3-15-691/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtuasja number Tartu Halduskohus

3-15-691

Otsuse kuupäev

09.juuni 2015, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

V. T kaebus Viru Vangla 03.02.2015 haldusakti nr 6-10/3269- 2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 23.01.2015 taotluse uueks otsustamiseks, millega võimaldada kaebajal asuda õppima 10. klassi 2015/2016 õppeaastal

Menetlusvorm

Menetlusosalised Kirjalik menetlus

Kaebaja V. T Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon Tühistada Viru Vangla 03.02.2015 haldusakt nr 6-10/3269-2, muus osas jätta kaebus rahuldamata. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 9.juulil 2015. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, POOLTE SEISUKOHAD

1. 23.01.2015 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse, reg nr 6-10/3269-1,milles soovis, et vangla võimaldaks tal õppima asuda 10. klassi 2015.aastal (tl 11). Viru Vangla jättis 03.02.2015 otsusega nr 6-10/3269-2 taotluse rahuldamata (tl 12). Kaebaja Viru Vangla 03.02.2015 otsusega nr 6-10/3269-2 ei nõustunud ja esitas 10.02.2015 vaide, reg nr 6-12/35-1, milles taotles nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks (tl 13). Viru Vangla 06.03.2015 vaideotsusega nr 6-12/35-2 jäeti vaie rahuldamata (tl 14). 2. V. T esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 03.02.2015 haldusakti nr 6-10/3269- 2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 23.01.2015 taotluse uueks otsustamiseks, millega võimaldada kaebajal asuda õppima 10.klassi 2015/2016 õppeaastal (tl 1 jj). Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas. Kaebaja lõpetas 18.06.2013 Jõhvi Gümnaasiumis 9 klassi. Kaebajal ei lubatud õpinguid jätkata, kuna ta ei valdanud eesti keelt. Kaebaja läbis riigikeele kursused.

2 Kaebaja soovis, et vangla võimaldaks tal õppima asuda 10. klassi 2015.aastal, kuid Viru Vangla 03.02.2015 haldusaktiga nr 6-10/3269-2 jäeti tema taotlus rahuldamata. Kaebaja leiab, et keeld on ebaproportsionaalne ja demokraatlikus ühiskonnas mittevajalik. Kaebaja sooviks on omandada keskharidus, seepärast ta soovibki edasi õppida 10 klassis. Vastustaja seiskohad on vastuolus VangS § 34 lg-ga 6.Ka ITK koostamise juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt on ITK eesmärk kinnipeetava arengut toetada haridustaseme tõstmise läbi. Hariduse omandamine peaks vanglas olema vähemalt niisama tähtsal kohal kui töö. 3. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ( tl 22 jj). VangS § 34 lg 6 kohaselt vangla suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Vangla on loonud kinnipeetavatele vastavad põhi- ja üldkeskhariduse ning kutsehariduse võimaldamise tingimused, sellega ka soodustab hariduse omandamist. Viru Vangla tagab kinnipeetavatele vajalikud ruumid, seadmed ja õppevahendid nagu nt vihikud, mapid ja kirjutusvahendid ning sellega aitab kaasa kinnipeetavatel õppida vangla territooriumil. Vastavate ruumide ja vahendite olemasolu vanglas võimaldabki kinnipeetavatel õppida. VangS § 35 lg 2 esimese lause kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Seega on VangS sidunud üldkeskhariduse omandamise võimaldamise täitmiskavaga ning seadusest tuleneb otseselt, et üldkeskhariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul, kui see on täitmiskavas ette nähtud. Käesoleval juhul ei ole vangla muutnud kaebajale hariduse võimaldamise osas ITK-d. Kaebaja kannab pikaajalist vangistust, tema suhtes on korduvalt viidud läbi riskihindamisi, talle on korduvalt koostatud ITK-d ja varasemates ITK- des ei ole märgitud vajaliku tegevusena üldkeskhariduse omandamist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

4. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 03.02.2015 haldusakt nr 6-10/3269-2, millega jäeti tema taotlus rahuldamata (kaebajat ei lubatud 2015/2016 õppeaastal 10 klassi). 5. Halduskohus märgib, et õigus haridusele on sätestatud põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus. VangS § 34 lg-st 6 tuleneb aga vanglale kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. 6. Riigikohus on varasemalt pidanud asjakohaseks ITK vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas (vt 3-3-1-31-12). Riigikohtu hinnangul nähtub § 35 lg-st 2, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks. 7. Riigikohus on viidatud 03.10.2012. a lahendis pidanud lubatavaks ITK vaidlustamise osas, mis puudutab kinnipeetavale hariduse omandamise võimaluse andmist või mitteandmist, kuna ka kinnipeetaval on õigus haridusele ning VangS § 34 kohustab vanglat aitama kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Samas lahendis märkis Riigikohus, et sellise otsustuse puhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega. HMS § 4 lg-st 2 tuleneb, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS §-d 56 lg 3, 107 lg 2 ja 108 viitavad nii haldusakti andmisel kui ka toimingu tegemisel vajadusele neid põhjendada ja seda eriti juhul, kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti või tehtava toiminguga. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. ITK muutmisel lasub vanglal seega kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. 8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja 01.12.2014 koostatud ITK-s pole märgitud vajaliku tegevusena üldkeskhariduse omandamist.

3 9. Vaidlus on selles, kas ilma ITK vaidlustamata saab kaebaja asuda 2015/2016 õppeaastal 10 klassi või mitte. 10. VangS § 34 lg 1 sätestab, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel. VangS § 35 lg 2 järgi võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. 11. Halduskohus asub seisukohale, et ainuüksi põhjendus, et kaebajal on juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras, kus kaebaja läbis pärast 9 klassi lõpetamist 18.06.2013 riigikeele kursused, et asuda õppima 10 klassi. Vastustaja ei ole viidanud ka asjaolule, et kaebajale üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks keeruline või raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide, õppedistsipliini rikkumiste vms tõttu. Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööleasumisega. Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud. Sellistele erandlikele asjaoludele ei ole vangla aga tuginenud. Vangla seisukoht ei ole kooskõlas ka VangS § 34 lg-st 6 tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. 12. Vastustaja ei ole vaidlustatud 03.02.2015 haldusaktis nr 6-10/3269-2 täitnud ka selgitamiskohustust. Kaebajale pole selgitatud VangS § 35 lg 2 ja Riigikohtu seisukohti, mille järgi on asjakohane vaidlustada kaebajale 01.12.2014 koostatud ITK-d üldkeskhariduse omandamise osas (vt 3-3-1-31-12), mitte jätta taotlust rahuldamata. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada. 13. Kaebaja on taotlenud kohtult ettekirjutuse tegemist Viru Vanglale, et viimane vaataks uuesti läbi kaebaja 23.01.2015 taotluse, mis võimaldaks kaebajale hariduse omandamise õppima asumisega 10 klassi. Seega on tegemist kohustamiskaebusega. Kohustamiskaebus on ette nähtud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-s 1. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema täidetud kaks eeldust: antav haldusakt või toiming peab olema isiku õigusi riivav ja õiguste rikkumist poleks võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada. Käesoleval juhul võib vastustaja hilisem toiming küll olla kaebaja õigusi riivav, kuid samas ei saa väita, et õiguste rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kaebuse esitamisega. 14. Kaebaja peab vaidlustama oma ITK, mis ei sisalda võimalust jätkata üldkeskhariduse omandamist. Seega on õiguste rikkumist võimalik ära hoida toimingu või haldusakti (ITK, mis ei võimalda üldkeskhariduse omandamist) vaidlustamisega ja puudub alus kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebus rahuldatakse osaliselt. 15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumääruse (tl 17 jj) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik

Jõustus osaliselt 15. aprillil 2016 Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2016 kohtuotsusega nr 3-15-691, millega otsustati:

4 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.06.2015. a otsus osas, millega halduskohus jättis V. T kaebuse kohustamisnõudes rahuldamata. Teha vastavas osas uus otsus, millega kohustada Viru Vanglat V. T 23.01.2015. a taotlust uuesti lahendama. 2. Mõista Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja V. T menetluskulud summas 30 eurot.