kambri õhu ja riided niiskeks;

2

- kogu arestimajas viibitud aja jooksul ei võimaldatud viibida kordagi värskes õhus ega jalutamas, kuna selleks ei olnud vastavaid tingimusi. Suulisele avaldusele Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks vastati keeldumisega; - arestimajas viibimise ajal oli kaebaja sunnitud kasutama pooleldi avatud ja haisu levitavat WC-d, mille kasutamine rikkus kaebaja privaatsust ja oli alandav; - puudus loomulik valgus, kuna kambri akna asemel oli sisuliselt kahekordne klaasplokkidest sein, mis oli määrdunud ja seestpoolt tiheda sõrestikuga kaetud; - kambris puudusid nii laud kui toolid, kuigi võimalus nende paigutamiseks oli olemas, seetõttu tuli süüa, kirjutada ja lugeda ebaloomulikus asendis voodis; - arestimajas olid kirbud, kuid nende tõrjet vaatamata kaebaja igapäevastele teadetele ei tehtud. Umbes nädala pärast anti kaebajale aerosool ise tõrje tegemiseks. Kaebajal ei olnud arestimajas viibimise ajal täit ettekujutust oma kõigist õigustest, mistõttu ta leppis arestimaja töötajate väidetega, et tingimused on sellised nagu peab ja paremaid tingimusi pole võimalik saada.

HALDUSKOHTU LAHEND

2. Tartu Halduskohus rahuldas 04.04.2014. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis PPA-lt J.A. kasuks välja hüvitise summas 552 eurot ja tasutud menetluskulude katteks 16,38 eurot. Halduskohtu otsuse kohaselt viibis kaebaja Pärnu arestimajas perioodil 20.05.2011 kuni 02.09.2011 106 päeva ja perioodil 16.09.2011 kuni 02.12.2011 78 päeva, kokku seega 184 päeva. Arestimaja ametnikud ei mäleta, kas kaebaja esitas taotlusi jalutamiseks. Seega ei ole välistatud, et kaebaja vastava suulise taotluse esitas. Jalutuskäigule saamise soovi avaldamisel keelduva vastuse saamisel, on liigne nõuda, et kaebaja vastavat soovi veel kord esitaks. Seega uuesti jalutuskäigule saamiseks soovi mitteesitamine ei tähenda, et isik edaspidi enam jalutuskäike ei soovinud. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kaebaja esitas suulise taotluse värskes õhus jalutamise võimaluse kasutamiseks Pärnu arestimajas kinnipidamise ajal. Kuna kaebaja esitas taotluse vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-s 5 ja arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 31 p-s 4 sätestatud õiguse kasutamiseks, siis oli õigusvastane kaebaja ilmajätmine värskes õhus jalutamise võimalusest. Vangistusseadus ega arestimaja sisekorraeeskiri ei keela suitsetajate ja mittesuitsetajate ühte kambrisse paigutamist. Seetõttu ei ole vastustajale etteheidetav kaebaja paigutamine suitsetajatega samasse kambrisse. Kaebaja kambrikaaslastel oli lubatud suitsetada üksnes juhul, kui kaebaja ise sellega nõustus. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks keelanud kambrikaaslastel suitsetada või juhtinud vastustaja tähelepanu, et tema kambrikaaslased suitsetavad. Samas ei ole kaebaja ka näidanud, kui palju aega ta kogu Pärnu arestimajas viibimise aja jooksul oli sunnitud suitsetavate kinnipeetavatega koos kambris viibima ja kas tema oli kambris ainus mittesuitsetav kinnipeetav. Vaheseinata tualeti kasutamine võib olla ebameeldiv, kuid see ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Kaebaja viibis pikemat aega arestimaja tingimustes, kus WC oli osaliselt eraldatud. Vastustaja on märkinud, et kambritesse antakse kardin, kuid tõesem on kaebaja väide, et tema arestimajas viibimise ajal seda ei tehtud. Pärnu arestikambri vanema 07.01.2014 ettekandest nähtub, et vajadusest WC eraldamiseks kambrist kardinaga on Riigi Kinnisvara AS-i teavitatud. Samas tuleb arvestada arestimajale VangS § 90 lg-st 1 tulenevat nõuet. Vastustaja sõnul ei olnud kambris lauda, kuid oli riiul ning võimalus kasutada vaba nari ning soovi korral jagati kambrisse toole. Jääb selgusetuks, miks peab arestimajale kambrisse tooli saamiseks soovi avaldama, nagu on vastustaja välja toodud. Tegelikkuses oli arestimajal võimalus ja sel ajal kehtinud sisekorraeeskirja järgi ka kohustus kambrisse toolide andmiseks. Istekohana ei saa käsitleda voodit. Tulenevalt eeltoodust rikuti kaebaja suhtes nii kehtetu ASkE § 10 lg 1 p-de 2 ja 3 nõudeid kui ka kehtiva ASkE § 13 lg 1 p-e 2 ja 3.

3

Kui kaebaja leidis, et ventilatsioon puudus või oli ebapiisav ja sellest oli kambris liigne niiskus, oli tal võimalus taotleda kambri mitterahuldava olukorra kindlakstegemist ning teise, vähem niiskesse kambrisse üleviimist. Kaebaja ei väitnud, et ta kambris viibides oleks sellise avalduse esitanud või üldse selles küsimuses arestimaja poole pöördunud. On usutav, et akna asemel klaasplokkidest ehitatud seina puhul on loomulik valgustus ebapiisav, mistõttu rikkus vastustaja kaebaja õigusi. Mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel tuleb arvestada kambri valgustustingimustega inimväärikuse alandamisega. Samas ei nähtu, et ebapiisav loomulik valgus oleks kaebaja tervist rikkunud. Saab nõustuda, et kaebaja väide kirpude esinemise kohta on suusõnaline. Kumbki pool oma seisukohtade tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Juhul, kui kaebaja kambris olid teatud ajal kirbud, ei saa seda lugeda väärikuse alandamiseks, mis kuuluks hüvitamisele. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest. Võttes arvesse Pärnu arestimaja kambri tingimusi kogumis, lisaks asjaolu, et kaebajal puudus võimalus värskes õhus viibida õigusaktides ettenähtud korras ning arvestades kinnipidamise aega, rikuti kaebaja inimväärikust. Kuna kinnipidamistingimusi on Pärnu arestimajas peetud üldiselt rahuldavateks ning kaebaja õiguste rikkumine on seotud eelkõige kinnipidamise kestusega ja värskes õhus jalutamise mittevõimaldamisega, on põhjendatud kaebaja kasuks 552 euro väljamõistmine ehk 3 eurot iga arestimaja viibitud ööpäeva eest. Kaebaja taotles vastustajalt 728 euro välja mõistmist, kohus rahuldab kaebuse 552 euro osas ehk 76 % osas. Kaebaja tasus riigilõivu summas 21,84 eurot. 76% tasutud riigilõivust on 16,38 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. J.A. esitas Tartu Halduskohtu 04.04.2014. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osaliselt, teha uus otsus ja hüvitada mittevaraline kahju summas 3000 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistis halduskohus välja kahju hüvitiseks ebaproportsionaalse kahjutasu ja rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 13. Halduskohus ei arvestanud EIK lahendit, et mittesuitsetajad ja suitsetavad kinnipeetavad tuleb eraldi kambritesse paigutada. Kaebaja viibis koos suitsetajatega ühes kambris 179 päeva. Kaebajalt küsiti, kas ta suitsetab ja märgiti üles, et ei suitseta, kuid paigutati ikka suitsetajatega samasse kambrisse. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja viidatud kohtulahendid, kus on tuvastatud kambri WC nõuetele mittevastavus ja seega kinnipeetava inimväärikuse alandamine. Halduskohtu seisukoht seoses niiske kambriga ja kaebaja võimalusega lasta paigutada end mitte nii niiskesse kambrisse, jääb ebaselgeks. Teise kambrisse ümberpaigutamisel ei oleks olukord muutunud, kuna kaebaja on viibinud Pärnu arestimaja erinevates kambrites ja kõikide kambrite seisukord oli ühesugune. Kaebaja esitas taotluse välja kutsuda tunnistajana D.H. , kes viibis koos kaebajaga Pärnu arestimaja kambris nr 8 ja saab kinnitada kirpude olemasolu ning vastustaja tahtmatust midagi ette võtta. Kohtu seisukoht tunnistajat mitte üle kuulata on seaduse rikkumine, kuna kohus ei kogunud asjakohaseid tõendeid. Ebaselgeks jääb kohtu seisukoht, et kui kambris olid kirbud, ei saa seda lugeda väärikuse alandamiseks. Arestimaja kambrid peavad olema puhtad ja desinfitseeritud ning karistuse kandmine ei tohi põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad. Kaebaja taotleb kaebuses välja toodud punktide uuesti arutamist. Halduskohus hindas ebaõigesti kaebuses väljatoodud tõendeid.

4. PPA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4

Vastuse kohaselt on halduskohtu otsus põhjendatud, kohtu mõttekäik on jälgitav ja rajaneb kaebaja nõuete sisulisel hindamisel koos asjas kogutud muu teabe ja tõenditega. Kohus lähtus kaebaja nõuetest ning hindas neid koos vastustaja esitatud arvamusega. Kahju hüvitamisel tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet ja nende kumulatiivset mõju, mitte lähtuda kitsalt nn üldisest väljakujunenud päevamäärast. Päevamäära rakendamisel tuleb arvestada nii arestimajas viibimise üldist kestust kui ka konkreetsete ajavahemike pikkust eraldi, sest kinnipidamistingimused ei pruugi kõikidel ajavahemikel olla samasugused ega ühesuguse mõjuga isiku õigustele. D.H. kirjalik seletus ei asenda seadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt tunnistaja kuulatakse üle. Kirjalikult antud seisukohad ei asenda seadusega kehtestatud nõudeid. Väide, et kohus jättis põhjendamatult tunnistaja üle kuulamata ei ole õige, kuna kaebaja jättis kaebuses tunnistaja vajalikkuse üle otsustamise kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et J.A. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.04.2014. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. Esmalt annab ringkonnakohus oma seisukoha apellatsioonkaebuse sellele osale, kus kaebaja väidab, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et tema viibimine 179 päeva jooksul suitsetavate isikutega ühes kambris ei alandanud kaebaja inimväärikust. Tõepoolest on Riigikohtu halduskolleegium 28.02.2014. a otsuses nr 3-3-1-6-14 p-s 13 leidnud, et isiku hoidmine vastu tema tahtmist samas ruumis, kus suitsetatakse, on käsitatav tervise õigusvastase kahjustamisega ja see toob kaasa õiguse nõuda kahju hüvitamist. Samas ei ole kaebaja kunagi väitnud, et seoses viibimisega ühes kambris suitsetajatega oleks tal tekkinud mingid tervisekahjustused, mille eest ta nõuaks mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on kogu aeg väitnud, et viibimine suitsetajatega ühes kambris alandas ainult tema inimväärikust. Peale selle on halduskohus õigustatult märkinud, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks keelanud kaaskinnipeetavatel suitsetada või oleks seoses selle probleemiga pöördunud vastustaja poole. Seega on kaebaja ise sisuliselt aktsepteerinud kaaskinnipeetavate sellist käitumist ning tal puudub alus nõuda mittevaralise kahju hüvitist sellise olukorra eest, mida ta ise vabatahtlikult talus.

7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema inimväärikust alandas asjaolu, et ta pidi oma isiklikke vajadusi rahuldamata teiste kinnipeetavate nähes. Nagu nähtub vastustaja vastusest kaebusele (tl 18-21) ja sellele lisatud fotost (tl 34 p) on WC muust kambrist eraldatud kolmest küljest – kahest küljest kambri seinaga ja ühest küljest betoonseinaga, samuti antakse kambrisse kardin. Seega on tõendatud asjaolu, et kaebajal oli võimalik oma isiklikke vajadusi rahuldada kaaskinnipeetavate eest varjatult ja puudub alus rääkida tema inimväärikuse alandamisest. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et VangS § 90 lg 4 alusel peab olema tagatud vahistatu pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine ja seega oleks teistsuguse WC korral selline jälgimine võimatu.

8. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et tema inimväärikust alandas ka asjaolu, et ta pidi viibima niiskes kambris. Pärnu arestikambri vanema ettekandest nähtuvalt on kambrites olemas ventilatsioon, millest üks tõmbab õhku välja ning teine puhub sisse ning vastab esitatud nõuetele. Samuti on ventilatsioonitorusid tihti puhastatud nende korrasoleku eest vastutava poolt (tl 24). Samuti ei ole kaebaja pöördunud arestikambri töötajate poole seoses kambri tingimuste mittevastavusega. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja

5

sellekohased väited ei ole tõendamist leidnud ja tal puudub nõuda mittevaralise kahju hüvitist niiske kambri eest.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jäänud endisele seisukohale, et kambris olid kirbud ja vastustaja ei võtnud nende suhtes midagi ette. Pärnu arestikambri vanem on kinnitanud, et üks kord kvartalis tehakse arestikambris kahjurite tõrjet. Kui kahjureid avastatakse enne korrapärast tõrjet, siis kutsutakse kohe kahjuritõrjet korraldav firma kohale. Ringkonnakohus peab vastustaja taolisi väiteid usutavaks. Kuna kahjurite esinemise korral ei puutuks nendega kokku mitte ainult kinnipeetavad, vaid ka arestikambri töötajad, siis ei ole eluliselt usutav, et kahjurite esinemisel ei võetaks tarvitusele meetmeid nende tõrjumiseks. Seega on halduskohus õigustatult taolise kaebaja väite arvesse võtmata jätnud.

10. Kaebaja on leidnud ka seda, et tunnistaja D.H. üle kuulamata jätmine on halduskohtu poolt toime pandud rikkumine. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Oma kaebuses halduskohtule on kaebaja soovinud asja arutamist kirjalikus menetluses. Samas on ta lisanud, et kui halduskohus vajab lisatõendeid, siis tuleb asja arutada avalikul istungil ja üle kuulata tunnistajana D.H. s, kes viibis temaga ühes kambris (tl 4). Seega on kaebaja jätnud tunnistaja ülekuulamise vajaduse kohtu otsustada. Kuna halduskohus leidis, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses, siis on halduskohus leidnud, et tunnistaja ülekuulamine ei ole vajalik ja kohus ei ole sellega rikkunud mingeid seaduse sätteid.

11. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 728 eurot. Apellatsioonkaebuses on kaebaja nõudnud juba hüvitist 3 000 euro suuruses summas. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta apellatsioonkaebuses on oma hüvitist sellisel määral suurendanud. Halduskohus on lugenud õiglaseks hüvitiseks kaebaja värskes õhus jalutamisest ilmajätmisega 552 eurot, so 3 eurot ööpäevas. Ka vastustaja on pidanud sellist hüvitist põhjendatuks, kuna ta ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud. Kuna ka ringkonnakohus ei tuvastanud kaebaja õiguste teisi rikkumisi, siis puudub alus väljamõistetud hüvitise suurendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et see hüvitis vastab ühiskonna õiglustundele ja väärtushinnangutele ja see on võrreldav ühiskonna vähemkindlustatud rühmade sissetuleku selle osaga, mis statistiliste andmete järgi ei kuulu vältimatuteks väljaminekuteks.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jääb kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (riigilõiv 73,44 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Madis Ernits

Agu Timmi