1-15-3933/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2015, Narva kohtumajas, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-15-3933 (13233000152) Kohtunik Anu Ammer Kriminaalasi L.I

süüdistuses KarS § 424 järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav L.I , i kukood XXX; Venemaa si kodanik vene, kesk-eriharidusega, emakeel vene keel; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 02.04.2015.

Kaitsja Irina Gromtsev

, määratud korras Abip

rokurör Marina Zagorets Resolutsioon Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1, kohus

O T S U S T A

S:

L.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära miinimum ulatuses, s.o summas 320 eurot.

Kohaldada L.I suhtes KarS § 73 sätteid ja mitte pöörata määratud rahalist karistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. - elukohast lahkumise keeld -

Mõista L.I-lt riigituludesse menetluskuluna: 585,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel;

72,00 eurot kaitsjatasu advokaat Irina Gromtsevi joobeekspertiisi maksumus 102,19 eurot. poolt õigusabi osutamise eest; –

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 759,19 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates juul 63,27 eurot, ikuust 2015 igakuiselt vähemalt lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.06.2016 viimase osamaksega summas 63,22 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber selgitus: „ 99915700041737 ning nimi, 1-15-3933, menetluskulu osamakse.“ Kui rahalised kohustus

ed ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materja

lidest nähtub, et L.I kahtlustatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

II Süüdistuse sisu L.I süüdistatakse selles, et ta juhtis 03.08.2013.a. kella 22.40 paiku joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid: tema tuvastati amfetamiin ja tetrahidrokannabitol (THC), sõiduautot xxxx reg.nr. xxx sellega Narvas, Kreenholmi , sõites tänaval ja rikkudes LS § 1 sätteid kinni politseitöötaja poolt. 69 lg . L.I peeti

Oma tahtliku tegevusega pani L.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Võttes ar tõendamiseseme asjaolud on selged ja abiprokurör peab võimalikuks vesse, et kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. Abiprokurör teeb ettepaneku tunnistada L.I süüdi KarS § 424 järgi ja

karistada teda rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. karistust Arvestades aga asjaoluga, et L.I kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavaid asjaolusid vastavalt KarS § 58 pole tuvastatud ning süüdistatav on varem kohtulikult

karistamata teeb abiprokurör ettepaneku kohaldada L.I suhtes KarS § 73 sätteid ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane toime uut tahtlikku kuritegu kolmeaastase katseaja jooksul.

IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja

kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt süüdistuses saabus kohtusse L.I 14.05 14.05.2015. .2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud tunnistaja Mihhail Denissovi , joobeseisundi tuvastamise aktiga, tunnistaja Ljudmila ütlustega L.I ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatava L.I ütlustega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus L.I vaid asjaolusid ei käitumises õigusvastasust ega süüd välista tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Teo toimepan

emise hetkel kehtinud KarS § 424 näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava L.I karistust kergendavaks asjaoluks on ja raskendavad asjaolud puuduvad. puhtsüdamlik kahetsus Kohus leiab, et süüdistatav puhul on karistuse eesmärk saavutatav L.I rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb L.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 100

päevamäära ulatuses ehk 320 eurot. Arvestades aga kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ning asjaolu, et mõistetud rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, kohaldab kohus KarS § 73 lg 1 ning määrab, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus nõustub prokuratuuri poolt tehtud ettepanekuga 3-aasta pikkuse katseaja osas. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot ja joobeekspertiisi maksumus 102,19 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 alusel, võttes ar süüdistatava varalist seisundit vesse ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas

kohtuasjas tasuda ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik