1-15-2392/15 · 1-15-2392/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xEesti Vabariigi kodanik, haridus: kesk- - talunik; eri, emakeel: eesti keel, töökoht: FIE Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 13.03.2013. a otsusega KarS mõistetud süüdi §

424

järgi ja karistatud rahalise karistusega 500 päevamäära, s.o 1600 eurot koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4

kuuks; V 2 kehtivat karistust; äärteokorras Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.03.2015. a

Kaitsja Vandeadvokaadi abi Sandra Sepp

Kohtuistungi toimumise aeg

12. mai 2015. a

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.A KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 4 (neli) kuud vangistust ja mõista J.A-le lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et J.A-le mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa 7 (seitse) kuud vangistust

ei pöörata täitmisele, kui J.A ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudei -s d:

1) elada ko -

htu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.A käitumiskontrolli perioodil mitte

tarvitama alkoholi.

KrMS § 414 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks lg 1, J.A vanglasse saabumise aeg.

Kohus saadab J.A-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt -le 3. KrMS § 414 lg

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.A katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

J.A suhtes kohaldatud t - elukohast lahkumise keeld - õkend tühistada karistuse kandmisele asumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena J.A-lt sundraha d viis) eurot 585 (viissada kaheksakümmen ja riigi õigusabi kulu summas 308 (kolmsada kaheksa) eurot 16 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud kogusummas J.A

893 (kaheksasada üheksakümmend kolm) eurot 16 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul

kohtuotsuse jõustumisest alates. J.A on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 75 (seitsekümmend viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99915700035303. Selgitusse tule -15-2392, b märkida „1 menetluskulud, J.A “.

3

M ja aksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks

suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsiooni teate esitamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis 5. juunil 2015. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU J.A-le on esitatud KarS § 424 järgi süüdistus selles, et tema 04.01.2015. a kella 15.33

paiku Jõgeva maakonnas Torma vallas Kantküla-Sadala tee 4. kilomeetril juhtis, omamata

juhtimisõigust, mootorsõidukit Mazda E2200 registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,09 mg/l kohta.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses.

Prokurör tegi kohtule ettepaneku süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista J.A

karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 6 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata,

et J.A-le mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa 5 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.A ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuluna sundraha summas 585 eurot süüdistatavalt välja mõista ning kaitsjakulu tasumine ajatada ühele aastale.

Kaitsja ei nud prokuratuuri seisukohaga, et J.A-le tu nõustu leb karistuseks mõista reaalne vangistus. Kaitsja leiab, et J.A puhul on võimalik karistuse eesmärki täita kergema karistusega, s.o tingimisi vangistusega. Lisaks ei ole kaitsja hinnangul põhjendatud mõista J.A-le karistuseks tust, võttes arvesse isiku süüd, kergendavaid 9 kuud vangis asjaolusid. J.A selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi. J.A on teadlik, millised kohustused kaasnevad tingimisi vangistusega ning arvab, et tingimisi karistus avaldaks talle sellist mõju, et ta enam uusi kuritegusid toime ei paneks. J.A soovib, et kohus ei kohaldaks reaalset vangistust.

4

KOHTU SEISUKOHT 1. J.A-le on esit u, tuleb atud süüdistus KarS § 424 järgi. Võttes arvesse süüdistuse sis

kohtul hinnata, kas J.A juhtis 04.01.2015. a süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Mazda E2200 registreerimismärgiga xxxxxxxning kas J.A oli sõidukit

juhtides alkoholijoobes, mis ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 toodut, s.o alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus vähemalt 0,75 mg/l kohta. Subjektiivsest küljest tuleb tuvastada, kas

süüdistatav tegutses objektiivsete asjaolude suhtes tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega.

2. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega , ja uurinud tõendeid kohtulikul arutamisel

leiab, et J.A - ud toimikus süü KarS § s 424 järgi toimepandud kuriteos on tõendat

olevate tõenditega tunnistaja ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, -

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isikusamasuse tuvastamise protokolliga,

väljatrükkidega sõiduki õiendiga J.A juhtimisõigus andmetest, e kohta ja patrullilehega. Lisaks tõendab J.A süüd KarS § 424 järgi toimepandud kuriteos J.A

d. ütluse Tunnistaja Kaigo Ottensoni (tl 2-3 kohaselt teostas tema koos liikluspolitseinik Jaan ütluste ) Leaga 04.01.2015 -Sadala teel. . a liiklusjärelevalvet Jõgeva maakonnas Torma vallas Kantküla

Kella -Sadala tee 4. kilomeetril 15.33 ajal märkas politseiametnik Kaigo Ottenson Kantküla

Kantküla suunas liikumas mootorsõidukit Mazda E2200 registreerimismärgiga

xxxxxxx

Politseiametnik Kaigo Ottenson, olles teadlik, et sõidukit kasutab J.A , kes on

varasemalt korduvalt joobeseisundis sõidukit juhtinud, otsustas ohu tõrjumiseks sõiduki peatada ja kontrollida juhi seisundit. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis J.A, kellel

puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Tunda oli tugevat alkoholilõhna, mistõttu paluti tal kell 15.42 puhuda tõenduslikku alkomeetrisse DRÄGER ALCOTEST 7110

EST (seeria ARBK- oli 1,09 mg/l. J.A 0034), mõõtetulemuse lõplikuks tulemiks tunnis a ning arstlikku ekspertiisi ei tas, et on tarvitanud alkoholi, ta nõustus mõõtetulemuseg

soovinud. J.A ei olnud sõiduki peatamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni võimalik tarvitada alkohoolseid jooke.

Tunnistaja ütlusi selle kohta, et mootorsõidukit juhtinud isikuks oli J.A , kinnitab

isikusamasuse tuvastamise protokoll, mille kohaselt 04.01.2015. a kell 15.40 Torma vallas

Kantküla kilomeetril tuvastati mootorsõidukit juhtinud isik. Rahvastikuregistri -Sadala 4. andmekogu kaudu kontrolliti isiku andmeid ja politseiametnik tuvastas, et meetmetele allutatud isikuks on J.A (tl 7). Tunnistaja ütlusi kinnitab ka patrullileht, mille kohaselt olid 04.01.2015. a kell 08.00 kuni 20.00 patrullitoimkonnas Kaigo Ottenson ja Jaan Lea. Patrullilehelt Jõgeva linnas ja selle ümbruses

nähtub, et kella 15.33 ja 16.05 vahel Jõgevamaal Torma vallas Kantküla

-Sadala mnt 4. kilomeetril peatatud sõiduk Mazda E2200 registreerimismärgiga xxxxxxx mida juhtis J.A (sünd. XXX). Juht oli joobes htimisõigus. Mõõtetulemuse ning tal puudus ka ju l -9). õplikuks tulemiks jäi 1,09 mg/l (tl 8 Tunnistaja ütlusi selle kohta, et J.A joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga, tõendab

04.01.2015 eetri kasutamise protokoll (tl 4-5). Nimetatud protokolli . a tõendusliku alkom kohaselt on 04.01.2015. a kell 15.42 tuvastatud J.A joobeks (kasutades DRÄGER

ALCOTEST 7110 EST, seeria ARBK-0034) 1,21 mg/l kohta väljahingatavas õhus, võttes

arvesse laiendmääramatust 0,12 mg/l kohta, jäi lõplikuks mõõtetulemuseks 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus.

04.01.2015. a kell 15.33 on liikluspolitseinik Jaan Lea koostanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, mille kohaselt kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust J.A arvata, et tema väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära ja põhjusel, et Viljar

5

J.A puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus J.A kõ . rvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni, juhtimisõiguse saamiseni (tl 6).

Sõiduki andmete väljatrükist nähtub, et eerimismärgiga Mazda E2200, registr xxxxxxxxomanikuks on xxxxxxxxxx ja kasutajaks on ka J.A (tl 10). üheks J.A puudub , mida J.A juhtimisõigus tõendab õiend ARK andmebaasi andmetest juhtimisõiguse kohta (tl 11). Kriminaalasja arutamisel taotles J.A enda ülekuulamist. J.A ütluste kohaselt töötab ta FIE ning tema igapäevaseks tegevusalaks on 5. a sõitis -na talupidamine. 04.01.201

J.A Vaiatu külast Sadalasse, et minna töökotta treiali juurde. Jõudnud Sadalasse

remonditöökotta, jõi J.A koos sõbraga orienteeruvalt 10-20 minuti jooksul ära 1,5 liitrit õlut. Seejärel hakkas J.A sõitma tagasi koju külla. Sadala ning Vaiatu küla xxxxxx vaheline maa on ligikaudu 3-4 kilomeetrit. J.A sai aru, et ta on alkoholijoobes, kuid tundis, et suudab siiski autot juhtida. J.A puudub B-kategooria

mootorsõiduki

juhtimisõigus. itavasse mootorsõidukisse tuli ka kaas J.A juh reisija, kes soovis, et

J.A ta koju sõidutak J.A ütluste kohaselt ta ei näinud, et s. tema autosse kaasreisijana tulnud isik oleks alkoholi tarvitanud. J.A jõudis mootorsõidukiga läbida ca 100 meetrit, tegemist oli asulasisese teelõiguga, kus ei olnud ülekäiguradasid ja bussipeatusi, s patrull

eejärel andis politsei J.A-le peatumismärguande. Eeltoodud J.A ütlused on kohtu arvates kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.

J.A on kinnitanud, et ta juhtis 04.01.2015. a olles seejuures mootorsõidukit alkoholijoobes omamata . J.A peeti politsei poolt ja vastava kategooria juhtimisõigust

kinni tal tuvastati alkoholijoove 1,09 J.A ja mg/l kohta väljahingatavas õhus. tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 2 p s 1 sätestatud määra (alkoholisisaldus - 0,75 mg/l

kohta väljahingatavas õhus). puudus võimalus tarvitada alkoholi alates Kuna J.A

kinnipidamisest kuni tõendusliku alkomeetrisse puhumiseni, on J.A juhtinud alkoholijoobe seisundis ka mootorsõidukit.

Kohus on seisukohal, et J.A on alkoholijoobes mootorsõidukiga juhtimise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. J.A se alustamist 04.01.2015. a ütlustest tuleneb, et ta oli enne mootorsõiduki juhtimi tarvitanud alkoholi. Seega olukorras, kus J.A alustas alkoholijoobes Sadalast sõitu koju

Vaiatu külla, eesmärgiks seadma alkoholijoobes sõidukiga sõitmise. Kohus leiab, et pidi ta J.A pidi aru saama, et kui ta alkoholijoobes sõidukit juhtima hakkab, paneb ta toime süüteo. J.A kavatsetust näitab kohtu arvates ka see, et J.A oli täielikult teadlik sellest, et kui tema sõidab sõiduautoga koju Vaiatu külla, tuleb tal seda teha joobes. Kohus leiab, et J.A -

on toime pannud KarS § s 424 sätestatud kuriteo. Kohus ei tuvastanud

õigusvastasust ja J.A süüd välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.A tunnistada tuleb süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus. 3. KarS § 424 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

6

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et J.A süü kuriteo toimepanemisel on olnud suur. Kohus on seisukohal, et inimese süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka joobe suurust, kuna

KarS § 424 järgi on karistatavad kõik teod, kus inimene on juhtinud mootorsõidukit

alkoholijoobes LS § 69 lg 2 mõttes, sealhulgas olukorras, kus alkoholisisaldus juhi

väljahingatavas õhus mõjutab on 0,75 mg/l kohta. Kohus on arvamusel, et kahtlematult alkoholijoobe suurus juhi väljahingatavas õhus teo karistamisväärsust ja seega süü suurust. Süü

suurus on erinev inimeste puhul, kes on juhtinud sõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l ja nimeste puhul, kes on juhtinud sõidukit seisundis, kus i alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on 1,09 mg/l kohta.

Kohus arvestab süü suuruse hindamisel J.A joovet, mida tuleb pidada küllaltki suureks. Samuti arvestab kohus, et J.A oli teinud Sadalas töökohustustega seonduvaid

asju ajades teinud

otsuse tarvitada alkoholi, tarvitanud lühiajaliselt alkoholi ja seejärel alustanud sõiduki juhtimist. J.A oli täielikult teadlik oma joobest, aga ka sellest, et tal

puudub igasugune õigus mootorsõiduki juhtimiseks (puudub juhtimisõigus). J.A ütlustest ei nähtu, et tema jaoks oli probleemne teha otsustust tööpäeval (J.A sõnul

tegeles ta tööasjadega) alkoholi tarvitada, teadmises, et ta kavatseb koheselt uuesti sõidukit juhtima asuda. Oluline on kohtu arvates seegi, et J.A ei omanud juhtimisõigust, st tal ei olnud lubatud isegi kainena sõidukit juhtida. J.A eesmärgiks oligi alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimine. Teo toimepanemine oli J.A ütluste kohaselt tingitud mõtlematusest. Kohtu hinnangul mõjutab J.A süü

suurust ka asjaolu, et J.A liikles asulasisesel teelõigul. Siinjuures ei ole kohtu arvates J.A süüd vähendavate asjaoludena käsitletavad asjaolud, et 04.01.2015. a ei olnud Kantküla-Sadala teel tihedat liiklust

ja J.A jõudis läbida ligikaudu 100 m enne kui politsei tema juhitava sõiduki eetrit

peatas, aga ka asjaolu, et J.A ei põhjustanud toimepandud teoga kellegi elule või

tervisele või varale ke tagajärgi kahjulik . Kuigi tegemist on asjaoludega, mis kahtlematult

mõjutavad süü suurust, ei kergenda või vähenda nende puudumine mingil juhul isiku süü

suurust. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada, et J.A ütluste kohaselt viibis tema

juhitavas sõidukis kaasreisija, mistõttu oli vähemalt kaasreisija potentsiaalselt ohustatud isikuks. Kaitsja leidis, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada J.A kahetsust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei väljendanud J.A kohtus ütlusi andes

siirast kahetsust, mida KarS § 57 lg 1 p 3 alusel oleks võimalik käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. Ainuüksi J.A poolt väljendatu, et ta on süüdi ja oleks pidanud kutsuma

kaine juhi ning on käesolevaks ajaks läbinud alkoholiravi, ei asenda isiku selget väljendust

kahetsuse kohta. Kohtu sellesisulist seisukohta ei muuda ka kaitsja osundused Riigikohtu lahendis väärteoasjas nr 3 väljendatud seisukohtadele -1-1-33-07 .

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude

toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates J.A varasem karistatus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt

. J.A on varasemalt toimepanemise eest korduvalt karistatud samalaadsete süütegude , st sõiduki joobes juhtimise eest (tl 16-17, 18-19).

Tartu Maakohtu 13.05.2013. a otsusega on J.A karistatud KarS § 424 järgi ja maksimaalse rahalise karistusega, s.o 500 päevamäära (1600 eurot). Rahaline karistus määrati

7

tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, lisaks võeti J.A-lt ära sõiduki juhtimise õigus 4. kuuks (tl 21-22). J.A juhtis 03.05.2013. a sõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,31 mg/l kohta. J.A ei ole käesoleva ajani tasunud talle mõistetud rahalist karistust. V millest järeldub, abatahtlikult on J.A tasunud 268 eurot, et J.A on

tasumata suur osa talle mõistetud karistusest, s.o 1332 eurot (tl 23). Lisaks on J.A karistatud korduvalt samalaadse süüteo eest väärteokorras.

14.08.2014. a on J.A karistatud Politseija Piirivalveameti ktuuri Lõuna prefe otsusega LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 640 eurot. J.A juhtis 17.07.2014. a sõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,36 mg/l kohta (tl 27-29). Lisaks karistati J.A samalaadse väärteo toimepanemise eest 30.09.2014. a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsusega (LS § 224 lg 2 alusel) juhtimisõiguse äravõtmisega 7. kuuks. J.A juhtis 04.09.2014. a sõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l kohta (tl 24-26). Kohus, hinnates J.A varasemat karistatust, leiab, et kuivõrd J.A on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, järeldub sellest, et mõistetud karistused ei ole J.A-le

ilmselgelt vajalikku mõju avaldanud. J.A-le on varasemalt mõistetud

eriliigilisi karistusi ja talle on antud korduvalt võimalust kanda karistust vabaduses. J.A-le

on mõistetud samalaadse kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus maksimaalmääras amuti on J.A-le mõistetud , mis on senini suures osas tasumata. S

karistuseks rahatrahv ja samuti juhtimisõiguse äravõtmine, mis ei ole vajalikku mõju avaldanud. Kohtu hinnangul on märkimisväärne seegi, et pärast J.A süüditunnistamist ja karistamist kuriteos, on ta jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist juba 2 kuu pärast. Järgneva samalaadse süüteo pani J.A toime kuu aega pärast karistuse määramist. J.A

on karistatud ka

juhtimisõiguse äravõtmisega (lisakaristus 4 kuud ja põhikaristus 7 kuud), kuid sellele vaatamata on J.A jätkanud järjepidevalt mootorsõiduki juhtimist

(J.A ütlused) ja seda ka alkoholijoobes. Kohtu arvates ilmestab nimetatud asjaolu J.A suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka õiguskorda üldiselt. Kohus peab oluliseks arvestada ka asjaolu, et J.A on tegelenud alkoholiprobleemiga ja läbinud võõrustuskuuri (tl 35). Kohus peab seda oluliseks, kuna J.A on seostanud tema poolt toimepandavate süütegude põhjustena justnimelt alkoholi tarvitamist – alkoholi tarvitades

ei mõtle ta tagajärgedele. Seega on J.A puhul uute süütegude ilmselgelt

toimepanemise riskiks alkoholi tarvitamine. Samas on kohtu arvates oluline, et vaatamata

sellele, et J.A mõistis alkoholi tarvitamise probleemi (mis tekkis aastal 2014), ei tegelenud ta sellega enne kui 04.01.2015. a, millal J.A pani toime käesoleva kuriteo. Kuna senini mõistetud karistused ei ole J.A-le vajalikku mõju avaldanud, st mõjutanud J.A oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi

järeldusi ja korrektiive, ei ole kohtu arvates võimalik karistuse eesmärke saavutada kergemaliigilisema karistusega, st rahalise karistusega. J.A arusaama enda tegude tähendusest kohtu hinnangul mõjutada käesoleval juhul vaid vangistus. ja keelatusest suudab

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohus on seisukohal, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid

rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks on rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust ja vältida

igasuguse kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja - aga võime, ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on kohtu arvates

mootorsõidukijuht rikkunud suurel määral oma kohustusi. Seeläbi on seatud ohtu kõik

ide

liiklejate elu ja tervis, aga ka teiste inimeste vara. Seega tuleb pidada alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist äärmiselt ohtlikuks teguviisiks seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult ja

8

realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht kaasliiklejat ei ole – e elu ja tervist või nende vara

kahjusta juhtis tud. Käesoleval juhul nähtub kriminaalasja materjalidest, et J.A mootorsõidukit asulasisesel teel, kus külarahvas liigub.

Vaatamata sellele, et J.A ise

kedagi liiklemas ei näinud, oli kohtu arvates potentsiaalne oht selleks kahtlematult olemas. Samuti on oluline, et viibis kaasreisija. J.A sõidukis Lisaks võtab kohus arvesse, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete süütegude toimepanijate karistamist üha rangemat J.A on küllaltki lühikese aja e karistustega. jooksul karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid sellele vaatamata on J.A jätkanud süütegude toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohaseks karistusliigiks J.A puhul üksnes

vangistust. Kohus on seisukohal, et mõistetav vangistus tuleb osaliselt täitmisele pöörata. Kohtupraktikas (sealhulgas Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-1-1-116-12, 3-1-1-18-11,

3-1-1-99-06) on korduvalt väljendatud seisukohta, et karistuse kandmiselt tingimisi vabastamata jätmise otsustus on kohtu diskretsiooniotsus, mida kohus eraldi põhjendama ei pea.

Vastupidi, kohtul tuleb eraldi põhjendada, miks peab kohus asjaolusid arvestades ebaotstarbekaks kogu karistuse ärakandmist. Kohus, v kuriteo toimepanemise asjaolusid ja J.A isikut, leiab, et J.A õttes arvesse puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Siinkohal tugineb kohus sellele, kuigi J.A on korduvalt toime pannud samalaadseid süütegusid, on kahel korral tema

poolt toimepandavad teod olnud karistatavad väärteokorras. Lisaks ei ole J.A

varasemalt vangistusega karistatud. Samuti arvestab kohus, et J.A tegeleb

majandustegevusega

FIE xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – põllumaad, ta kasvatab vilja, rapsi, lisaks on loomad 30 siga ja kanad. J.A on tegelenud põllumajandusega 20 aastat. Vajaduse korral on J.A vajanud hooajaliselt ka lisatööliste abi. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et J.A on käesolevaks ajaks tegelenud alkoholi tarvitamise probleemiga ja läbinud ravi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.A-st lähtuvat ohtlikkust on võimalik maandada

nn šokivangistusega, mille pikkus peab olema lühiajaline. Ülejäänud J.A-le mõistetavat vangistust on võimalik jätta tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus leiab, et J.A väited selle kohta, et tema majandustegevus kannatab, kui ta peaks minema reaalset vangistust kandma, on küll inimlikult mõistetavad, kuid ainuüksi see ei saa olla põhjuseks, miks jätta karistus osaliselt täitmisele pööramata. Lisaks on kohus seisukohal,

et reaalselt ärakantava karistusaja pikkus peab J.A puhul olema lühiajaline, mis tähendab, et kuigi see toob kahtlematult kaasa mõjutusi J.A majandustegevusele, ei saa ettenägeliku planeerimiseta olla need tagajärjed sedavõrd rasked, et peaksid kaasa tooma ettevõtluse lõpetamise või pankroti. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata ka seda, milliseid tagajärgi toob mõistetav karistus inimesele kaasa, kuid ennekõike on vajalik hinnata, millise karistusega on võimalik inimest mõjutada edaspidiselt mitte kuritegusid toime panema. Samuti on oluline rõhutada, et igasugune karistus toob inimesele kaasa ebamugavusi ja teatud muutusi elukorralduses. Karistus ei saa ega peagi inimesele meelepärane olema, kuna karistuse üheks eesmärgiks on mõjutada gi inimest muutma teatud hoiakuid suhtumist. ja Kohus, a id asjaolusid, on seisukohal, et rvestades kõiki karistust mõjutava kohane ja kooskõlas

k karistada J.A 1 aasta pikkuse vangistusega. aristuse mõistmise põhimõtetega on

Kuna kohus arutas asja lühimenetluses, tuleb karistusest maha arvestada 1/3. Lõplikuks karistuseks jääb seega 8 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele tuleb määrata 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus jääb tingimuslikult täitmisele pööramata, kui J.A ei pane toime 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ja täidab KarS § s 75 sätesta - tud

kontrollnõudeid Selleks, et maandada J.A-st lähtuvaid riske uute ja kohustusi.

9

süütegude toimepanemiseks, tuleb J.A-le määrata lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus J.A-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse J.A peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist.

Kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas

on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kogusummas 308,16 eurot (126,72 eurot+181,44 eurot).

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2015. a) määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 390 eurot. Seega on sundraha suuruseks 585 eurot. Menetluskulud kokku on 893,16 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus sellele, et J.A töötab talunikuna (FIE),

seega puudub tal regulaarne ssetulek. J.A sissetulek si sõltub mitmest asjaolust:

toodetud kaubale turu leidmisest, hinnatasemest, börsist jms. J.A tasub igakuiselt pangalaenu. J.A on kolm last, kellest kaks veel õpivad ja seega vajavad vanemate rahalist toetust. J.A abikaasa käib tööl ja omab kindlat sissetulekut. Lisaks on J.A

tasumata varasemalt mõistetud rahaline karistus ja rahatrahv. Kohus, võttes arvesse

menetluskulude kogusummat, on seisukohal, et J.A-le käib ilmselgelt üle jõu

menetluskulude tasumine ühe korraga. Selleks, et võimaldada J.A-le vabatahtlikult tasuda menetluskulud, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.

Tõkend J.A-le -36) on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu (tl 35 , mis on jäetud J.A kohtu alla andmisel muutmata. Kohus leiab, et tõkend tuleb tühistada J.A karistuse kandmisele asumisel.

Raina Pärn Kohtunik

1-15-2392/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text