2-14-50462/92 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

9.juuni 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-50462

Tsiviilasi

XXXhagi XXX, XXX, XXX, XXX, korporatsiooni XXX,

XXX, XXX, Swedbank AS-i ja XXXvastu

kinnistusraamatus kaasomandi osade suuruse kannete ja

ehitisregistri kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste

andmise kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX)

Kostjad I, V ja VI: XXX (isikukood XXX), korporatsioon

XXX (registrikood XXX), XXX (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Carmen Tars

Kostja II–IV ja IX: XXX (isikukood XXX), XXX

(isikukood XXX), XXX (XXX) ja XXX(isikukood XXX)

Kostja VII: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anneli Urge-Manitski

Kostja VIII: Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5. mai 2015, kus osalesid hageja XXX,

kostjate I, V ja VI lepinguline esindaja Carmen Tars,

kostjad XXXja XXXning kostja VIII lepinguline esindaja

Külli Reinfeld

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX, XXX, XXX, XXX, korporatsiooni XXX, XXX,

XXX, Swedbank AS-i ja XXXvastu kinnistusraamatu registriosades nr XXX, XXX

kaasomandi osade suuruse kannete ja Tallinnas XXX asuvate hoonete ehitisregistri

kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt.

3. Rahuldada kostja XXX taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

mõista hagejalt XXX kostja XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas

440,76 eurot (lepingulise esindaja kulu).

4. Rahuldada kostjate XXX , XXX , XXX , korporatsioon XXX, XXX ja XXXtaotlus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXX

nimetatud kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitis summas kokku

2-14-50462

2 (9)

1 196,29 eurot (lepingulise esindaja kulu) selliselt, et kostjale XXX tuleb hagejal

tasuda 311,72 eurot, kostjale XXX166,64 eurot, kostjale XXX166,64 eurot, kostjale

korporatsioon XXX 257,05 eurot, kostjale XXX 146,07 eurot ja kostjale

XXX148,17 eurot.

5. Mitte menetleda hageja 4. juuni 2015 avaldust menetluskulude kindlaks-

määramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX (hageja) esitas 20. märtsil 2014 hagi XXX (kostja I), XXX (kostja II), XXX (kostja III),

XXX (kostja IV), korporatsiooni XXX (kostja V), XXX (kostja VI), XXX (kostja VII),

Swedbank AS-i (kostja VIII) ja XXX(kostja IX) vastu kinnistusraamatus kaasomandi osade

suuruse kannete ja ehitisregistri kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse

tuvastamiseks.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 6. juuni 2014. aasta määrusega. Kostja VIII esitas

11. juulil 2014, kostja VI 8. augustil 2014, kostja VII 14. augustil 2014 ning kostjad III ja IV

18. augustil 2014 hagile vastuse. Kostjad I, III–VI ja IX esitasid 8. septembril 2014 ühise

vastuse hagile. Hageja esitas oma arvamuse kostjate vastustele 19. oktoobril 2015 ja

22. oktoobril 2014. Kostjad I, III–VI ja IX esitasid oma täiendava vastuse 1. detsembril 2014 ja

kostja VII 2. detsembril 2014. Hageja esitas 30. jaanuaril 2015 täiendava arvamuse ja

11. veebruaril 2015 lisad. Oma täiendavad vastused esitasid kostja VIII 4. veebruaril 2015,

kostja I 25. veebruaril 2015 ning kostjad I, V ja VI 26. veebruaril 2015.

3. Oma avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjad esitasid

29. jaanuaril 2015 kostja VII, 4. mail 2015 kostjad I, V ja VI (hõlmab osaliselt ka kostjate III,

IV ja IX kulusid) ning 7. mail 2015 täpsustatud avalduse (samuti hõlmab osaliselt kostjate III,

IV ja IX menetluskulusid). Kostjad III ja IV täpsustasid oma kulusid 5. mai 2015 kohtuistungil.

4. Kohus kuulas pooled ära 3. veebruari 2015 korraldaval istungil ja 5. mai 2015 kohtuistungil.

POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

5. Hageja esitas kostjate vastu järgmised nõuded:

− kohustada kostjaid tegema tahteavaldus kinnistusraamatu registriosades nr XXX, XXX

ja XXX kannete tegemiseks järgnevalt: kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese

2-14-50462

3 (9)

osa kande asendamiseks uue kandegaXXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum

nr 3, mille üldpind on 70,3 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande

asendamiseks uue kandega: XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 4 mille

üldpind on 36,9 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande

asendamiseks uue kandega: XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 2 mille

üldpind on 55,8 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande

asendamiseks uue kandega: XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 5, mille

üldpind on 45,8 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande

asendamiseks uue kandega: XXX mõttelise osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 6a

mille üldpind on 57 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande

asendamiseks uue kandega: XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 6 mille

üldpind on 62,2 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande

asendamiseks uue kandegaXXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 10 mille

üldpind on 64,7 m2 (edaspidi „esimene nõue”);

− kohustada kostjaid tegema tahteavaldus ehitise teatise esitamiseks Tallinnas XXX

asuvate hoonete kohta ehitisregistri kannete muutmiseks: põhimaja (ehitisregistri

registri nr XXX) osas (hoone keldri pindala 160,3 m2; hoone pööningu pindala 151,2 m2;

hoone maht 3136,3 m3; hoone üldpind (neto suletud pind) 721 m2) ning hoovimaja

(ehitisregistri registri nr XXX) osas (korteri nr 2 pindala (üldpind) 55,8 m2; korteri nr 2

elamispind 40,8 m2; hoone maht 626,1 m3; hoone üldpind (neto suletud pind) 133,1 m2;

edaspidi „teine nõue”).

6. Hageja põhiväited on järgmised:

− hageja ja kostjad on Tallinnas aadressil XXX asuva ja korteriomanditeks jaotatud

kinnistu (edaspidi „kinnistu”) kaasomanikud. Kinnistul paiknevad põhimaja

(ehitusregistri kood XXX), hoovimaja (ehitisregistrikood XXX) ning kaks kuuri

(ehitistregistri koodid XXX ja XXX, kõik koos edaspidi „hooned”);

− hageja omandas hoovimajas asuva korteri nr 2 vallasasjana 1994. aastal ning ostu-

müügilepingus oli märgitud korteri pindala 49,7 m2. Hageja on teinud kindlaks, et

hoonetes asuvate korterite erastamiseks kasutatud 2002. aasta eksplikatsioonil on

ebaõigesti arvutatud ja märgitud hageja korteri üldpind, põhimaja ja hoovimaja maht,

keldri pindala ja märkimata pööninguruumide pindalad. Seega on ehitisregistris ja

kinnistusraamatus märgitud ebaõiged andmed. See kitsendab hageja õigusi.

7. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Hageja esitas 4. juunil 2015 oma

menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 2 024 eurot

(advokaadikulu 904 eurot, riigilõiv 550 eurot ja spetsialisti hinnang 570 eurot).

Kostjate vastuväited

8. Kostjad vaidlevad hagile vastu, v.a kostja VIII, kes nõustus taotletavate nõusolekute

andmisega ja kostja II, kes ei ole hagile vastanud. Kostjate põhiväited on järgmised:

− kostjad I, III, IV, V, VI ja VII leiavad, et hageja on ise teostanud oma korteris

ebaseaduslikke ümberehitusi, mille tulemusena on hageja suurendanud näiliselt oma

korteriomandi üldpinda ning mistõttu on muutunud kanded ehitisregistris ja

kinnisturaamatus erinevaks tegelikkusest. Kostjad ei nõustu, et andmed on valed

tulenevalt vigastest mõõdistustest;

− 2002. aastal väljastatud eksplikatsioon on ümberkirjutis hooneregistris olevast

eksplikatsioonist, mis on koostatud enne 1990. aastat. Eksplikatsiooni koostaja ei

omanud õigust muuta hooneregistris olevaid andmeid;

− seadusest ei tulene alust kaasomandi mõttelise osa vastavusse viimist, kui kaasomanik

on oma arvel ehitise kasulikku pinda suurendanud.

2-14-50462

4 (9)

9. Menetluskulud paluvad hagile vastanud kostjad panna hageja kanda. Kostja VII

menetluskulude nimekirja järgi on kostja VII kandnud menetluskulusid 500 USA dollarit

(440,76 eurot, Eesti Panga kurss 29. jaanuari 2015 seisuga) 5 h eest tunnihinnaga 100 USA

dollarit tunnis (toimingud: 2 h asja materjalidega tutvumine, 1 h kostja vastus kohtule ja 2 h

kliendi teavitamine asja menetlusest). Kostja VII kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasjaga ja ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjate I, III, IV, V, VI ja IX

ühised kulud on 958,80 eurot (11 h 45 min eest tunnihinnaga 68 eurot + 20 % käibemaks) ning

lisaks kostjate I, V ja VI ühised kulud on 1 108,13 eurot (13 h 35 min eest sama tunnihinnaga).

Kostjad I, III, IV, V, VI ja IX kinnitavad, et kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja nad ei

ole käibemaksukohustuslased. Kostja VIII ei taotle hagejalt menetluskulude väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

Kohus teeb otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel lihtsustatud kujul.

11. Hageja ning kostjad I–VI ja IX on korteriomanditeks jaotatud kinnistu kaasomanikud, st

neile kuuluvad seal asuvad korteriomandid. Kostjad VII ja VIII on korterile nr 10 vastava

korteriomandi hüpoteegipidajad (I kd tl 9–10 ja 65–70). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1

sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande

parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse,

asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-d 1 ja 8

sätestavad, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek,

kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eelneva

põhjal käsitleb kohus hageja nõudeid sooritusnõuetena kostjate kohustamiseks. Kui kohus hagi

ühes või mõlemas nõudes rahuldab, siis asendab kohtuotsus kostjate vastavaid tahteavaldusi.

12. Hageja soovib esimese nõudega esiteks saavutada kinnistu korteriomandite (I kd tl 9–10

ja 65–70) mõtteliste osade suuruste muutmist ja nõuab selleks vajalike kostjate tahteavalduste

andmiseks kohustamist. AÕS ei võimalda kaasomanikul esitada kaasomandi mõtteliste osade

vastavusse viimise nõuet nagu seda sai teha Eesti NSV Tsiviilkoodeksi §-s 123 sätestatu alusel.

Asja mõtteline osa on TsÜS § 56 järgi tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse

murdosana asjast. Mõtteliste osade suuruse muutmist ei saa kehtiva õiguse alusel nõuda, seega

jätab kohus hageja nõude mõtteliste osade suuruse muutmiseks nõudel õigusliku aluse

puudumise tõttu rahuldamata (vt Riigikohtu 22. mai 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-

03, p 10). Nõue jääb selle õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata ka kostja II suhtes, kes

ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ja kostja VIII suhtes, kes ei vaielnud hageja taotlusele vastu,

sest leidis, et see ei kahjusta tema õigusi.

13. Esimene nõue on teiseks suunatud korterite nr 2, 5 ja 6a (I kd tl 9–10, 67 ja 69) üldpindade

andmete (reaalosa suurus) muutmisele. Teise nõudega tahab hageja saavutada samade ja veel

teatavate andmete muutmist ehitisregistris vastavalt 2011. aasta eksplikatsioonile (I kd tl 22-29,

II kd tl 31–41 ja 69–79). Hageja väidab, et 2002. aasta eksplikatsioonis (I kd tl 14–21, II kd 58-

68) toodud andmed on ebaõigesti arvutatud. Hagiavalduse kohaselt on põhimaja osas andmed

ehitisregistrisse valesti kantud – pööning on sissekandmata ja keldriruumide andmed põhinevad

ekslikul mõõtmisel. Ebaõigete faktiliste andmete kandmine maatüki või ehitise kohta registrisse

ei muuda selle tegelikke omadusi. Ehitisregistri andmetel on ehitusseaduse (EhS) § 56 lg 2 järgi

üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Sarnaselt ka kinnistusraamatu registriosa esimesse

jakku „Kinnistu koosseis” kantud andmetel ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust,

2-14-50462

5 (9)

nagu järeldub KRS § 13 lg 2 teisest lausest. Koostoimes korteriomandiseaduse § 5 lg-tega 2

ja 3 kehtib see ka korteriomandi andmete kohta (Riigikohtu 8. veebruari 2012. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 31 teine lõik). EhS § 57 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri

2002. aasta määruse nr 405 („Riikliku ehitisregistri” asutamine ja pidamise põhimäärus) § 13

loetlevad isikud, kes võivad esitada ehitisregistrile andmeid. Korteriomanikud ega kaasomandis

oleva ehitise või kinnistu omanikud viidatud loetellu ei kuulu. Järelikult puudub hagejal

õiguslik alus nõuda kostjate tahteavaldusi korterite nr 2, 5 ja 6a üldpindade kohta

kinnistusraamatusse kantud andmete, aga ka hoonete kohta ehitisregistrisse kantud andmete

muutmiseks. Sel põhjusel ei saa rahuldada esimese nõude käesolevas punktis uuritud osa ega

teist nõuet. Sarnaselt eelmise punkti viimases lauses märgituga jääb hagi ka selles osas

rahuldamata kõigi kostjate suhtes.

14. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. aasta määruse nr 72 (ehitise

teatise vorminõuded ja esitamise kord) § 1 lg 2 sätestab, et ehitise omanik võib esitada

olemasolevate ehitiste kohta käivate andmete täpsustamiseks kohalikule omavalitsusele ehitise

teatise. Kohus kontrollib seetõttu hageja teist nõuet muu hulgas ka kui kohalikule

omavalitsusele ehitise teatise esitamise tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuet. Viimati

viidatud määruse § 3 lg 2 näeb ette, et ehitise teatis peab olema allkirjastatud selleks volitusi

omava isiku poolt. AÕS § 71 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate

isikute ees kõik omaniku õigused. Järelikult ei ole kõnealuse teatise esitamiseks vajalik teiste

kaasomanike nõusolek ja ka selliselt käsitletuna tuleb jätta hageja teine nõue rahuldamata

õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu.

15. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata järgmised tõendid:

I kd tl 11–13, 30–35, 174–179 ja 203 ning II kd tl 133–135, 154 ja 167–168, sest neist ei nähtu

asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

16. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 4 ning § 134 lg 1 alusel 7 000 eurot. Hageja

on tasunud ettenähtust rohkem riigilõivu, mille tagastamist võib hageja taotleda TsMS § 150

lg 1 p 1 alusel.

17. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks kostjate menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide

põhjal.

18. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu

120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-92-13; 2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-

13). Riigikohus on ka hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015.

aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu

11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kohus leiab, et

kostjate esindajate tasumäärad on põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab

kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta

määrus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-13,

p 16).

Kostjad

kinnitasid,

et

nad

ei

ole

käibemaksukohustuslased. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa

kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga käibemaksuga.

19. Kostjate menetluskulude nimekirjad on kooskõlas tsiviilasja käiguga ning kostja VII

esindaja loetletud toimingute ajakulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab

kostja VII menetluskulude rahaliseks suuruseks taotletud summa 440,76 eurot (500 USA

2-14-50462

6 (9)

dollarit, Eesti Panga kurss 29. jaanuari 2015 seisuga; lepingulise esindaja tasu 5 tunni eest

tasumääraga 100 USA dollarit tunnis).

20. Kostjate I, III–VI ja IX lepingulise esindaja ajakulu ei ole tema kvalifikatsiooni ja vaidluse

keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang kostjate I, III–VI ja IX

esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr Kuupäev

Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

1 08.10.14 ülevaade tähtaja piken-

damise taotlusest ja kohtu

kirjast; juriidiline analüüs;

kohtumine kostjaga III

1:00 kostjate 01.12.14 vastuse

ettevalmistamise, sh

dokumentidega tutvumise ja

koostamise põhjendatud ajakulu

on kokku 4 h arvestades kohtule

esitatud dokumentide sisu ja

mahtu

4:00

2 20.10.14 tutvumine hageja

seisukohaga, taotluse ja

lisadega; analüüs; asjaolude

täpsustamine klientidelt

0:30

3 22.10.14 ülevaade hageja dokumen-

tidest, analüüs ja võrdlus

0:10

4 11.11.14 10.11.14 määrusega

tutvumine ja ülevaade

klientidele; hageja 19.10.14

ja 22.10.14 vastuste analüüs

0:35

5 20.11.14 kostjate seisukoha

koostamine; hageja

seisukohtade analüüs ja

vastuväidete kaardistamine

0:55

6 21.11.14 hageja tõendite võrdlus ja

analüüs, nõupidamine

0:15

7 24.11.14 kohtumine klientide

esindajaga; kostjate ühise

seisukoha koostamine ja

edastamine

2:50

8 01.12.14

0:25

9 16.12.14 kohtukutse vastuvõtmine,

info istungist klientidele

0:10 põhjendatud ja vajalik toiming

ning ajakulu

0:10

10 14.01.15 ülevaatlik tutvumine

14.01.15 määrusega,

tähtaegade fikseerimine

0:05 põhjendatud ja vajalik toiming

ning ajakulu

0:55

11 15.01.15 tutvumine 14.01.2015

määrusega, analüüs,

ülevaade ja asjaolude

täpsustamine klientidelt

0:50

12 19.01.15 päring raamatupidajale

0:05 kulu väljamõistmine hagejalt ei

ole põhjendatud

13 19.01.15 nõupidamine ja kirjavahetus

klientidega seonduvalt

istungil osalemisega

0:25 kohus arvestab nimetatud

ajakuluga (nr 13–15) edaspidi

nr 18 juures, mis vastab ka

istungil avaldatud esinduse

ulatusele

14 20.01.15

0:05

15 28.01.15 ettevalmistumine 03.02.15

istungiks, sh kohtupraktika

ja õigusaktide analüüs

0:55

2-14-50462

7 (9)

Nr Kuupäev

Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

16 01.02.15 ülevaade hageja täiendavast

seisukohast ja tõenditest ja

määruskaebusest

0:10 hageja dokumentidega

tutvumise põhjendatud ja

vajalik ajakulu on 1 h

arvestades hageja poolt esitatud

dokumentide sisu ja pikkust;

istungiks ettevalmistamist

hindab kohus koos toiminguga

nr 18

1:00

17 02.02.15 ettevalmistumine istungiks,

sh tutvumine hageja

seisukoha ja tõendite ning

määruskaebusega;

nõupidamised

2:20

Vahesumma:

tabeli nr 1-17 kulud on kostjate I, III–VI ja IX ühine kulu

6:05

18 03.02.15 ettevalmistumine istungiks

ja istungil osalemine

2:15 03.02.15 istung kestis 11:10–

11:50, st kokku 40 min,

istungiks valmistumise ajakulu

ei ole üldjuhul põhjendatud

suuremas ulatuses kui istungi

kestus, seega on valmistumise

ajakulu põhjendatud ja vajalik

40 min ulatuses

1:20

19 03.02.15 nõupidamine kostjaga I

ning istungijärgne analüüs

0:40 istungi protokolliga tutvumine

on põhjendatud 5 min ulatuses

ning istungijärgne analüüs ja

nõupidamine klintidega on

põhjendatud kokku 30 min

ulatuses arvestades menetluse

seisu ja kohtu määratud

tähtaegasid

0:35

20 04.02.15 tutvumine istungi

protokolliga, täiendavate

tõendite kogumine

0:30

21 09.02.15 nõupidamine, uue

mõõdistamise vajaduse

hindamine

0:15

22 11.02.15 tutvumine hageja uuesti

esitatud notari kirjaga

0:05 põhjendatud ja vajalik toiming

ning ajakulu

0:05

23 13.02.15 tutvumine kohtu kirjaga

määruskaebuse rahuldamata

jätmise ja ringkonnakohtule

saatmise kohta

0:10 arvestades kohtukirja sisu ja

pikkus, siis on põhjendatud ja

vajalik ajakulu 5 min

0:05

24 17.02.15 seisukoha koostamine

hageja 30.01.15 taotlustele

ja seisukohtadele ja

11.02.15 täiendavale

tõendile

1:30 kostjate 26.02.15 vastuse

ettevalmistamise ja koostamise

(toimingud nr 24–29)

põhjendatud ja vajalik ajakulu

on 2 h arvestades, selle sisu ja

mahtu ning asjaoluga, et kohus

on 14.01.15 määruse

analüüsimise ajakulu mõistnud

välja eraldi

2:00

25 18.02.15 kostjate seisukoha

koostamine hageja 30.01.15

taotlustele ja 11.02.15

täiendavale tõendile

1:05

26 23.02.15 kostjate seisukoha

koostamine hageja 30.01.15

taotlustele ja 11.02.15

täiendavale tõendile

0:25

27 25.02.15 tutvumine kostja I 25.02.15

seisukohaga

0:05

28 26.02.15 kõne kliendiga, asjaolude

täpsustamine

0:05

2-14-50462

8 (9)

Nr Kuupäev

Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

29 26.02.15 kostjate seisukoha lõplik

vormindamine ja esitamine

0:10

30 25.03.15 tutvumine ringkonnakohtu

määrusega hageja

määruskaebuse rahuldamata

jätmise kohta, analüüs,

nõupidamine klientidega

0:15 tutvumine ringkonnakohtu

määrusega on põhjendatud

5 min ulatuses, sest maakohtu

määrus jäi muutmata,

põhjendused on ca pool

lehekülge ning menetluse käik

ja määruskaebus on kostjatele

teada; määrus analüüs ja

nõupidamine klientidega ei ole

põhjendatud ja vajalik toiming,

kuivõrd nimetatud määrusest ei

tulene kostjatele mingeid

tähtaegu ega kohustuslike

toiminguid, mille osas oleks

vaja klientidega nõu pidada

0:05

31 29.04.15 ettevalmistumine istungiks,

sh ülevaade asjas esitatud

tõenditest ning põhiliste

seisukohtade kaardistamine

3:00 vt nr 18 ja 32

2:05

Vahesumma:

tabeli nr 18-31 kulud on kostjate I, III–V ja IX ühine kulu

6:15

32 05.05.15 esindus istungil

2:05 05.05.15 istung toimus 12:05 –

14:10, seega on ajakulu

põhjendatud ja vajalik

2:05

33 05.05.15 istungi eelne ja järgnev

analüüs (sh tutvumine

protokolliga ja parandamise

taotluse vajaduse analüüs)

1:00 protokolliga tutvumise ajakulu

on 5 minutit, istungi eelne

analüüs on hõlmatud istungi

ettevalmistamise kuluga ja

istungile järgnev analüüs on

põhjendatud 10 min osas, kuna

kohus määras pooltele

täiendavad tähtajad seoses

menetluskuludega ning teatas

lahendi kuulutamise aja, seega

suuremas ulatuses pole

nimetatud toiming põhjendatud

0:15

Vahesumma:

tabeli nr 32-33 kulud on kostjate I, V ja VI ühine kulu

2:20

Kokku (tund:minut) 25:20

Kokku (tund:minut) 14:40

(tundides) 25,33

(tundides) 14,67

21. Kohus määrab kostjate I, III–VI ja IX vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalised

suurused eelneva tabeli põhjal järgmiselt:

− kostjate I, III–VI ja IX ühine kulu on 6 h 5 min ehk 6,08 h eest 496,13 eurot ( = 6,08 ×

68 + 20%) – see kulu jaguneb viidatud kuue kostja vahel võrdselt;

− kostjate I, III–V ja IX ühine kulu on 6 h 15 min ehk 6,25 h eest 510 eurot ( = 6,15 × 68

+ 20%) – kostjad on 7. mai 2015 täpsustuses märkinud, et vastavast arvest nr 20140457

soovivad nad kulude summas 816 euro hüvitamist järgmiselt: kostjale I 265 eurot

2-14-50462

9 (9)

(32,48%), kostjale III 134,30 eurot (16,46%), kostjale IV samuti 134,30 eurot (16,46%),

kostjale V 177,60 eurot (21,76%) ja kostjale IX 104,80 eurot (12,84%);

− kostjate I, V ja VI ühine kulu on 2 h 20 min ehk 2,33 h eest 190,13 eurot ( = 2,33 × 68

+ 20%) – see kulu jaguneb kolme kostja vahel võrdselt;

− kostjale I tuleb hüvitada 311,72 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 32,48% + 190,13 : 3);

− kostjale III tuleb hüvitada 166,64 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 16,46%);

− kostjale IV tuleb hüvitada 166,64 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 16,46%);

− kostjale V tuleb hüvitada 257,05 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 21,76% + 190,13 : 3);

− kostjale VI tuleb hüvitada 146,07 eurot ( =496,13 : 6 + 190,13 : 3);

− kostjale IX tuleb hüvitada 148,17 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 12,88%);

− kokku kuulub kostjatele I, III–VI ja IX hüvitamisele 1 196,29 eurot ( = 311,72 + 166,64

+ 166,64 + 257,05 + 146,07 + 148,17) – selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu

ja menetluslikku käiku, samuti iga kostja panust kulude kandmisesse arvestades

põhjendatud;

− rahuldamata jääb kostjate I, III–VI ja IX taotlus 870,67 euro ulatuses õigusabikulude

hüvitamiseks ( = 2066,93 –1196,29 ).

22. Kohus jätab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks menetlemata TsMS

§ 331 lg 1 alusel. TsMS § 176 lg 1 kohaselt tuli hagejal esitada menetluskulude avaldus enne

kohtuvaidlusi. Lisaks oli kohus 5. mai 2015 istungil määranud pooltele täiendavad tähtajad

menetluskulude täpsustamiseks, mida hageja ei järginud. TsMS § 176 lg-tes 7 ja 8 sätestatud

korras tuleks kohtul vastaspoolelt küsida arvamust menetluskuludele, st hageja avalduse

menetlemine põhjustaks menetluse viibimist. Samuti ei ole hageja põhistanud avalduse

hilisemat esitamist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik