3-15-852/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-852 Haldusasi AS Draka Keila Cables kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamise nõudes lahendama AS Draka Keila Cables poolt 01.12.2014 esitatud vaie ning Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamise nõudes jätkama järelevalvemenetlust; alternatiivselt Tehnilise Järelevalve Ameti 04.11.2014 kirja nr 17-1/14-0754-025 tühistamise nõudes ning Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamise nõudes jätkama järelevalvemenetlust. RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes.

2. Lõpetada haldusasjas 3-15-852 menetlus.

3. Tagastada AS Draka Keila Cables poolt 02.04.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot kontole nr EE293300333508260006.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

1. 15.04.2014 esitas AS Draka Keila Cables Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) avalduse järelevalvemenetluse alustamiseks avalduses märgitud tootjate kaablite nõuetele mittevastavuse tõttu (tl 5-9). 04.11.2014 teatas TJA kaebajale järelevalvemenetluse lõpetamisest (tl 11-12). 01.12.2014 esitas AS Draka Keila Cables TJA-le vaide järelevalvemenetluse lõpetamise kohta (tl 13-14). TJA vastas isikule 08.01.2015 kirjaga (tl 36-37), milles käsitles isiku vaiet kui haldusmenetluse uuendamise taotlust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 tähenduses, so kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. TJA teatas kirjas, et ei jätka riiklikku järelevalvemenetlust ja ta vastab AS Draka Keila Cables selgitustaotlusele osaliselt täiendavat informatsiooni kogudes ja tuginedes juba eelnevas menetluses kogutud informatsioonile.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 02.04.2015 AS Draka Keila Cables kaebus TJA kohustamise nõudes lahendama AS Draka Keila Cables poolt 01.12.2014 esitatud vaie ning TJA kohustamise nõudes jätkama järelevalvemenetlust; alternatiivselt TJA 04.11.2014 kirja nr 17-1/14-0754-025 tühistamise nõudes ning TJA kohustamise nõudes jätkama järelevalvemenetlust.

3. 21.04.2015 määrusega võttis kohus haldusasja menetlusse ning kohustas TJA-d esitama kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse.

4. TJA 13.05.2015 seisukohas palus TJA asjas menetluse lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu või jätta kaebus läbi vaatamata selle ilmselge perspektiivituse tõttu. Oma taotlust põhjendas TJA järgmiselt.

4.1. Kaebaja on kohustamiskaebuse esitamisel juhindunud HKMS § 46 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Vastustaja hinnangul on kohustamiskaebus esitatud tähtaega rikkudes, kuna tegemist ei ole olnud vastustaja viivituse või tegevusetusega. Kaebaja pöördus 01.12.2014 vastustaja poole, vaidlustamaks paigalduskaablite järelevalvemenetluse lõpetamist. Osaliselt on õige kaebaja väide, et vastustaja ei ole vaideotsust teinud. Samas jätab kaebaja ilmselgelt tahtlikult märkimata, et vastustaja ei ole mitte viivituses vaideotsuse tegemisega, vaid on selgelt keeldunud selle tegemisest. Vastustaja selgitab, et kaebaja 01.12.2014 pöördumise puhul viitab üksnes kirja pealkiri vaidele, oma sisult see kiri vaidena käsitletav ei ole. Kaebaja pöördumisest on ilmne, et ta soovib edasi arutleda paigalduskaablite ohutuse teemal, kuid ei esita ühtegi konkreetset etteheidet järelevalvemenetluses olnud paigalduskaablite kohta. Samuti ei too kaebaja välja ühtegi põhjust, miks ta leiab, et järelevalvemenetluse lõpetamine tema õigusi rikub (HMS § 76 lg 2 p 4). Sisuliselt vaidlustas kaebaja järelevalvemenetluse lõpetamise üksnes seetõttu, et vastustaja ei pidanud kaebaja konkurentide paigalduskaablite nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tellimist vajalikuks, kuna kõnealuste paigalduskaablite dokumendid olid korras ning puudus mõistlik kahtlus, et tegemist võib olla nõuetele mittevastavate toodetega. Vastustaja vastas kaebaja 01.12.2014 pöördumisele 08.01.2015, kus mh selgitas, et käsitleb kaebaja 01.12.2014 pöördumist selgitustaotlusena. Hiljemalt 06.02.2015, kui kaebaja vastas vastustaja 08.01.2015 kirjale, oli kaebajale selge, et vastustaja ei menetle tema 01.12.2014 pöördumist vaidena. Kui kaebaja ei nõustunud sellise käsitlusega, oleks ta vastavalt HKMS § 46 lg 2 esimesele lausele pidanud esitama kohustamiskaebuse 30 päeva jooksul arvates hetkest, kui kaebaja sai teadlikuks või vähemalt pidi saama teadlikuks, et vastustaja ei tee vaideotsust. Seega on kaebaja olnud põhjendamatult tegevusetu oma õiguste kaitsmisel ning on seetõttu oma kaebeõiguse minetanud.

4.2. Alternatiivselt on kaebaja esitanud kaebuse vastustaja 04.11.2014 järelevalvemenetluse lõpetamise teatise tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkama järelevalvemenetlust. Vastustaja hinnangul ei saa 04.11.2014 järelevalvemenetluse lõpetamise teatisele esitada tühistamiskaebust, kuna tegemist ei ole haldusaktiga. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 saab tühistamiskaebuse esitada üksnes haldusakti osaliseks või täielikuks tühistamiseks. Haldusaktiks HMS § 51 kohaselt on reguleeriva toimega õiguslikult siduv haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldus, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Vastustaja 04.11.2014 järelevalvemenetluse lõpetamise teatisel haldusakti tunnused puuduvad. See ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, see ei ole suunatud isikute õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust seisukoht, et nii menetluse alustamine kui ka lõpetamine on menetlustoimingud, mille suhtes ei ole kohaseks meetmeks tühistamisnõue. Ka tühistamiskaebus on esitatud tähtaega rikkudes. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

5. 15.05.2015 kohtunõudega palus kohus kaebajal esitada oma seisukohad vastustaja taotlustele.

6. Kaebaja ei jaga TJA seisukohta kaebetähtaja järgimata jätmise osas. TJA ise möönab, et TJA ei ole seni teinud vaideotsust, mida kaebaja on ka hilisemas suhtluses TJA-ga korduvalt nõudnud. Vaide pidi TJA põhimääruse § 24 p 8 kohaselt lahendama peadirektor, kellelt aga ei ole tulnud ühtegi otsust ega teadet, et TJA keeldub vaiet lahendamast. TJA 08.01.2015 kiri, millele soovib TJA tugineda, on allkirjastatud ehitusja elektriosakonna juhataja Ahto Tuulingu poolt. Kaebaja sai alles 05.03.2015 TJA e-kirjast teada, et TJA ei kavatsegi vaiet lahendada. Kaebaja leiab, et isegi, kui TJA tegevuses ei esine viivitust või tegevusetust ja kaebetähtaja osas tuleb arvestada HKMS §

46 lg 2 1. lausest tulenevat 30-päevast tähtaega, on tühistamiskaebus esitatud tähtaega järgides.

6.1. Kaebaja märgib, et vaide saamise korral ei tohi vaiet lahendav organ suhtuda vaidesse kergekäeliselt ja seda meelevaldselt tõlgendada. Kaebaja möönab, et vaide vormistamisel võis ta eksida sõnastuslikult, kuid kaebaja soov esitada vaie on siiski üheselt arusaadav. See kajastub ka kirja pealkirjas. Kaebajal ei olnud soovi laskuda eraldi uude mõttevahetusse TJA-ga, vaid kaebaja soovis, et TJA tunnistaks kehtetuks järelevalvemenetluste lõpetamise otsuse ja järelevalvemenetlus jätkuks. Kui vaides esines puudusi, siis oli TJA-l tulenevalt HMS §-st 78 kohustus aidata kõrvaldada puudused või anda isikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

6.2. Kaebaja jääb juba varem esitatud seisukoha juurde, et menetlus on lõpetatud haldusaktiga ja seda saab vaidlustada tühistamiskaebusega. Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik TJA menetlust lõpetava otsuse kehtetuks tunnistamine/tühistamine ning menetluse jätkamine. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2014 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-14 oli vaidluse esemeks mh Konkurentsiameti järelevalvemenetluse lõpetamise otsus, mille kaebajad vaidlustasid halduskohtus, taotledes otsuse tühistamist ja Konkurentsiameti kohustamist järelevalve jätkamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Nimetatud Riigikohtu otsusega Konkurentsiameti vastav otsus tühistati ja tehti Konkurentsiametile ettekirjutus kaebajate avalduse uuesti läbi vaatamiseks. Samamoodi on järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse tühistamist taotletud Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-29-13. Kaebus menetluse lõpetamise otsuse peale on esitatud õigeaegselt. Kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb HKMS § 47 lg 3 kohaselt kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates. Käesoleval ajal ei ole möödunud üks aasta vaideotsuse tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest.

Kohus leiab

7. HKMS § 124 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Vastavalt HKMS §

124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

8. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja kohustamisnõuete – kohustada TJA-d kaebaja 01.12.2014 vaiet lahendama ning kohustada TJA-d jätkama riiklikku järelevalvemenetlust – tähtaegsuse küsimuses. Kaebaja leiab, et ta ei ole kaebetähtaega rikkunud ning on seejuures lähtunud HKMS §

46 lg 2 teisest lausest - haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole kaebaja kohtule esitanud. Vastustaja palub lähtuda kohustamiskaebuse puhul HKMS 46 lg 2 esimesest lauses ja lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ning lõpetada asjas menetlus. Kohus on seisukohal, et kaebus on TJA kohustamise nõuetes esitatud tähtaja rikkumisega, mistõttu tuleb nende nõuete osas asjas menetlus lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

8.1. HKMS § 46 lg 2 esimene lause sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Sõltumata sellest, millena käsitles TJA kaebaja 01.12.2014 vaiet (kaebusest nähtuvalt käsitles kaebaja ise nimetatud dokumenti vaidena HMS tähenduses) või kas selles vaides esines puudusi HMS tähenduses, pidi kaebajale TJA 08.01.2015 vastusest olema ühemõtteliselt selge, et TJA keeldub riikliku järelevalvemenetluse jätkamisest kaebaja poolt taotletud osas. Lauset: „TJA ei jätka riiklikku järelevalvemenetlust“ ei anna teisiti mõista olenemata ka sellest, kes on nimetatud kirjale alla kirjutanud. Pärast nimetatud 08.01.2015 keeldumise kättesaamist puudus kaebajal igasugune mõistlik põhjus asuda ootama TJA poolt vaide lahendamist täiendava vaideotsusega, kui sellest oli juba kord üheselt keeldutud. Niisiis hakkas TJA kohustamise nõuete lahendamiseks kaebuse esitamise HKMS § 46 lg 2 1. lause kohane 30-päevane tähtaeg kulgema hetkest, mil kaebajale tehti TJA 08.01.2015 keeldumine teatavaks. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajale TJA 08.01.2015 keeldumine teada hiljemalt 06.02.2015, mil kaebaja esitas TJA-le märgukirja (tl 39-40), kus tsiteerib TJA 08.01.2015 kirja sisu. Niisiis lõppes kaebetähtaeg nimetatud kohustamisnõuete osas hiljemalt 09.03.2015 (30 päeva alates 06.02.2015). Kaebus on kohtule laekunud 02.04.2015, so selge tähtaja rikkumisega.

9. Kohus on seisukohale, et kaebus on ka TJA 04.11.2014 riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse tühistamise nõudes esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole, mistõttu tuleb ka selle nõude osas lõpetada haldusasja menetlus.

9.1. On tõsi, et kohtute praktika küsimuses, millena käsitleda riikliku järelevalve lõpetamise otsust

– kas haldusaktina või toiminguna HMS tähenduses – ei ole ühtne. Kui siiani on valdavalt asutud seisukohale, et sellist haldusorgani otsustust tuleb käsitleda toiminguna HMS mõttes, kuna sel puuduvad haldusaktile iseloomulikud karakteristikud, siis kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-42-14 on Riigikohus aktsepteerinud riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsust kui haldusakti ning sellise otsuse suhtes esitatud tühistamiskaebuse lubatavust. Niisiis tuleb kohtul käsitleda TJA 04.11.2014 otsustust riikliku järelevalvemenetluse lõpetamiseks haldusaktina, mille suhtes on lubatud esitada tühistamiskaebus.

9.2. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et kaebaja pidi hiljemalt 06.02.2015 olema teada saanud, et TJA ei jätka riiklikku järelevalvet kaebaja poolt taotletud osas, pidi samaks kuupäevaks talle ka hiljemalt selguma, et kohtueelne menetlus on selles nõudes lõppenud. Seepärast ei ole asjakohane tugineda HKMS § 47 lg-le 3 – TJA ei ole viivitanud vaideotsuse tegemisega, vaid on sellest oma 08.01.2015 kirjas keeldunud. Seega saabus ka TJA 04.11.2014 otsustuse tühistamise nõude esitamise tähtaeg kohtule hiljemalt 09.03.2015 (30 päeva alates 06.02.2015, mil kaebaja esitas TJA- le märgukirja, tulenevalt TJA 08.01.2015 kirjast). Et kaebus on ka tühistamise nõudes esitatud kohtule alles 02.04.2015, on kaebus tervikuna esitatud kohtule tähtaja rikkumisega.

10. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Et kaebaja pole kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, ei saa ega pea kohus võtma seisukohta kaebetähtaja ennistamise küsimuses.

11. Kuivõrd kaebaja on kohtusse pöördumisel rikkunud kohustamisja tühistamiskaebuse esitamise tähtaega ning kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole, tuleb kaebuse menetlus HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel lõpetada. Kuna kohus lõpetab haldusasja nr 3-15-852 menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu, ei pea kohus võtma seisukohta TJA taotluse osas jätta kaebus läbi vaatamata selle ilmselge perspektiivituse tõttu.

12. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud ning asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja ka kasutanud välist õigusabi, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda.

13. AS Draka Keila Cables poolt on 02.04.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot kontolt nr EE293300333508260006 Rahandusministeeriumi kontole nr EE513300333522160001 selgitusega: „AS Draka Keila Cables, registrikood 10094120, riigilõiv kaebuselt Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusetuse vaidlustamiseks.“ Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada asjas tasutud riigilõiv summas 15 eurot HKMS § 104 lg 5 p-i 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik