3-15-1433/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1433 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Kadri Perillus Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – I.I. (isikukood xxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda kinnistusraamatusse vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi seadmist I.I.ile (ik xxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile (registriosa nr xxxxxxx asukoht xxx tn xx, Pärnu linn, Pärnumaa) Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kogusummas 35 053,81 eurot.

2. Edastada määrus Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus I.I.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 05.06.2015 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba seada kohtulik hüpoteek vabale järjekohale I.I.ile kuuluvale korteriomandile (registriosa nr-ga xxxxxx asukohaga xxx tn xx, Pärnu linn, Pärnumaa) Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kogusummas 35 053,81 eurot.

Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses Southern Cross OÜ (registrikood 11463424, endise ärinimega Fortes IS OÜ) maksuvõlgade sissenõudmine. Seisuga 05.06.2015 on Southern Cross OÜ maksuvõlg 24 905,24 eurot, millele lisandub intress 8815,82 eurot. Võlgnevus kogusummas 33 721,06 eurot on tekkinud 02.10.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/19704-7 täiendavalt tasumisele määratud käibemaksusummadest ning tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummadelt arvestatud intressidest. Äriühingu võlgnevus on tekkinud I.I.i juhatuse liikmeks olemise ajal. MTA 02.10.2014

2(6) maksuotsuse summas 24 908,33 eurot tegemise tingis asjaolu, et Fortes IS OÜ deklareeris perioodil juuli – oktoober 2013 20% määraga maksustatava käibe hulgas käibemaksuseaduse (KMS) § 41 lg 1 p 3 alusel rakendatud erikorra alusel maksustatud arveid, kuid kuna Saksamaa, Leedu ja Belgia müüjad ei ole kauba müügi puhul erikorda kasutanud, ei saanud seda autode edasimüügil tegelikult kasutada ka kauba soetaja (Fortes IS OÜ). Äriühing oleks pidanud nende sõidukite edasimüügi korral lähtuma KMS §-st 4, mille alusel on sõidukite edasimüügi korral tegemist kauba võõrandamisest tekkiva käibega, millele lisandub käibemaksumäär 20% kauba maksustatavast väärtusest. Kuna äriühing rakendas alusetult erikorda, on ta käibemaksu deklareerinud ja tasunud nõutavast vähem, mistõttu määrati maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks.

MTA alustab halduskohtule esitatud taotlusega Southern Cross OÜ endise juhatuse liikme I. I.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et I.

I. on äriühingu seadusliku esindajana Fortes IS OÜ nimel teadlikult maksuhaldurile esitanud perioodi juuli kuni oktoobri 2013. a käibedeklaratsioonides valesid andmeid, rakendades alusetult autode edasimüügil erikorda, eesmärgiga hoida kõrvale käibemaksu kogusummas 24 908,33 euro tasumisest. Kuna müügiarvetelt ei nähtu liikmesriigi müüjate poolt erikorra rakendamise kohta viiteid sellekohastele direktiividele ning on näha, et müügihindadele ei ole lisandunud käibemaksu, ei saanud ka I. I. eeldada, et äriühingud siiski rakendavad erikorda. Seetõttu leiab maksuhaldur, et I. I. ikkagi teadis, et tegemist on ühendusesisese soetuse/müügiga, kuid sellele vaatamata rakendas ta autode edasimüügil erikorda. Maksuhalduri kahtlust süvendab asjaolu, et pärast kontrollakti väljastamist ja kättesaamist 10.09.2014 on I. I. äriühingu võõrandanud ning juhatuse liikme kohalt tagasi astunud. Äriregistri andmetel on 19.09.2014 äriühingu uue osanikuna sisse kantud ESTLEGEN GROUP OÜ (likvideerimisel alates 04.11.2014) ning 20.09.2014 ainuosaniku otsuse alusel on I. I. äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ja uueks juhatuse liikmeks nimetati Raimo Uus, lisaks pandi uueks ärinimeks Southern Cross OÜ (äriregistri kanne 22.09.2014). I. I. oli teadlik, et kontrollimenetluse lõppedes võidakse Fortes IS OÜ-le määrata täiendavalt tasumisele maksukohustusi, kuna ta on esitanud teadlikult Fortes IS OÜ nimel käibedeklaratsioonides valesid andmeid ning seetõttu võõrandas ta äriühingu pärast kontrollakti väljastamist ning astus juhatuse liikme kohalt tagasi. See viitab asjaolule, et I. I. soovis äriühingu maksude tasumisest kõrvale hoiduda.

Kuna maksuotsusega määratud maksusummat äriühing täies ulatuses ei tasunud, alustas maksuhaldur sissenõudmistoiminguid. MTA tegi 19.11.2014 krediidiasutustele (Swedbank AS ja AS SEB Pank) korraldused äriühingu arvelduskontode arestimiseks summas 24 906,38 eurot, kuid kontode arestimise tulemusel laekumisi maksuotsusega määratud maksuvõla katteks toimunud ei ole. Seega kontode arestimise tulemusena ei ole Southern Cross OÜ-lt maksuvõlga õnnestunud sisse nõuda. Äriühing on maksuotsuse katteks 25.11.2014 tasunud vaid 1,14 eurot. MTA 20.10.2014 otsuse alusel on äriühing käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. E-kinnistusraamatust ja Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei oma äriühing registervara. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur otstarbekaks edastada kohtutäiturile maksuotsusega määratud maksusummasid ning nimetatud summadelt arvestatud intresse. Lisaks on Southern Cross OÜ esitanud kohtule pankrotiavalduse, mis võeti 21.05.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-6996 menetlusse. Pankrotiavalduse kohaselt puudub äriühingul reaalne majandustegevus ning välja on kujunenud maksejõuetus. Äriühingul puudub realiseeritav vara ning võimalus rahuldada ainukese võlausaldaja (MTA) nõudeid. Eeltoodust nähtub, et maksuhaldur on teinud Southern Cross OÜ-lt maksuvõla, sh intresside sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja registervara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga, sh intressi tasuda. Seega on maksumenetluse algatamine äriühingu endise juhatuse liikme I. I.i suhtes põhjendatud.

Kuna maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos Southern Cross OÜ endise juhatuse liikme I. I.i juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub I. I.i suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Kuna vanim 02.10.2014

3(6) maksuotsusega määratud tasumata käibemaksukohustus pärineb 2013. a juulikuust (nõue muutus sissenõutavaks 21.08.2013), siis hakkab Southern Cross OÜ maksuvõlgnevuste sissenõudmine aeguma 2018. a augustikuust. Seega MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole.

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Southern Cross OÜ-l on maksuvõlg , maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Southern Cross OÜ teadis, et kajastab 2013. a juuli kuni oktoobri käibedeklaratsioonides valeandmeid - isik rakendas alusetult erikorda ning jättis kauba soetuse pöördmaksustamata. Nimetatud perioodil oli äriühingu juhatuse liikmeks I. I., järelikult tema juhatuse liikmeks olemise ajal on esitatud deklaratsioonides valesid andmeid, tekitades olukorra, kus äriühing ei suutnud oma maksukohustusi tasuda. I. I.i eesmärgiks oli hoiduda maksude tasumisest kõrvale, kuna vahetult pärast kontrollakti väljastamist võõrandas ta äriühingu ning astus juhatuse liikme kohalt tagasi. Arvestades I. I.i varasemat käitumist Southern Cross OÜ majandustegevuse korraldamisel, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asutakse hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et I. I. on Southern Cross OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, millest tulenevalt maksuhalduri hinnangul on käesoleval juhul haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne.

Maksuhaldur tuvastas, et I. I. omab korteriomandit registriosa nr-ga xxxxxx üldpinnaga 53,90 m2 (2- toaline) aadressil xxx tn xx, Pärnu linn, Pärnumaa. Kortermaja ehitusaasta on 2006. Nimetatud korteriomandile on seatud hüpoteek I järjekohale Swedbank AS kasuks summas 91 074,10 eurot. Maksuhalduril puuduvad täpsed andmed hüpoteegipidajate nõuete suuruste kohta. Keelumärked puuduvad. Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel on nimetatud korteriomandi ligikaudne turuväärtus 82 000 eurot. Muu registervara I. I.il puudub. MTA leiab, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine korteriomandi suhtes asukohaga xxx tn xx, Pärnu linn, Pärnumaa (registriosa nr xxxxxx) enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (MTA kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda.

Käesoleva aja seisuga on maksuotsusega määratud maksusummad tasumata kogusummas 24 905,24 eurot, millele lisanduvad tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud intress, mis on I. I.i juhatuse liikme kohalt tagasi astumise kuupäeva, s.o 20.09.2014, seisuga 4982,69 eurot. Seega vastutusmenetluse raames võimaliku vastutusotsusega I.I.ilt sissenõutav nõue on kokku 29 887,93 eurot. Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikule (TMS) ja kohtutäituri seadusele (KTS). KTS § 29 lg

1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 3 kohaselt on nõude summalt 29 887,93 eurot kohtutäituri põhitasu 9% nõude summast ehk 2689,91 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. Käesoleval juhul moodustaks 3% I. I.ile kuuluva vara hinnangulisest turuväärtusest (ca 82 000 eurot) 2460 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks maksimaalselt 5165,88 eurot (15,97+2689,91+2460) ehk 17,28 % nõude summast.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur I. I.i vastu suunatud täitetoimingud, kui ta on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Arvestades, et võimaliku vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada 29 887,93 euro suuruse nõude ning esitatav tagatis peab lisaks katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122), hindab maksuhaldur käesoleval

4(6) juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 35 053,81 eurot (maksuhalduri nõue 29 887,93 eurot + 17,28 % sundtäitmiskulud). Kui I. I. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 29 887,93 eurot. MKS § 1361 lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagatiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei kontrolli kohus seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. MKS § § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning et esineb põhjendatud kahtlus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuse või võimatuse kohta maksukohustuslase tegevuse tõttu. Loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele.

5(6)

6.1. Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega I.I.i suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et I. I. on juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu solidaarselt Southern Cross OÜ (endine Fortes IS OÜ) maksuvõla eest. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos Southern Cross OÜ endise juhatuse liikme I. I.i juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. I. I. oli äriregistrist nähtuvalt Fortes IS OÜ (hilisema nimega Southern Cross OÜ) juhatuse liige alates 20.02.2008 kuni juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseni, mille kohta on tehtud äriregistris kanne 22.09.2014. Seega oli I. I. äriühingu juhatuse liige ajal, mil äriühingule tekkis maksuvõlg (sh intressid tema juhatuse liikmeks olemise ajal, mille arvutuskäik nähtub taotluse lisast nr 3). Niisiis on võimalik, et I. I. endise juhatuse liikmena vastutab äriühingu maksuvõla eest. Eelnevat kokku võttes on tuvastatud, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille käigus tehtava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine I. I.ile.

6.2. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et on tõenäoline, et I. I. võib haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et juhul, kui maksuhaldur teeb vastutusotsuse, ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Sellele viitab nimetatud isiku käitumine Fortes IS OÜ juhatuse liikmena. Nimelt I. I.i juhatuse liikmeks olemise ajal on äriühingu 2013. a juuli kuni oktoobri käibedeklaratsioonides teadlikult valeandmeid kajastatud (isik rakendas alusetult erikorda ning jättis kauba soetuse pöördmaksustamata), tekitades sellega olukorra, kus äriühing ei suutnud oma maksukohustusi tasuda. Maksuhalduri hinnangul oli I. I.i eesmärgiks maksude tasumisest kõrvale hoiduda, kuna vahetult pärast kontrollakti väljastamist võõrandas ta äriühingu ning astus juhatuse liikme kohalt tagasi. Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

6.3. Taotluses on ära näidatud, et Southern Cross OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud enam kui kolme kuu jooksul sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühing ei oma rahalisi vahendeid ega registervara. Maksuhaldur edastas 19.11.2014 krediidiasutustele korraldused äriühingu arvelduskontode arestimiseks, kuid tänaseni ei ole õnnestunud äriühingult maksuvõlga sisse nõuda ning äriregistrist nähtuvalt on äriühingul jätkuvalt 24 905,24 euro suurune maksuvõlg ja hetkeseisuga on arvestuslik intress 8860,64 eurot. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuna äriühingul registervara puudub, ei olnud otstarbekas maksuotsusega määratud maksusummasid ning nimetatud summadelt arvestatud intresse kohtutäiturile edastada.

6.4. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96 lg-s

6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98), sest isegi kolmeaastase aegumistähtaja kohaldumise korral hakkaks Southern Cross OÜ maksuvõlgnevuste sissenõudmine aeguma alles 2016. a augustikuust. Southern Cross OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

7. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud I. I.i suhtes, kui ta esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 35 053,81 eurot (maksuhalduri nõue 29 887,93 eurot + 17,28 % sundtäitmiskulud). Kui I. I. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 29 887,93 eurot.

6(6)

8. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.

Kohus leiab, et maksuhalduri nõude tagamiseks on I. I.ile kuuluvale korteriomandile (registriosa nrga xxxxxxx asukohaga xxx tn xx, Pärnu linn, Pärnumaa) Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmine vabale järjekohale kogusummas 35 053,81 eurot põhjendatud ja proportsionaalne ning arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi, ei koorma maksukohustuslast ülemäära, sh säilib I. I.il õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (vt asjaõigusseaduse § 333). Taotleja on hinnanud koormatava kinnisasja väärtust ja põhjendanud, miks on vajalik sellele kohtuliku hüpoteegi seadmine vastavas summas. Kohus märgib, et kuigi taotluses ei ole käsitletud, kas ja kui palju rahalisi vahendeid võib asuda I. I.i võimalikel arvelduskontodel, on kinnisasjale hüpoteegi seadmine leebem meede kui seda oleks arvelduskontode arestimine. Seega on maksuhalduri nõuete tagamiseks valitud proportsionaalne meede, arvestades, et isikul puudub muu registervara.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit