3-15-1285/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVõru Linnavalitsuse 18.03.2015. a korraldusega nr 107 keelduti rahuldamast P.K. avaldust saada erakorralist ravimitoetust ravimite ostmiseks ning haigla arve tasumiseks. P.K. esitas 18.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse 18.03.2015. a korralduse nr 107 tühistamiseks ja Võru Linnavalitsuse kohustamiseks tasuda kaebaja haiglaravi arved ja eraldada retseptiravimite väljaostmiseks vajalikud vahendid. Kaebuses esitas P.K. taotluse tagada esialgse õiguskaitse korras kaebaja ravimitega seotud kulutuste hüvitamine ning haiglaravi arvete tasumine Võru Linnavalitsuse poolt.
Legislator headnote
AI generated3-15-1285/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a määrusega jäeti P.K. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab HKMS § 249 lg 1, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1285 Haldusasi P.K. kaebus Võru Linnavalitsuse 18.03.2015. a korralduse nr tühistamiseks ning Võru Linnavalitsuse kohustamiseks tasuda P.K. haiglaravi arved ja eraldada retseptiravimite väljaostmiseks vajalikud vahendid Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.K. Vastustaja Võru linn RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Võru Linnavalitsuse 18.03.2015. a korraldusega nr 107 keelduti rahuldamast P.K. avaldust saada erakorralist ravimitoetust ravimite ostmiseks ning haigla arve tasumiseks.
2. P.K. esitas 18.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse 18.03.2015. a korralduse nr 107 tühistamiseks ja Võru Linnavalitsuse kohustamiseks tasuda kaebaja haiglaravi arved ja eraldada retseptiravimite väljaostmiseks vajalikud vahendid. Kaebuses esitas P.K. taotluse tagada esialgse õiguskaitse korras kaebaja ravimitega seotud kulutuste hüvitamine ning haiglaravi arvete tasumine Võru Linnavalitsuse poolt.
3. Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a määrusega jäeti P.K. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab HKMS § 249 lg 1, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 23 lõike 1 kohaselt võib vallavõi linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Võru Linnavolikogu 22.12.2010. a määruse nr 29 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 p 3 sätestab sissetulekust sõltuva toetusena ravimitoetuse. Linnavolikogu määruse § 3 lõike 1 kohaselt makstakse sissetulekust sõltuvat toetust allpool toimetulekupiiri elavate isikute toimetuleku soodustamiseks.
Paragrahv 17 täpsustab, et ravimitoetus määratakse retseptiravimite kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks kuni 44,74 eurot aastas ning toetuse taotlemisel esitatakse avaldus ja ravimi kuludokument. 2015. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 8 punktis 1 on määratud toimetulekupiiriks 90 eurot kuus. SHS § 22 lg 12 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Võru Linnavalitsus on oma otsuses tuvastanud ning P.K. ei ole vastu vaielnud sellele, et ta moodustab koos oma abikaasa ning täiskasvanud pojaga ühise majapidamise.
Seega oli Võru Linnavalitsus halduskohtu hinnangul lugenud toimetulekupiiriks õigesti 234 eurot. Erinevalt toimetulekutoetuse määramise aluseks olevast SHS § 22 lõikest 1, lähtus Võru Linnavolikogu määruse § 3 lg 1 toimetulekupiirist formaalselt, võtmata arvesse kulutusi eluasemele. Kuivõrd aga tegemist on kohaliku omavalitsuse poolt omal initsiatiivil kehtestatud toetusega, on kohaliku omavalitsuse kaalumisruum siinkohal äärmiselt lai, mistõttu ei ole võimalik määruse sel viisil kehtestamist Võru linnale ette heita. Kuna P.K. sissetulek kuus on 308,65 eurot, oli Võru Linnavalitsusel õigus jätta taotlus rahuldamata.
Seejuures ei ole Võru Linnavalitsus arvestanud andmeid P.K. abikaasa ning temaga koos elava poja sissetulekute kohta, mistõttu oli halduskohtul põhjust arvata, et tegelikkuses ületab P.K. perekonna sissetulek toimetulekupiiri märgatavalt enam. Samuti märkis halduskohus täiendavalt, et Võru Linnavolikogu määruse § 17 lg 1 ei näe ette haigla arvete hüvitamist ning sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et toetus on mõeldud kulude tagantjärele hüvitamiseks, mitte veel välja ostmata ravimite ennetavaks hüvitamiseks.
Eeltoodut arvesse võttes oli halduskohus seisukohal, et P.K. kaebuse eduväljavaated on vähesed. Seetõttu ei pidanud halduskohus võimalikuks panna Võru linnale esialgse õiguskaitse korras kohustust, milleks kehtiv õigus teda suure tõenäosusega ei kohusta. Seejuures rõhutas halduskohus, et isegi siis, kui P.K. sissetulek võimaldaks talle toetust määrata, puudutab tema taotlus niisuguseid kulu liike (haigla arve) ning selliseid summasid (kokku 84,79 eurot), mille osas Võru Linnavolikogu linnale toetuse maksmise kohustust võtnud ei ole. Seetõttu jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vastuseks P.K. väidetele seoses puuetega isikute õigusega iseseisvale toimetulekule märkis halduskohus, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on mõeldud puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks. Võru Linnavalitsuse 18.03.2015. a otsusest nähtub, et kaebajale on vastav toetus ka määratud.
3. P.K. esitas määruskaebuse, milles palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a määrus ning teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel kindlaks tehtud P.K. raske puue ja sellest tulenevad lisakulud abistajale, transpordile ja abivahenditele. Puuetega isikute sotsiaalhoolekanne, sh ravi ja ravimite erivajaduse tagamine, on vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 26 linnavalitsuse kohustus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5. Tartu Halduskohus jättis 22.05.2015. a määrusega põhjendatult P.K. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, kuna esitatud kaebuse eduväljavaated on vähesed.
6. Vastavalt HKMS § 249 lg 1 lausele 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks võimatuks või ebamõistlikult keerukaks kaebaja õiguste kaitse kaebuse rahuldamise korral. Käesoleval juhul on kaebuse eesmärki, milleks on sotsiaaltoetuste väljamaksmine, võimalik saavutada kohtuotsusega. Puudub alus arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudaks võimatuks või ebamõistlikult keerukaks kaebajale sotsiaaltoetuse tagantjärgi välja maksmise ka siis, kui tema kaebus rahuldataks. Samas on halduskohus põhjendatult viidanud sellele, et esitatud kaebuse eduväljavaated ei ole halduskohtu arvates suured, arvestades 18.03.2015. a korralduse põhjendusi ja vastustaja 21.05.2015. a selgitusi. Samuti nähtub asja materjalidest, et 26.05.2015. a määruses peab halduskohus P.K. kaebust tähtaega ületades esitatud kaebuseks, andes kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja vastavate põhjenduste esitamiseks.
7. Kaebaja väited seoses kestvate terviseprobleemide ja jooksvalt tekkivate ravimining ravikuludega ei ole seotud käesoleva vaidluse esemega, milleks on Võru Linnavalitsuse 18.03.2015. a korralduse nr 107, mis käsitles taotlust hüvitada enne 2015. a märtsi soetatud ravimite ostuhind ja Lõuna-Eesti Haigla AS-i voodipäevatasu arve, tühistamise nõue. Seetõttu ei saa kohus esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat tekkinud või jooksvaid ravimitega, visiiditasudega jms. seotud kulutusi hüvitama. Isegi esitatud kaebuse rahuldamise korral saaks kohus teha Võru Linnavalitsusele üksnes ettekirjutuse kaebaja 27.02.2015. a taotlus uuesti läbi vaadata. Asjaolu, et kaebajal puuduvad vahendid ravimite ostmiseks, ei mõjuta sisuliselt käesoleva asja menetlust ega saa olla esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjuseks.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a määruse muutmata.
Agu Timmi Einar Vene Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/