2-15-2291/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

9. juuni 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-2291

Tsiviilasi

XXXhagi XXXAktsiaselts vastu töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4-1/2221)

Tsiviilasja hind

7 160,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

Marko Jaani

Kostja: XXXAktsiaselts (registrikood XXX), lepinguline

esindaja Harland Paas

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 20. mail 2015, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja Marko Jaani ja kostja lepinguline

esindaja Harland Paas

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt XXXAktsiaselts (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX)

kasuks

välja

1. august 2013

kuni

20. juuni 2014

eest

töötasu

hüvitis

7 160,50 eurot.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt

ja

mõista

kostjalt

XXXAktsiaselts

hageja

XXXkasuks

välja

menetluskulude

hüvitis

summas

273,60 eurot

(vajalik

ja

põhjendatud

õigusabikulu).

Kohustada

kostjat

XXXAktsiaselts

tasuma

hagejale

XXXväljamõistetud menetluskulude hüvitiselt viivist alates otsuse jõustumisest

kuni kulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Rahuldada hageja taotlus resolutsiooni punkti 4 täitmise korra kindlaks-

määramiseks. Punktis 4 välja mõistetud hüvitis ja viivis tuleb tasuda MTÜ XXX

arveldusarvele XXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

2-15-2291

2 (6)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja, töötaja) esitas 14. detsembril 2014 Tööinspektsiooni juures tegutsevale

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXAktsiaseltsi (kostja, tööandja) vastu alates

2013. aasta augustist kuni 20. juuni 2014 eest töötasu hüvitise 7 160,50 eurot nõudes. TVK

lahendas avalduse 19. jaanuari 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2221 ja lõpetas

selle menetluse, sest pidas nõuet esitatuks samal alusel nagu varasemas asjas nr 4-1/1764,

mille menetlus oli pooleli kohtus tsiviilasjana nr 2-14-61770.

2. Hageja esitas 12. veebruaril 2015 kohtule hagiavalduse samas nõudes ja vaidlustas seeläbi

TVK otsuse.

3. Kohus võttis hagiavalduse 23. veebruari 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas

kostjale kätte. Kostja esitas 16. märtsil 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu.

Hageja esitas 23. märtsil 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

4. Kohus kuulas pooled ära 20. mai 2015 kohtuistungil.

POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

5. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitisena töötasu maksmist järgmisel alusel:

− hageja töötas kostja juures töölepingu alusel; kostja ütles töölepingu koondamise

alusel erakorraliselt üles;

− hageja vaidlustas ülesütlemise TVK-s, kes jättis vastava nõude rahuldamata; hageja

pöördus sama nõudega kohtusse. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et ülesütlemine

on tühine; kostja ei taotlenud kohtus töölepingu lõpetamist ja maakohus lepingut ka ei

lõpetanud. Sama otsusega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

1 965,30 eurot saamata jäänud töötasuna alates 2012. aasta märtsist kuni maini;

maakohtu otsus jõustus 20. juunil 2014;

− kuna tööleping ei ole lõppenud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt saamata jäänud

töötasu hüvitamist alates 2012. aasta juunist kuni maakohtu eelviidatud otsuse

jõustumiseni 20. juunil 2014; hageja on varem juba esitanud töötasunõude

9 366,14 eurot ajavahemiku eest 2012. aasta juunist kuni 2013. aasta juulini

(töövaidlusasi nr 4-1/1764 ja kostja avaldusel kohtus tsiviilasi nr 2-14-61770);

− käesolevas asjas nõuab hageja töötasu 2013. aasta augusti kuni 20. juuni 2014 eest

lähtudes keskmisest kuutöötasust enne töölepingu lõpetamist 669,01 eurot ja

päevatasust 31,36 eurot; nõue 10 kuu ja 15 tööpäeva eest on kokku 7 160,50 eurot

( = 10 × 669,01 + 15 × 31,36).

6. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt moodustuvad hageja menetluskulud õigusabikuludest kuni kohtuistungini summas

715,92 eurot (10 h 28 min eest tasumääraga 57 eurot/tund, millele lisandub käibemaks) ja

kohtuistungi kulust 62,70 eurot sama tasumääraga 55 min eest. Hageja kinnitab, et tema ega

kulude kandaja ei ole käibemaksukohustuslased ja kõik kulud on seotud käesoleva

menetlusega. Hageja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist ja menetluskulude

hüvitamise osas otsuse täitmise korra kindlaksmääramist sel viisil, et kulud tuleb hüvitada

MTÜ XXXarveldusarvele XXX.

2-15-2291

3 (6)

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu järgmiselt:

− õige on TVK seisukoht, et sisuliselt on käesolevas asjas esitatud sama nõue nagu

tsiviilasjas nr 2-14-61770;

− hageja ei ole tõendanud tal kahju tekkimist. Pärast töölepingu ülesütlemist oli hagejale

selge, et tema töösuhe kostjaga ei jätku mingil tingimusel. Kostja väljendas nii TVK-s

kui ka kohtus selget seisukohta, et ei ole nõus jätkama töösuhet isegi juhul, kui kohus

tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse. Samuti esitas kostja TVK-s taotluse

töölepingu lõpetamiseks juhul, kui tuvastatakse ülesütlemise tühisus. Kohtumenetluses

kostja sama taotlust ei korranud, aga sellegi poolest olnuks hagejal igati loogiline

otsida ja leida endale uus töökoht. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hagejal

puudus selleks vajadus ja põhjus kuni kohtumenetluse lõpuni. Lisaks oli hageja

töölepingu ülesütlemise ajal ja on ilmselt endiselt MTÜ XXXjuhatuse liige, millest

võib järeldada, et tal on olemas elatusvahendid, mis võimaldavad tal tasuta töötada

ametiühingu heaks;

− hagi rahuldamine ei ole õiglane seetõttu, et kohtuvaidluse kestus ei sõltu pooltest.

Kõnealusel juhul pidas Harju Maakohus eelistungi 2012. aasta novembris ja määras

asja lahendamisele kohtuistungil 2012. aasta detsembris. See istung jäi ära kohtuniku

haigestumise tõttu. Pärast seda jätkas kohus menetlust peaaegu aasta hiljem kirjalikus

menetluses ja tegi otsuse 29. novembril 2013;

− ainuüksi asjaolu, et tööleping jäi kohtu kirjalikus menetluses tehtud otsuses formaal-

juriidiliselt lõpetamata, ei muuda töösuhet faktiliselt eksisteerivaks ega anna töötajale

alust töötasu saamiseks. Seni on kostjalt saamata töötasuna ja kahju hüvitisena kokku

juba välja mõistetud 10 663,47 eurot (sh jõustunud lahendiga 1 965,30 eurot ja veel

jõustumata 8 698,17 eurot). Lisaks on hageja saanud ilmselt töötuskindlustuse hüvitist

ja riigi poolt töötaja koondamisel makstavat tasu. Samas ei ole hageja millegagi

tõendanud, mida ta on ette võtnud uue töökoha leidmiseks;

− töötasu on töö eest makstav tasu, milles tööandja ja töötaja on kokku leppinud, aga

hageja ei ole kostjale nõudeperioodil tööd teinud. Tõendamata on hageja väide nagu

oleks ta olnud valmis tööd tegema. Tegelikkuses ei ole hageja pöördunud kostja poole

sooviga tööd teha;

− hageja käitumine töötasu nõudmisel on vastuolus hea usu põhimõttega ja ka seepärast

ei kuulu nõue rahuldamisele. Lepingupooled on võrdsed ja pole põhjendatud, et

üksnes tööandjal on töötasu maksmise kohustus, aga töötajal puuduvad igasugused

lepingust tulenevad kohustused;

− käesolevaks ajaks on kostja seoses avaliku reisirongiliikluse veolepingu lõpetamisega

alates 1. jaanuarist 2014 üles öeldud töölepingud praktiliselt kõikide töötajatega.

Kostja tegevusest ei sõltu mingil moel asjaolu, et kohtuvaidlus hagejaga kestis kuni

2014. aasta suveni.

8. Hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, aga kostjal endal ei ole menetluses

kulusid tekkinud. Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu ja leiab, et hageja

esindaja ajakulu on põhjendamatult suur. Pooled vaidlevad samas õigusküsimuses juba

mitmendat vaidlust ja midagi sisuliselt uut ei olnud vaja esindajal teha.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

2-15-2291

4 (6)

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− hageja ja XXXsõlmisid 4. jaanuaril 1993 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja

asus juba varem, täpsemalt alates 17. juunist 1992 tööle meistrina; töölepingut on

korduvalt muudetud, sh on muutunud tööandja isik, kelleks alates 1. jaanuarist 2008

on kostja (TVK tl 17–30);

− kostja ütles töölepingu koondamise tõttu erakorraliselt üles 3. veebruari 2012

avaldusega (TVK tl 31–32);

− hageja hagi alusel tuvastas Harju Maakohus 29. novembri 2013. aasta otsusega

tsiviilasjas nr 2-12-14972 eelviidatud ülesütlemise tühisuse ja mõistis kostjalt välja

1 965,30 eurot; otsuse põhjenduste kohaselt on see töötasu kolme kuu eest (märts –

mai 2012) lähtudes ühe kuu brutotasust 655,10 eurot (TVK tl 33–41); viidatud otsus

jõustus 20. juunil 2014;

− töövaidlusasjas nr 4-1/1764 nõudis hageja edukalt töötasu samadel alustel

ajavahemiku eest alates 2012. aasta juunist kuni 2013. aasta juulini; kostja avalduse

alusel vaatas sama vaidluse läbi maakohus tsiviilasjana nr 2-14-61770 ja pidas samuti

nõuet põhjendatuks, aga vähendas seda kostja tasaarvestuse võrra summani

8 698,17 eurot; kostja apellatsioonkaebuse alusel on vaidlus praegu lahendamisel

Tallinna Ringkonnakohtus;

− hageja keskmine ühe kuu töötasu enne töölepingu ülesütlemist oli 669,01 eurot;

− nõudega hõlmatud perioodil (1. august 2013 – 20. juuni 2014) kostja hagejale tööd ei

pakkunud, hageja tööd ei teinud ja kostja ka töötasu ei maksnud, samuti ei ole

kõnealuse perioodi eest hageja varasemates menetlustes tasu ega hüvitist nõudnud;

− lõpuks ei ole vaidlust ka selles, et eelmises taandes märgitud perioodi eest oleks hageja

töötasu hagi alusena märgitud keskmiste järgi 7 160,50 eurot.

11. Hageja nõude õigusliku aluse moodustavad koosmõjus töölepingu seaduse (TLS) § 28

lg 2 p 2, § 35 ja § 108. TLS § 28 lg 2 p 2 näeb ette, et tööandja on kohustatud maksma töö

eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele

ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei

tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku

toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö

andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 108 sätestab, et töölepingu õigusvastasel

ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata

jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandanud. Vaidlus on keskendunud küsimusele, kas tööandja peab töötajale

maksma nende sätete alusel keskmist töötasu kogu aja eest, mis jääb töölepingu tühise

ülesütlemise ja selle kohta tehtud töövaidlust lahendava organi otsuse jõustumise vahele.

Käesolevas asjas ei nõua hageja töötasu ega kahju hüvitamist aja eest pärast töölepingu

kostjapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

Vähemalt formaalselt on nõude rahuldamise eeldused täidetud: poolte vahel oli tööleping, see

oli kostja ülesütlemise tühisusest tulenevalt TLS § 107 lg 1 järgi kehtiv ja kostja ei ole

nõudeperioodi eest hagejale töötasu ega kahjuhüvitist maksnud. Sellises olukorras tuleb

kohtul hagi lahendamisel kontrollida, kas mõni kostja vastuväidetest annab alust jätta hagi

osaliselt või tervikuna rahuldamata.

12. Kohus ei nõustu kostjaga, et käesolevas asjas on esitatud sama nõue samal alusel nagu

lahendas TVK asjana nr 4-1/1764 ja mis on veel menetluses kohtuasjana nr 2-14-61770.

Varasemalt on hageja nõudnud küll sarnasel õiguslikul alusel töötasu hüvitamist, aga

2-15-2291

5 (6)

erinevate ajavahemike eest. Kui samal õiguslikul alusel ja samadest asjaoludest lähtuv nõue

käsitleb perioodilisi makseid, siis on tegemist sama nõudega samal alusel TsMS § 371 lg 1

p-de 4 ja 5 ning § 423 lg 1 p 4 tähenduses üksnes juhul, kui ka nõudeperioodid kattuvad (vt nt

Riigikohtu 14. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-08, p 19 teine lõik). Hageja

võib ise otsustada, kas esitada kõik oma nõuded korraga või osade kaupa. Siiski saab kohus

võtta nõude mitmes osas esitamist arvesse menetluskulude jaotamisel (vt järgnevas p 18).

13. Asjakohased ei ole kostja vastuväited, et hageja ei ole tõendanud tal kahju tekkimist või

kostjalt töö küsimist. Töötajal tekib töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tulemusel

paratamatult kahju saamata jäänud töötasuna. Selliselt on hagetav kahju sõnaselgelt sisustatud

ka TLS §-s 108. Kohtu hinnangul kannab just tööandja riske tulenevalt töölepingu

ebaseaduslikust ülesütlemisest ja ka sellest, kui ta kas jätab esitamata taotluse töölepingu

kohtus lõpetamiseks. Töötaja ei pea kirjeldatud olukorras asuma igaks juhuks otsima teist

tööd, vaid võib õiguspäraselt eeldada, et talle hüvitatakse töösuhte jätkumise korral

vahepealse aja töötasu. Samuti ei pea töötaja niisugusel juhul käima regulaarselt tööandja

käest tööd küsimas. Hagejal teatavate elatusvahendite (nt säästud või pereliikmete ja teiste

lähedaste toetus) olemasolu ei välista nõude rahuldamist TLS § 108 alusel. Viidatud sätte

teise lause järgi võib hüvitisest maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandanud, aga sellele ei ole kostja tuginenud ega hageja tööjõu kasutamisega

omandatu väärtust tõendanud. Seadusest ei tulene, et hageja hüvitisnõue sõltuks

kohtumenetluse kestusest. Pigem toetab Riigikohtu üldkogu seisukoht käsitlust, et töölepingu

ülesütlemisega seonduv hüvitis peab võimalikult hästi katma töötaja kogu kahju, sh vajadusel

ka arvestades menetluse kestust (14. mai 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32).

14. Kohus ei nõustu kostjaga, et pooltevahelise töösuhte saaks lugeda faktiliselt lõppenuks.

TLS ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist

vormistamata (vt Riigikohtu 19. aprilli 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10, p 12 teine

lõik ja seal viidatud 16. jaanuari 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07 ja 25. jaanuari

2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-09). Samuti ei anna alust lugeda poolte töösuhe

lõppenuks või vähendada hageja nõutavat hüvitist see, et käesolevaks ajaks on kostja seoses

avaliku reisirongiliikluse veolepingu lõpetamisega alates 1. jaanuarist 2014 üles öeldud

töölepingud praktiliselt kõikide töötajatega.

15. Põhimõtteliselt on õige kostja seisukoht, et töötasu on töö eest makstav tasu, milles

tööandja ja töötaja on kokku leppinud, aga hageja ei ole kostjale nõudeperioodil tööd teinud.

Samuti nõustub kohus käsitlusega, et lepingupooled on võrdsed ja vähemalt üldjuhul pole

põhjendatud, et üksnes tööandjal on töötasu maksmise kohustus, aga töötajal puuduvad samal

ajal lepingust tulenevad kohustused. Siiski on poolte kohustuste tasakaalust võimalikud

erandid, mis avalduvad eriti ilmekalt lepingute rikkumise või poole hilisema tahtemuutumise

puhul. Lepingute alusel makstavad leppetrahvid ja kahjuhüvitised on pigem sellised, et

maksmiseks kohustatud isik ei saa hüvitise väärtuses vastusooritust. Kui näiteks ostja ei soovi

enam saada müügilepinguks olevat asja, siis ei anna see talle alust jätta müügihind tasumata.

Nagu eespool p-s 13 märgitud, kannab töölepingut üles öelda sooviv pool sellega seonduvaid

riske, millest üks on alusetu ülesütlemisega põhjustatud kahju hüvitamine. Neil kaalutlustel

leiab kohus, et TLS § 108 alusel kahju hüvitamist ei välista tööandja vastusoorituse

puudumine. Samadel põhjustel ei ole hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna

menetluse kestust ega tühise ülesütlemise tagajärgi ei saanud hageja mõistlikult mõjutada, siis

ei saa talle ka ette heita kogunenud hüvitise summat.

16. Kuna ükski kostja vastuväidetest ei ole edukas, siis tuleb hagi eespool p-s 11 märgitud

alustel rahuldada.

17. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 7 160,50 eurot.

2-15-2291

6 (6)

18. Hagi rahuldamisel jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja nõuab

õigusabikuluna 778,62 euro ( = 715,92 + 62,70) hüvitamist, mis hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 57 eurot (lisandub käibemaks) tunnis

kokku 11 h 23 min eest. Kohus nõustub kostjaga, et vaidluste korduvust arvestades ei ole

hageja esindaja ajakulu sellises mahus põhjendatud ega vajalik. Hageja esindaja tasumäärale

kostja vastuväiteid ei esitanud ja kohus peab tasu 57 eurot tunnis (lisandub käibemaks)

kohaseks. TsMS § 144 p 4 alusel tuleb hüvitada ka TVK menetluse kulud, aga kohus võtab

kohtumenetluse ajakulu hindamisel arvesse, et samad seisukohad esitas hageja juba TVK-s.

Hageja esindaja toimingutele on vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 4 h (sh 2 h TVK

menetluses, 30 min hagi koostamiseks, samuti 30 min hageja arvamuse koostamiseks ning 1 h

istungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks). Menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koostamise kulu ei hüvitata (Riigikohtu 6. mai 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-4-15, p 13 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Menetluskulude koos

käibemaksuga hüvitamise eeldused on täidetud. Kostjal tuleb eelneva põhjal hagejale

hüvitada 273,60 eurot ( = 4 × 57 + käibemaks 20%). Rahuldamata jääb hageja taotlus

505,02 euro ( = 778,62– 273,60) saamiseks. Lähtuvalt hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4

märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.

TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldab kohus hageja tootluse menetluskulude hüvitise osas otsuse

täitmise korra kindlaksmääramiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik