Legislator Case Law & Legislation
1-15-4193/5 AI generated

1-15-4193/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-15-4193/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-15-4193/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

1-15-4193

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4193 (15230200273) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi H.L-i süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav H.L

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, XXX OÜ mehhaanik, elukoht: XXX

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.03.2015

Kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2015 kuni 21.03.2015 Kehtivaid väärteoja kriminaalkaristusi ei ole Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON

1. H.L süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 20.03.2015 kuni 21.03.2015, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes

ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta H.L-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 5 kuud ja 28 päeva H.L-i suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.L temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja

täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid

Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel 6637050).

4. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada H.L järgima

katseajal kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas aadressil XXX;

2

•

ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada H.L-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.06.2015.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada H.L-i suhtes lisakaristust, võttes H.L-ilt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel.

7. H.L-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

8. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

9. H.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179

lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot,

s.o kokku menetluskulu 633 (kuussada kolmkümmend kolm) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas,

märkides selgitusena: „H.L , 1-15-4193, menetluskulud, ositi tasumine“.

Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel H.L-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

3

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

H.L süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 20.03.2015 kella 17.00 ajal Tallinnas Pärnu mnt ja Õitse tn ristmikul, liikudes Õitse tn suunas, mootorsõidukit Toyota

MR2 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,22 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,10 mg/l)).

H.L rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning

liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (enne 01.07.2014 LS § 69 lg 4 p 1) /alkoholijoobes olevaks

loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega .L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 22.05.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Enge Selge, süüdistatava H.L-i ja tema kaitsja Juho-Enn Aule vahel järgnev kokkulepe:

H.L süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada vangistusega 6 /kuus/ kuud.

KarS § 68 lg 1 korras arvata karistuse hulka 2 päeva eelvangistust /20.03.2015- 21.03.2015/, seega ärakandmata karistuseks on 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui H.L ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg 1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 /kolmeks/ kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

4

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 50 lg 1 p-st 1, § 68 lgst 1, §-st 74; §-st 75; §-st 78 asub kohus seisukohale, et H.L kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

H.L on täisealine ja tööl käiv isik ning ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta

ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus

kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude

vähendamist. Lisaks on inkrimineeritud süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba valik, seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et

põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu vältel. Kohus

selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/