4-15-3438/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-3438 08. juuni 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

esindaja Triinu Riigor ja menetlusaluse isiku G.G osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

G.G, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, ei tööta, õpilane, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 1 kehtiv väärteokaristus - - väärteoasja LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt 19.04.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1369266 (2315,15,003727) 19.04.2015 kell 04:34 Narva mnt „Kelluka tee bussipeatuse“ juures Ussimäe tee suunas juhtis G.G mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,72 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,77± 0,05 mg/l. Mõõdetud seadmega Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0011, taatlustunnistus nr TTRC-14-00166. Ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus G.G LS § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles G.G karistuseks LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi 25 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, nõustus aresti asendamisega üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (19.04.2015 kell 04:34), millest nähtuvalt tuvastati

kontrolli tulemusena G.G alkoholijoove (0,70 mg/l).

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (19.04.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga,

millest nähtuvalt tuvastati 19.04.2015 kell 04:41-04:46 G.G alkoholijoove (lõplik lugem 0,77 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,72 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Tunnistaja Lauri Ermi ütluste kohaselt olles tööl 19.04.2015 koos E. Roosimägiga patrullis ja

teostades liiklusjärelevalvet Tallinnas Narva mnt-l, kui kella 04:33 ajal nägi ta sõitmas halli Renault Master reg.nr XXX, millel põlesid vaid gabariidituled. Nad peatasid sõiduki kontrolliks

Narva mnt-l Kelluka tee bussipeatuse juures. Kontrollimisel selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Indikaatorvahendi tulemiks puhus isik 0,70 mg/l.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati G.G sõiduki

juhtimiselt 19.04.2015, sest ta juhtis sõidukit Renault reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Samuti kõrvaldati G.G sõiduki juhtimiselt 16.10.2014, sest ta juhtis mootorsõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et G.G kehtivaid juhilube ei ole.

2

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on G.G 1 kehtiv väärteokaristus (LS §

224 lg 1 ja § 201 lg 1 alusel), kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning G.G süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,77+/-0,05 mg/l; samuti ta juhtis mootorsõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. G.G käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. G.G käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades

G.G süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras karistatud samasuguse liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. G.G puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid

toime panemast. Eelnevalt on G.G väärteokorras karistatud rahatrahviga 16.10.2014

toimepandud analoogse rikkumise eest, mis ei ole aga mõjutanud isikut edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasem kergem karistused ei ole isikule mõju avaldanud, mistõttu tuleb G.G LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab G.G LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi põhikaristusena aresti 25 päeva, arvestades süü suurust ning peab võimalikuks asendada mõistetud aresti üldkasuliku tööga.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada G.G LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 25 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada G.G mõistetud arest 25 päeva üldkasuliku tööga 25 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata G.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 612 4962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt