2-12-3955/23 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja

08. juuni 2015

Tsiviilasi (number ja avaldus)

nr 2-12-3955

Swedbank Liising AS versus

MAXImööbel OÜ ja Marek Hristjuk

Hagi ese

võlg

Hagi hind

21 574.84 €

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Lillsaar

Menetlusstaadium

hagi lahendamine

Hageja

Swedbank Liising AS (registrikood 10060701, aadress

Liivalaia 8, Tallinn, 15040)

Hageja esindaja

Külli Reinfeld

Kostjad

MAXImööbel OÜ (ka kostja nr I; registrikood 11229964;

aadress Puiatu küla Viljandi vald; Viljandimaa)

Marek Hristjuk (ka kostja nr II; isikukood xxxxxxxxx;

aadress xxxxx xx-xx, xxxxxxx, xxxxx)

Kostjate esindaja

advokaat Hannes Olli (e-post: hannes@lauspartners.ee)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. Swedbank Liising AS hagis MAXImööbel OÜ ja Marek Hristjuk vastu rahuldada hagi ning

välja mõista solidaarselt Marek Hristjukilt ja MAXImööbel OÜ-lt 21 574 (kakskümmend üks

tuhat viissada seitsekümmend neli) € 84 senti Swedbank Liising AS kasuks.

Hagi lahendamisest tulenevad otsustused

2. Seoses hagi lahendamisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta nendest solidaarselt Marek Hristjuki ja MAXImööbel OÜ

kanda;

2.2 välja mõista solidaarselt Marek Hristjuki ja MAXImööbel OÜ menetluskulu 1 418 (üks tuhat

nelisada kaheksateist) € 45 senti Swedbank Liising AS kasuks;

2.3 välja mõisa Marek Hristjukilt ja MAXImööbel OÜ-lt Swedbank AS kasukskasuks tasumata

ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhi-

refinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras, millele lisandub intressimäär

7 % aastas;

2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Edasikaebe kord ja selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.2 TsMS § 630 (Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt puuduva osaga täiendatud

kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant;

3.3 TsMS § 632 (Apellatsioonitähtaeg) lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse

asjas

täiendav

otsus,

hakkab

apellatsioonitähtaeg

kulgema

täiendava

otsuse

kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava osata

tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 hakkab

apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest;

3.4 TsMS § 633 (Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu) lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I osa

Hageja esitatud nõuded (hagi ese), faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid

1. Nõuded

1.1.

Hageja on taotlenud välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 11 126,53 €

ning viivis 0,25% päevas alates hagi esitamisest (26. jaanaur 2012), kuid mitte üle 10 448,31 €.

1.2.

Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2. Asjaolud, tõendid ja seisukohad

Hageja on esitatud asjaoludes lähtunud 28. aprillil 2015 esitatud kokkuvõtlikutele

seisukohtadele hagis (tl 129 - 132, mis tuleneb 26. jaanuaril 2012 esitatud hagist (tl 1 - 3).

Liisinguleping

2.1.

13. november 2007 sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising

Eesti) (edaspidi hageja) ja MAXImööbel OÜ (edaspidi kostja 1) liisingulepingu nr 0183195L,

mille esemeks oli kaubik Peugeot Boxer, 3.0 (ehitusaasta 2007; edaspidi ka nimetatuna ka vara;

tl 5-7).

2.2.

Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja

valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste (tl 9-11) punkti 1.3 kohaselt kohustus

liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu

lisaks olevale maksegraafikule (tl 8). Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 ja

viivisemäär lepingu punktis 5.1.

2.3.

Liisinguvõtja poolt valitud vara ostis hageja 13. november 2007 (tl 12) ning andis selle

14. novembril 2007 üle liisinguvõtjale liisingulepingu nr 0183195L lisa nr 1 alusel (tl 13).

2.4.

Liisingulepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja

kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid

ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus

kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase

täitmise. Punkti 6.3.2. (sisaldub ka lepingu eritingimuste punktis 10) kohaselt kohustus kostja

tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest

tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või

kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt

nimetatud tähtajaks ja korras.

2.5.

13. november 2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 seoses kindlustuslepingu sõlmimisega

kindlustusleppe (lk 14-15). Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa

Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja 1 ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe punkti

2 viienda valiku kohaselt kohustus kostja 1 kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja

vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud

tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 30. kuupäevaks hageja vastavale arveldusarvele).

2.6.

13. detsembril 2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 lepingu teenuste lisa (teenuste lisa; lk 16),

mille kohaselt võimaldas hageja kostjale 1 lisateenuse näol Neste kütuse krediitkaardi

kasutamist. Punkti 3 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale teenuste eest vastavalt hageja

poolt esitatavatele arvetele.

2.7.

Kostja 1 rikkus lepingust, kindlustusleppest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes

nõuetekohaselt tasumata lepingu, kindlustusleppe ning teenuste lisa alusel tasumisele kuuluvad

põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liiklus- ja kaskokindlustus maksed. Kostja 1 poolt

on hagejale tasumata lepingu, kindlustusleppe ja teenuste lisa alusel kostjale 1 esitatud arved

(debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete ja teenuste lisa

võlgnevus) kokku summas 3 140.29 € (lk 17-23). Kostja 1 jättis kohaselt tasumata ka

liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja kostja 1 eest Hansa Varakindlustus AS-le Vara

liikluskindlustusmakse summas 101.62 € (lk 24-25). Hageja arvestas tähtaegselt tasumata

põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas (Lepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 678.22

€ (lk 17-23). Hagejal on kostja 1 vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud

liikluskindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 6.3.2 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 455 lõikest 1 (vt õigusliku põhistuse punkt 2.21.).

2.8.

Seoses kostja 1 poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 1 30.jaanuaril 2009

(lk 26) teatisel lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja kostjat 1

võlgnevuse suurusest ja palus kostjal 1 võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja.

Samuti palus hageja kostjal 1 võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga

ühendust võtta. Kostja 1 võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust

ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 Lepingu

erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles 06.märtsil 2009.

2.9.

Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping

ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui kostja 1 on jätnud kolme üksteisele järgneva

liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud

mittetäielikult.

2.10. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja 1 tulenevalt

Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva Vara valduse.

Kuna kostja 1 Vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma Vara tagastmiseks

tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Reeborn OÜ poole. Vara valdus taastati 16.märtsil 2009

(lk 27). Pärast Vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle OÜ-le Balti

Realiseerimiskeskus (lk 28).

2.11. Reeborn OÜ ja Balti Realiseerimiskeskus OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste (Vara

tagastusteenus, transpostteenus, remont ja tarvikud, vahendustasu sõiduki müügilt) eest arved

kokku summas 835.32 € (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (lk 29-32).

2.12. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja 1 vastu.

Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest

saadud summa (käibemaksuta).

2.13. Hageja lepingust tulenev nõue kostja 1 vastu oli 22 044.77 €, mis koosneb vara

jääkmaksumusest summas 17 289.32 € (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas

3 140.29 €, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 835.32 €

(käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus summas 101.62 € ja viivismaksete võlgnevusest

summas 678.22 €. Vara realiseeriti hinnaga 10 918.24 € (käibemaksuta) (lk 33). 22 044.77 –

10 918.24 = 11 126.53 € (lk 34).

2.14. VÕS § 367 lg-st 1 ja 4 tuleneb, et liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud,

mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu

ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh Vara valduse üle võtmine või selleks pingutuste tegemine).

Sellest tulenevalt liisinguvõtja kohustub hagejale hüvitama lisaks võimalikele enne Lepingu

ülesütlemist tekkinud võlgnevustele, nagu liisingumaksete (koos intressiga), viiviste ja

kindlustusmaksete võlgnevused, ka liisingueseme jääkmaksumuse ehk pärast lepingu

ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summa (intressita). Juhindudes eeltoodust on

kostjal kohustus hüvitada hagejale 11 126.53 €.

2.15. 10.septembril 2009 saadetud kirjas teatas hageja kostjale 1 lepingu ülesütlemisest (lk 35-

36), milles palus tasuda kostjal 1 kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused

tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja 1 võlgnevusi hagejale tasunud ega

hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud.

Käendusleping

2.16. 13.novembris 2007 sõlmisid hageja ja Marek Hristjuk (kostja 2) lepingust tuleneva

rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 0183195L (lk 37, edaspidi käendusleping),

mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate

kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2

solidaarselt kostjaga 1 võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 28 810.37 €

tasumise eest .

2.17. 30. jaanuaril 2009 saatis hageja kostjale 2 teatise, (lk 38), milles teavitas kostjat 2

lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas kostjale 2, et kuivõrd kostja 1 ei ole

täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt 2 kui käendajalt.

Hageja palus kostjal 2 võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga ei ole kostja 2 võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike

kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud .

2.18. Tulenevalt eeltoodust on kostjal 2 kohustus hüvitada solidaarselt kostjaga 1 hagejale

11 126.53 €.

2.19. 10. september 2009 saadetud kirjas teatas hageja kostjale 2 lepingu ülesütlemisest (lk 39),

milles palus tasuda kostjal 2 kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja 2 võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga

võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud.

Nõuete õiguslikud alused

2.20. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4

alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2

sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti.

2.21. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud

kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka

kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust

tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult

makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt

käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse

tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse

tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Lepingud

üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui hageja, tuginedes lepingute üldtingimuste VII osa

punktidele, ütleb lepingud üles ning võõrandab vara, on kostja kohustatud hüvitama hagejale

vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja kostja poolt

Hagejale vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh vara valduse üle

võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.4. kohaselt vara

võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras lepingute ülesütlemise ja

vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel kostja

poolt lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate

kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui vara

võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid

summasid, on kostja kohustatud viivitamatult tasuma hagejale puudu jääva osa.

2.22. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja

hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab

hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise

põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

2.23. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse

ees täies ulatuses.

2.24. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise

korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni.

2.25. Liisingueseme turuväärtus

2.25.1. Hageja hinnangul on peamine vaidlus tsiviilasjas poolte vahel liisingueseme

tagastamisaegse turuväärtuse osas. Sellest tulenevalt määras kohus hageja taotlusel ekspertiisi.

06. juuni 2014 ekspertiisiaktis esitatud arvamuse kohaselt oli liisingueseme turuväärtus

tagastamise hetkel 240 000 krooni (15 338,80 €) käibemaksuga (12 998,98 € käibemaksuta).

Hageja võõrandas liisingueseme hinnaga 10 918,24 € käibemaksuta. Kuivõrd hageja on oma

nõude arvestuses kõik summad võtnud arvesse käibemaksuta, tuleb asja lahendamisel ka

eksperdi poolt tuvastatud turuväärtusest käibemaks maha arvestada, sest tulenevalt Riigikohtu

lahendist nr 3-2-1-31-13 p 11 peavad arvutused põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos

käibemaksuga või ilma selleta.

2.25.2. Hageja on osundanud, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29. aprilli 2008 otsuses

(tsiviilasi nr 3-2-1-33-08 p 18) on märkinud: kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda

liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte

kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust

müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha

kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel

parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise

kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle

võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on

kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma

kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud.

2.25.3. Tehinguhinna võrdluses eksperdi poolt tuvastatuga nähtub, et vahe on 16%. Kuivõrd

Riigikohtu lahendi kohaselt on 10%-line hinnaerinevus lubatav, siis tuleks käesoleval juhul

lugeda vaidlusaluse liisingueseme turuväärtuseks 12 998,98 € – 10% = 11 699,08 €

käibemaksuta. See tähendab, et hageja nõue on põhjendatud vähemalt summas (22 044,77 –

11 699,08) 10 345,69 €.

2.26. Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud

2.26.1. Vara tagastusteenus on kogu ulatuses põhjendatud ning seda ei muuda asjaolu, kas kostja

1 esindaja Marek Hristjuk andis lõpuks ise vara üle või mitte. Hageja juhib tähelepanu selle, et

Marek Hristjuk sai lepingu ülesütlemise teatise isiklikult kätte 05. veebruar 2009. Lepingu

ülesütlemise teatise kohaselt tuli ülesütlemise vältimiseks võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul

teatise kättesaamisest, s.t võlgnevus tuli tasuda hiljemalt 19. veebruar 2014. Kuna võlgnevust ei

tasutud, tuli liisinguese viivitamatult tagastada (s.t lepingu üldtingimuste p 7.5). Ka nimetatud

kohustust ei täidetud, mistõttu pöördus hageja põhjendatult vara tagastusteenust pakkuva

ettevõtte poole. Sellega kaasnesid kulud, mis kuuluvad hagejale hüvitamisele vastavalt lepingu

üldtingimuste punktile 7.5.1, mis sätestab, et kui liisinguvõtja ei täida nõuetekohaselt

liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.5 sätestatud liisingueseme üleandmise kohustust ning

liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja

kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama.

2.26.2. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et tagastusteenuse kulu on igati põhjendatud ning

kostjate vastuväited põhjendamatud. Tagastusteenuse kulu ei oleks tekkinud kui kostjad oleksid

koheselt liisingueseme tagastanud. Kostjatele oli kogu aeg teada fakt, kas nad suudavad

võlgnevuse tasuda või mitte. Kui kostjatele oli teada, et nad võlgnevust ei tasu, oli neil kohe

pärast lepingu ülesütlemise teatise kättesaamist võimalik liisinguese hagejale tagastada, et vältida

mistahes täiendavate kulutuste tekkimist. Kuivõrd vara vabatahtlikult ei tagastatud, ei jäänudki

hagejal üle muud kui pöörduda vara tagastusteenust pakkuva ettevõtte poole.

2.26.3. Kuivõrd vara tagastamise aktil on fikseeritud vara vastuvõtjana OÜ Reeborn, siis

järelikult on ettevõte vara tagastamiseks tööd teinud ja sellega kaasnes ka põhjendatud kulu.

Eeltoodu alusel on väär kostjate seisukoht, et OÜ Reeborn pole teenust osutanud.

2.26.4. Kogu ulatuses on põhjendatud ka vara müügiteenus, kuivõrd Balti Realiseerimiskeskus

OÜ tegevuse tulemusena toimus uue liisingulepingu sõlmimine. Hageja hinnangul ei oma

müügiteenuse põhjendatuse osas tähtsust asjaolu, kas liisinguese võõrandatakse või sõlmitakse

uus liisinguleping. Oluline on see, et Balti Realiseerimiskeskus OÜ on teinud tööd selleks, et

leida varale uus huviline/kasutaja. Tegemist on tasuga tehtud töö eest, mis on igati põhjendatud.

2.26.5. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et liisingueseme tagastamise ning realiseerimisega

seotud kulud on kogu ulatuses põhjendatud.

2.26.6. Hageja seisukohta toetab ka Riigikohtu 17. juuni 2008 lahend nr 3-2-1-56-08 p 16, milles

kolleegium on märkinud järgmist: VÕS § 367 lg 4 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada

liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingueseme müügikulud, mis on

põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on kolleegiumi arvetes lisakulud VÕS § 367 lg 4

tähenduses. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka

liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud

sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud - nii juhul, kui

liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust -, mis

võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes.

2.26.7. Samuti toetab hageja seisukohta Riigikohtu 08. november 2006 lahend nr 3-2-1-112-06,

mille punktis 11 on kolleegium avaldanud järgmist: Ka sõiduauto tagastustasu võib olla lisakulu

VÕS § 367 lg 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Pärast

liisingulepingu ülesütlemist tuleb auto liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse

taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Ka siin ei

ole tagastamiskulude lisakuluks lugemisel määrav see, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või

laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul.

2.27. Aegumise vastuväide

Kostjate 26.septembri 2014 menetlusdokumendis esitatud aegumise vastuväide tuleb jätta

tähelepanuta, sest tegemist on korduvalt esitatud samasisulise vastuväitega, mille osas on kohus

käesolevas tsiviilasjas teinud 06. märtsil 2014 vaheotsuse, jättis kostjate aegumise taotluse

rahuldamata. Kostjad vaheotsust ei vaidlustanud. Seega on aegumise küsimus lahendatud

jõustunud kohtuotsusega.

2.28. Viivis

2.28.1. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

2.28.2. Seega on tegemist hageja seadusest tuleneva õigusega, mida hageja õigustatult kasutab,

sest kostjad ei ole oma kohustusi pika aja jooksul täitnud. Liisingulepingu punktis 5.1. on kokku

lepitud viivise määras 0,25% päevas ja seetõttu nõuab hageja põhjendatult kostjatelt jooksva

viivise väljamõistmist 0,25% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte üle

põhinõude, s.o mitte üle 10 448,31 €.

2.28.3. Viivise vähendamiseks alla põhinõude puudub hageja hinnangul igasugune alus, sest

viivis on tingitud kostjate enese käitumisest. Kostjad ei ole väga pika aja jooksul oma kohustust

täitnud ega ole asunud võlgnevust ka mitte osade kaupa tasuma. Kohustuste teadlikult täitmata

jätmisel pidid kostjad arvestama, et iga viivitatud päevaga võlgnevus suureneb lisanduva viivise

arvel.

II osa

Kostjate seisukohad nõuetes, esitatud asjaolud ja tõendid

1. .Kostja on vaidlustanud hageja nõudeid.

1.1.

Kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist.

1.2.

Menetluskulud on palunud kostja jätta hageja kanda; alternatiivselt hagi osalisel

rahuldamisel määrata menetluskulude jaotus vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile

1.3.

Määrata kostja 1 Marek Hristjuki menetluskulude suuruseks tsiviilasjas nr 2-12-3955

2 678,4 € ja mõista need hagejalt AS-lt Swedbank Liising välja.

1.4.

märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hagejal AS-l Swedbank Liising tasuma Marek

Hristjukile alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja on esitanud omapoolsed asjaolud ja tõendid.

2.1.

Riiklikult tunnustatud ekspert Rein Münt on tuvastanud, et vaidlusaluse kaubiku Peugeot

Boxer harilik väärtus 2009. a märtsis oli 240 000 krooni koos käibemaksuga 18 %, ehk 15 339 €

(so ilma käibemaksuta 13000 €). Vahe hageja väidetuga 2 082 €.

2.2.

Muuhulgas tuvastas ekspertiis, et kuigi hagi nõude hulgas on vara müügiteenuse 13. juuli

2009 BRC arve nr 010793 summas 9 225 krooni (7687,5 + KM; so 491,3 € + 20 %, so 589,5 €),

siis tegelikult kaubik kunagi omanikku ei vahetanud.

2.3.

16. märtsi 2009 aktist nr 0183195L (tl 27) nähtub, et kostja 1 esindaja Marek Hristjuk

andis ise vara üle Tallinnas ning BRC Autokeskus võttis selle vastu ja OÜ Reeborn oli ka seal.

Ehk siis, OÜ Reeborn antud juhul 2 950 krooni (188,53 €) eest, mingeid teenuseid kellelegi ei

osutanud.

2.4.

Eelnevate asjaolude pinnalt on hageja esitanud alusetuid teenusarveid arveid 778,03

(589,5+188,53) € ulatuses.

2.5.

Kostjate väitel on hageja nõuded aegunud.

2.5.1. Hagejal saab nõue koosneda debitoorsest võlast 3 140,29 €, viivisenõudest 678,22 €,

kindlustuse võlast 101,62 €. Muid võlgnevusi kostjatel ei ole. Hagis esitatud arvetes sisalduvad

nõuded: 17. septembri 2008 arves - 10 677,03 krooni, 14. oktoobri 2008 arves- 7 714,86 krooni,

13. novembri 2008 arves - 7 713,06 krooni ja 13. detsembri 2008 arves 7 665,24 krooni (kokku

33 770,19 krooni) - on aegunud. Viivisarved 06. oktoober 2008 summas 2631,57 krooni, 07.

november 2008 summas 716,4 krooni, 04. detsember 2008 summas 1 152,87 krooni (kokku

4500,84 krooni) on samuti aegunud.

2.5.2. TSÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

(nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

2.5.3. Kokku on hagis esitatud aegunud nõudeid vähemalt 38 271,03 krooni (2 445,96 €) eest.

Koos alusetute teenusarvetega tuleks seega hageja nõudest lahutada maha veel 3 223,99

(2445,96+778,03) €.

2.5.4. Eeltoodust lähtuvalt ei saa hagejal kostjate vastu olla nõudeid rohkem kui 4 985,46 €, ehk

hageja nõue on vähemalt 60 % ulatuses alusetu ja hagi saaks rahuldada vaid 40 % ulatuses.

2.6.

Kostjad leiavad, et viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuna tasumisega viivitamine oli

tingitud hagejast, kuna hageja esitas alusetuid nõudeid. Kostjatel ei olnud võimalik alusetut nõuet

hakata täitma, kuna see tähendanuks TSÜS § 158 lg 2 kohaselt nõude tunnustamist - Nõude

tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside

maksmises, tagatise andmises või muus teos.

2.7.

Kostjate väitel ei ole hageja käitunud ka heas usus ja põhjendatult (ekspertiisi tulemus)

leidnud, et hageja on esitanud alusetult suure nõude.

2.7.1. VÕS § 6 lõike 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest,

tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

2.7.2. TSÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti

selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

2.7.3. Kostajad on osundanud, et Riigikohus on 20- detsembri 2010 lahendis (tsiviilasi nr 3-2-1-

137-10) ja 07. novembri 2007 lahendis (tsiviilasi nr 3-2-1-102-07) selgitanud, et tsiviilõiguse ühe

üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate

õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste

teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu

põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus

käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kohtu nimetatud õigus tuleneb praegusel juhul

1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 108 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste

teostamisel toimida heas usus ja õiguste teostamine ei ole lubatud siis, kui õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega saab nimetatud õigusnorm olla õiguslikuks

aluseks võlasuhte poole igasuguse halvas usus käitumise tõkestamisele. Õiguste kuritarvitamine

võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega

2.8.

Alternatiivne taotlus viivise vähendamiseks

2.8.1. Juhul kui kohus leiab, et esitatud alustel on hagejal MAXImööbel OÜ ja Marek Hristjuki

vastu nõuded taotlevad kostjad alternatiivselt viivise vähendamist. Hagi kohaselt on põhinõude

suurus 11 126,53 € ja viivisenõude suurus 0,25 % päevas põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse

likvideerimiseni, so 27,8 € päevas, so 10 147 € aastas (2,5 aasta viivis 25 367,5 €).

2.8.2. Võlaõigusseaduse § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda

selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

2.8.3. VÕS § 162 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

2.8.4. MAXImööbel OÜ leiab, et 11 126,53 € nõude pealt hagi arvutuse kohaselt 25 367,5 €

sissenõutavaks muutunud viivise ja sellest veel suureneva viivise nõudmine ei ole poolte

võlasuhet, käesoleva kaasuse asjaolusid ning poolte majanduslikku seisundit võrreldes ja

arvestades mõistlik.

2.8.5. Kostja juhib kohtu tähelepanu poolte majandusliku olukorra võrdlusele. hageja näol

tegemist Skandinaavia ühe enim kasumit teeniva ettevõttega. Eesti Rahvusringhäälingu andmetel

(http://uudised.err.ee/v/majandus/93460008-6c06-4fe0-a7e9-5b2b99de223c) teenis Swedbanki

Eesti üksus 2013.a 176 milj € kasumit.

2.8.6. MAXImööbel OÜ näol on tegemist ühe mehe ettevõttega, mis tegeles kuni tööriistade

varguseni puusepatöödega. Valmistati tellimusel treppe, uksi ja aknaid. Kuna täitemenetluses

müüdi maha hoone, kus MAXImööbel OÜ tootmisruumid asusid, siis ei ole võimalik

MAXImööbel OÜ-l senise tegevusega jätkata. Ehk siis poolte majandusliku seisundi järgi ei ole

pooled võrreldavad ja viivisenõue on ebaproportsionaalselt suur.

2.8.7. Lisaks sellele on kohtumenetlus I astme kohtus kestnud 3,5 aastat ning kogu selle aja on

hageja arvestanud viivist. Ekspertiisiakt näitab, et kostjad vaidlesid nõudele põhjendatult vastu.

Seetõttu tuleks vähemalt kohtuvaidluse jooksul kogunenud aja eest jätta kostjatelt viivis välja

mõistmata.

III osa

Kohtu põhjendused hagis, tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

1. Menetluse käik

1.1.

Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.

1.2.

06. märtsi 2014 otsusega (Vaheotsus) on kohus jätnud rahuldamata kostjate taotluse

tsiviilasjas aegumise kohaldamiseks (tl 63 ja 64).

1.3.

22. aprilli 2015 määrusega (Menetluse korraldamine kirjaliku menetlusena) on kohus

määranudpoolte nõusolekul menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 128 ja 129.

2. Kohtuliku arutamise ja vaidluse põhjused

Kohtuliku arutamise on põhjustanud kostjate võlgnevused hagejale ja võlgnevuste

tähtaegselt tasumata jätmine.

3. Omaksvõetud asjaolud ja asjaolud, millede üle pooled ei vaidle

3.1.

Kostja I poolt kaubiku liisimine hagejalt.

3.2.

Kostja II käendus kaubiku liisimisel.

3.3.

Lepingu ülesütlemine hageja poolt seoses kohustuste täitmata jätmisega.

3.4.

TsMS § 231 (Tõendamisest vabastamise alused) lg 1 kohaselt poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning omaksvõtt on

faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus

avalduses. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud.

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231

lg 4).

3.5.

Kohus loeb TsMS § 231 kohaselt p-des 3.1. – 3.3 käsitletud asjaolud tsiviilasjas

tõendatuks.

4. Vaidlustatud asjaolud ja kohtu põhjendused poolte vaidlustatud asjaoludes ja

seisukohtade erinevustes

4.1.

TsMS § 232 (Tõendite hindamine) lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

4.2.

Kostjate väide hagi aegumises on põhjendamatu, kuna aegumises on teinud kohus

tsiviilasjas vaheotsuse, mis on jõustunud.

4.3.

Kostjad on vaidlustanud hageja nõude suuruse.

4.3.1. Liisingueseme turuväärtust on hageja tulenevalt asjaoludest usutavalt argumenteerinud

(otsuse I osa p 2.25.). Arvestades hageja arvestusi, mis põhineb muuhulgas ekspertarvamusel on

järeldatav, et kaubiku oli hageja poolt realiseeritud reaalse hinnaga 10 918.24 € (ilma

käibemaksuta).

4.3.2. Kaubiku vahendamise ja tagastamisega seonduvad kulud on 835.32 €. Hageja on seda

nõuet dokumentaalselt tõendanud ning ka õiguslikult usutavalt põhjendanud (otsuse I osa p.2.26.

alapunktid).

4.3.3. Hageja otsuse I osa alapunktis 2.13. esitatud arvestus võlgnevuses on asjakohane ja

tuleneb hageja esitatutud tõenditest. Hage põhinõue moodustub 11 918.24 € - 678.22 (viivis) € =

11 1126.53 €.

4.3.4. Kõrvalnõudena on põhjendatud 11 126.53 € - 678.22 €= 10 448.31 €.

4.3.5. Hageja nõue tuleb rahuldada 21 574.84 € ulatuses (11 126.53+10 448.31).

4.3.6. Kostjate väide hageja hea usu vastane käitumine ei leidnud kohtus tõendamist.

4.3.7. Kostjad ei ole hagejale laenu tagastanud ja sellega kaasnevaid kõrvalnõudeid hüvitanud.

Hageja on taotlenud välja mõista kõrvalnõuded põhinõude ulatuses. Arvestades kokkulepitud

viivisemäära (0,25% päevas) on arvutuslikult kõrvalnõuded ainuüksi viivise tõttu tunduvalt

ületanud põhinõuet. Kuna hageja on taotlenud kõrvalnõuete hüvitamist ainult põhinõude

ulatuses, siis puudub kohtul vajadus viivist konkreetselt kohtuotsuse tegemise ajaks välja

arvutada.

5. Õigussuhte kvalifitseerimine ja otsustused hagi esemes

5.1.

VÕS § 101 (Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral) lg 1 p 1 ja 4 alusel võib

võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping

üles.

5.2.

VÕS § 108 (Kohustuse täitmise nõue) lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5.3.

VÕS 361 (Liisingulepingu mõiste) kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja

omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle

liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu

5.4.

VÕS § 367 (Ülesütlemise tagajärjed) lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral

peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses

liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles

ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud

kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud

liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis

ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (VÕS § 367 lg 2). Liisinguvõtja peab

hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise

põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud (VÕS § 367 lg 4).

5.5.

VÕS § 455 (Kindlustusmakse tasumine kolmanda isiku poolt) lg 1 kohaselt

kindlustusvõtja asemel võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustus-

lepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik.

5.6.

VÕS § 142 (Käenduse mõiste) lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse eest.

5.7.

VÕS § 145 (Käendaja vastutus) lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

5.8.

TsMS § 438 (Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused) otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. Võttes kokku käeoleva kohtu III osas käsitletud asjaolud ja põhjendused,

tuleb hagi rahuldada ja välja mõista MAXImööbel OÜ ja Marek Hristjuk vastu rahuldada hagi ja

välja mõista solidaarselt Marek Hristjukilt ja MAXImööbel OÜ-lt 21 574,84 € Swedbank Liising

AS kasuks.

IV osa

Kohtu põhjendused menetluskuludes

1. Seaduslikud alused menetlemisel

TsMS § 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel

(2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

TsMS177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

(1) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:

1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

(5) Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse

täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate

menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude

kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest.

2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid

Kohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus, kindlakstegemine ja väljamõistmine.

TsMS § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses

(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus

(1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

(2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

(3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja

läbivaatamise kulude kohta.

TsMS § 139. Riigilõiv

(1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma.

TsMS 144. Kohtuvälised kulud

Kohtuvälised kulud on:

1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

3. Asjaolud menetluskuludes, järeldused ja õiguslik analüüs

3.1

Menetluskulude jaotus

3.1.1 TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

3.1.2 Seonduvalt hagi rahuldamise ulatusega tuleb jaotada menetluskulud ning TsMS § 162 lg

1 kohaselt jätta menetluskulud kostjate kanda.

3.2 Menetluskulude kindlaksmääramine

3.3

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille koosseisus on hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 118,45 € ning õigusabikulud summas 300 € (tunnitasuks

on 60 €, ehk kokku 5 x 60 = 300).

3.4

Kostjad hageja kandud menetluskulude suuruse kohta omapoolseid seisukohti ei ole

esitanud.

3.5

Kostjad on arvestanud menetluskulu õigusabil 2678,4 €. Kuna kostjate kantud

menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis puudub kohtul vajadus anda ülevaade kostja

menetluskulude nimekirjas ja hageja hinnangut menetluskulude nimekirjas.

3.6

Kohus loeb hageja esitatud menetluskulud 1 418,45 € (1 118,45+300) asjakohasteks ja

põhjendatuteks ning seoses hagi rahuldamisega tuleb välja mõista solidaarselt kostjatelt.

4. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest

Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1)

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud

ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või

vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS

§ 457 lg 1).

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub

viivitamatule täitmisele (TsMS § 461 lg 1). Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS

§ 461 lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant.

Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb

õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja

tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest

erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar

Kohtunik