2-14-58194/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-14-58194 Tsiviilasi K.R. hagi A.R. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1702,50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015.a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.R. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (hageja): K.R. (isikukood: XXX), seaduslik esindaja Kersti Laine, seadusliku esindaja lepinguline esindaja Irina Mikson Vastustaja (kostja): A.R. (isikukood: XXX), lepinguline esindaja Keit Kukk Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda K.R. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-14-58194 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus K.R. le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD

2 1. K.R. on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015.a otsuse peale, millega kohus rahuldas osaliselt K.R. hagi A.R. vastu ja kohustas A.R. alates 01. maist 2015.a tasuma igakuiselt K.R. arveldusarvele elatisena 195 eurot. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2. Ringkonnakohus leiab, et K.R. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015.a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Apellant saab täisealiseks 2016.a jaanuaris ning asja materjalidest nähtuvalt ei ela ta igapäevaselt koos oma vanematega. Vastustaja (isa) ning apellandi seaduslik esindaja (ema) kannavad igakuiselt raha apellandi arveldusarvele. Puudub alus kahelda, et apellant suudab iseseisvalt majandades toime tulla ning elatise tasumine apellandi isiklikule kontole ei ohusta alaealise (17-aastase) lapse huve ega toimetulekut. Nimetatud asjaoludel saab pidada põhjendatuks elatise tasumist apellandi arveldusarvele. Eeltoodu on kooskõlas PKS § 116 lõikega 3, mille kohaselt arvestavad vanemad last hooldades ja kasvatades, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Ringkonnakohus märgib, et apellandi taotlus vastustaja majandusliku olukorra tuvastamiseks ei ole asjakohane. Vastustaja ei ole menetluse käigus elatise suurusele vastuväited esitanud, seega puudub kohtul vajadus koguda tõendeid ja analüüsida, kas seadusjärgses miinimummääras elatise tasumine on põhjendatud või mitte. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab asjaolusid ning tõlgendab õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust tuvastamaks, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

3 5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/