2-15-2648/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2015.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-15-2648 Tsiviilasi N. K.i hagi A. K.i vastu elatise suuruse vähendamiseks. Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx/xxx, xxxxx xxxxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe, e-post argo.kuunemae@hotmail.com.

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast N. K.i hagi A. K.i vastu elatise suuruse vähendamiseks ning tagastada avaldus selle esitajale.

Määrus saata hageja N. K.ile ja hageja riigi õigusabi korras määratud esindajale.

Menetluskulude jaotus Riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud jätta täielikult riigi kanda. Muus osas jäävad menetluskulud hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

Tsiviilasi nr 2-15-2648 2(3)

seotud menetlusabi taotlemisega, A.b kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik. 1. N. K. esitas 19.02.2015.a. hagi elatise suuruse vähendamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. 10.03.2015.a jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruse kohaselt oli hagiavalduses järgmised puudused: TsMS § 363 lg 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Materiaalõiguse normi koosseis peab olema esitatud konkreetselt ja loogiliselt jälgitavalt. Hagiavalduses on märkimata elatise nõude rahuldamisel olnud asjaolud s.t. milline oli hageja varaline (sissetulekud, vara, kohustused jne) seis elatise väljamõistmisel (elatise väljamõistmise alusasjaolud). Täpselt, selgelt ja konkreetselt tuleb esitada missugused alusasjaolud, mis ulatuses on muutunud. Hagiavalduses peab olema konkreetselt ja selgelt esile toodud, et elatise väljamõistmise ajaga võrreldes pärast asja arutamise lõpetamist on elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud. Esitatu ei tohi olla üldsõnaline. Asjakohane on esitada konkreetselt vara seis, pere sissetulekud, kohustused jne.

3. 22.04.2015.a määrusega kohus rahuldas N. K.i riigi õigusabi taotluse ja andis N. K.ile riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eesti Advokatuuri poolt määrati N. K.i riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat Argo Küünemäe. 08.05.2015.a määrusega kohus pikendas hagejale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega ja määras uueks tähtajaks 18.05.2015.a. 19.05.2015.a määrusega kohus pikendas hagejale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega ja määras uueks tähtajaks 28.05.2015.a. 04.06.2015.a teatas hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja, et antud tsiviilasjas on maakohus jätnud isiku hagiavalduse käiguta ja määranud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Õigusabi saaja esindaja on kohtunud õigusabi saajaga ja samuti palunud esitada täiendavad tõendid nõude põhistamiseks, kuid õigusabi saaja ei ole täiendavaid tõendeid advokaadile esitanud. Esindaja on määranud õigusabi saajale kaks tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks, kuid kahjuks ei ole õigusabi saaja ühtegi tõendit esindajale esitanud ega teatanud, kas tõendid üldse esitatakse. Sellises olukorras asub esindaja seisukohale, et õigusabi saaja ei vaja riigi õigusabi ja õigusabi andmine tuleb lõpetada.

Kohtus seisukoht. 4. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hageja sai kohtu 10.03.2015.a määruse kätte 13.03.2015.a. Kohus on kahel korral hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaega pikendanud, kuid

Tsiviilasi nr 2-15-2648 3(3)

hagiavalduses esinevaid puuduseid hageja kõrvaldanud ei ole. Kohus on hoiatanud hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub avaldust menetlusse võtmisest. Eeltoodu alusel kohus keeldub N. K.i hagi A. K.i vastu elatise suuruse vähendamiseks menetlusse võtmisest.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

6. 22.04.2015.a määrusega kohus rahuldas N. K.i riigi õigusabi taotluse ja andis N. K.ile riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eesti Advokatuuri poolt määrati N. K.i riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat Argo Küünemäe. RÕS § 19 lg 1 kohaselt kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd N. K. puudub kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis tuleb riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud jätta täielikult riigi kanda. Muus osas menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik