3-14-53273/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53273 Haldusasi Väinamere Liinid OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 16. detsembri 2014. a otsuse nr 312-14/- tühistamiseks ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Väinamere Liinid OÜ, esindaja adv Kristo Kallas Vastustaja (hankija) – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud (ühispakkujad) – TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ, esindaja adv Marko Pikani Menetluse alus ringkonnakohtus Väinamere Liinid OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Väinamere Liinid OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12. veebruari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-53273 muutmata. 2. Mõista Väinamere Liinid OÜ-lt (registrikood 11186151) TS Laevad OÜ (registrikood 12678055) ja TS Shipping OÜ (registrikood 11163254) kasuks solidaarselt välja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kokku 1000 (üks tuhat) eurot. Ülejäänud osas jätta TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ menetluskulud määruskaebuse menetluses nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg-d 1 ja 2).

3-14-53273 2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu- Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“. Pakkumuse esitamise tähtaeg oli 01.10.2014 ja korrigeeritud pakkumuste esitamise tähtaeg 13.10.2014. MKM tunnistas 13.10.2014 otsusega Väinamere Liinid OÜ ning ühispakkujate TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ pakkumused vastavaks ning ühispakkujate poolt esitatud pakkumuse edukaks.

2. Väinamere Liinid OÜ esitas 10.12.2014 kell 16.23 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus keelata riigihankes hankelepingu sõlmimine kuni vaidlustuse osas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni ning tuvastada ühispakkujatele pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks ettepaneku tegemise õigusvastasus ning tunnistada ettepanek kehtetuks ja antud nõusolek tühiseks või kui sellist ettepanekut ei tehtud ja nõusolekut ei antud hiljemalt 30.11.2014, siis lugeda hankemenetlus riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 3 p 7 alusel lõppenuks.

3. VAKO teavitas 11.12.2014 kell 10.05 Väinamere Liinid OÜ-d vaidlustuses kõrvaldatavate puuduste esinemisest (osa taotlusi ei ole RHS § 121 lg 2 p 4 mõttes selgelt väljendatud taotlusteks, mille rahuldamine oleks VAKO pädevuses). VAKO palus vaidlustajalt ühest seisukohta, kas tema pakkumine on hetkel jõus või mitte, ning andis RHS §

122 lg 2 alusel Väinamere Liinid OÜ-le puuduste kõrvaldamiseks aega kaks tööpäeva. VAKO teavitas 11.12.2014 kell 09.46 hankijat puudustega vaidlustuse esitamisest.

3. MKM edastas 12.12.2014 VAKO-le ühispakkujatele esitatud ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ja ühispakkujate 27.11.2014 vastuse. Lisaks edastati hankeleping („Sõitjateveo avaliku teenindamise leping Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu- Virtsu parvlaevaliinil“), millest nähtus, et ühispakkujate esindaja on lepingu allkirjastanud 11.12.2014 kell 00.03 ja hankija esindaja 11.12.2014 kell 07.31.

4. Väinamere Liinid OÜ leidis 15.12.2014 seisukohas, et VAKO saab vaidlustust menetleda ja tuvastada hankija tegevuse õigusvastasuse.

5. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 16.12.2014 otsusega nr 312-14/- RHS § 122 lg

3 p-de 2 ja 6 alusel Väinamere Liinid OÜ vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle, leides, et vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Hankija sõlmis ühispakkujatega hankelepingu enne temale RHS § 123 lg 2 kohase teate edastamist. Leping on sõlmitud 11.12.2014 kell 07.31, kuid VAKO teade edastati hankijale 11.12.2014 kell 09.46. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks esineb ka RHS § 122 lg 3 p-s 2 sätestatud alus, sest vaidlustaja ei ole 15.12.2014 kirjaga kõrvaldanud kõiki VAKO 11.12.2014 teates näidatud puudusi.

6. Väinamere Liinid OÜ esitas 29.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 16.12.2014 otsus nr 312-14/- ning rahuldada vaidlustuses esitatud nõuded. RHS § 122 lg 3 p 6 kohaldamine ei olnud põhjendatud. Kaebaja esitas vaidlustuse tähtaegselt enne hankelepingu sõlmimist ega saanud ette näha, et VAKO lõpetab tööpäeva kell 16.30 ja hankelepingut asutakse sõlmima juba öösel või varahommikul. Ebaõige on seisukoht, et pärast hankelepingu sõlmimist võib jätta läbi vaatamata kõik vastava hankemenetlusega seonduvad vaidlustused, sõltumata sellest, mil viisil hankelepingu sõlmimiseni jõuti. RHS ei välista vaidlustuse esitamist hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, mis võib olla

3-14-53273 3(6) aluseks hilisema kahjunõude esitamisele. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks puudus RHS §

122 lg 3 p-s 2 sätestatud alus, sest kaebaja kõrvaldas kõik vaidlustuse puudused, paludes tuvastada hankija tegevuse (pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine pärast nende jõusoleku lõppemist) õigusvastasuse ning märkides selgelt, et ükski pakkumus ei olnud enam jõus.

7. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Hankija otsused olid õiguspärased. Hankedokumentide p 3.10 järgi peab pakkumus jõus olema vähemalt 60 päeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast (01.10.2014). Hankija tegi edukaks tunnistatud ühispakkujatele 27.11.2014 ettepaneku pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega 30 päeva võrra, millega ühispakkujad samal päeval nõustusid. Seega tegi hankija ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ajal, mil pakkumus oli veel jõus, ning ka hankeleping sõlmiti 11.12.2014 ehk pakkumuse jõusoleku ajal. VAKO 03.12 2014 otsusest nr 306-14/- tulenevalt oli hankijal õigus sõlmida hankeleping alates 11.12.2014 ja see asjaolu oli kaebajale teada. Asjaolu, et Väinamere Liinid OÜ esitas vaidlustuse alles 10.12.2014 tööpäeva lõpus, oli kaebaja enda risk. Hankeleping on kehtiv, sest sõlmiti enne vaidlustuse kohta VAKO-lt teate saamist.

8. TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ vaidlesid kirjalikus seisukohas kaebusele vastu ning palusid selle jätta rahuldamata. VAKO on jätnud vaidlustuse õigesti läbi vaatamata, sest pärast hankelepingu sõlmimist 11.12.2014 kell 07.31 ei olnud kaebaja eesmärgi saavutamine enam võimalik. Hankeleping sõlmiti küll pärast vaidlustuse esitamist, kuid enne VAKO sellekohase teate hankijale edastamist ja enne vaidlustuse menetlusse võtmist. Hankeleping sõlmiti ajal, mil mõlemad esitatud pakkumused olid jõus ning RHS § 29 lg 3 p 1 alusel oli hankemenetlus lõppenud. Lepingu sõlmimist esimesel võimalusel ei saa pidada ootamatuks ega pahatahtlikuks. Kaebaja ei saanud mõistlikult eeldada, et VAKO jõuab samal päeval teha kõik vajalikud menetlustoimingud. Puudus takistus esitada vaidlustus varem ning vaidlustuse hilise esitamisega kaasnev risk jäi kaebaja kanda. Võimalikule edaspidisele kahju hüvitamise soovile on kaebaja esmakordselt viidanud alles kohtus. Samuti ei saaks pakkumuste jõusoleku tähtaja väidetavalt õigusvastane pikendamine olla põhjuslikus seoses kaebajale tekkinud kahjuga, sest see küsimus ei saanud mõjutada hanke tulemust. VAKO on jätnud vaidlustuse õigesti läbi vaatamata ka põhjusel, et osa vaidlustuses esinenud puudustest jäi kõrvaldamata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 12.02.2015 määrusega Väinamere Liinid OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ning mõistis kaebajalt TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ kasuks välja õigusabikulud 2937,60 eurot (resolutsiooni p 2).

Vaidlust ei ole selles, et VAKO 03.12.2014 otsuse nr 306-14/- teadasaamisest alanud 7- päevane tähtaeg (RHS § 128 lg 3) lõppes 10.12.2014 ning seda ei ole hankelepingu sõlmimisel rikutud. Vaidlustus esitati küll enne hankelepingu sõlmimist, aga RHS § 123 lg 4 kohaselt on määravaks siiski VAKO poolt RHS § 123 lg 2 kohase teate hankijale edastamise hetk. Hankeleping sõlmiti enne nimetatud teate saamist. Olenemata VAKO tööpäeva kestusest, ei saanud kaebaja RHS § 122 lg-st 1 tulenevalt eeldada, et tema poolt 10.12.2014 kell 16.23 esitatud vaidlustusega seotud esmased menetlustoimingud jõutakse teha veel samal päeval. RHS § 122 lg 1 ei kohusta seda tegema kiiremini kui ühe tööpäeva jooksul. Põhimõtteliselt on õige, et seaduses sätestatud menetlustähtaega peaks menetlusosaline saama kasutada täies ulatuses, kuid kehtiv õigus ei kohusta hankijat siiski pärast RHS § 128 lg-st 3 tuleneva tähtaja lõppemist ära ootama võimalikku teadet vaidlustuse esitamise kohta. Seega kaasneb vaidlustuse esitamise tähtaja maksimaalsel ärakasutamisel risk, et hankeleping

3-14-53273 4(6) võidakse siiski sõlmida enne vaidlustuse lahendamist. Sellise riskiga pidi kaebaja vaidlustuse esitamisel arvestama ning hankelepingu sõlmimist ei saa pidada õigusvastaseks või pahatahtlikuks. Arvesse tuleb võtta ka kõnealuse hankelepingu sõlmimise kiireloomulisust ja olulist avalikku huvi. Hankija on lugenud mõlema pakkumuse jõusoleku tähtajad pikendatuks ning seda ei saa pidada õigusvastaseks või erapoolikuks.

Kuivõrd hankelepingu tühisuse aluseid ei esinenud, siis on VAKO asunud õigesti seisukohale, et kaebajal puudus pärast hankelepingu sõlmimist vaidlustuse esitamise õigus.

Vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks esines ka RHS § 122 lg 3 p-s 2 sätestatud alus, sest kuigi kaebaja täpsustas oma nõudeid ja taotles hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, jäeti selgesõnaliselt korrigeerimata nõue lugeda hankemenetlus lõppenuks ning ebaselgeks jäi seegi, millise konkreetse tegevuse õigusvastasuse tuvastamist taotleti. Ebaselge ja vastuoluline oli (ja on senini) ka vaidlustaja positsioon tema pakkumuse jõusoleku küsimuse osas, kuigi tegemist oli vaidlustuse esitamise õiguse hindamiseks olulise argumendiga. Kuivõrd VAKO tagastas vaidlustuse õiguspäraselt, ei ole alust lugeda kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 ja § 268 lg 1 tähenduses läbituks. Hankelepingu sõlmimise õigusvastasuse tuvastamise nõuet ei ole kaebaja VAKO-le üldse esitanud.

10. Väinamere Liinid OÜ esitas halduskohtu määruse peale 23.02.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 03.03.2015 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Väinamere Liinid OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlemiseks. RHS § 117 lg-st 1 tulenevalt on VAKO sisustanud RHS §

122 lg 3 p 6 ebaõigesti. Vaidlustuse VAKO-le esitamise ajal ei olnud hankelepingut veel sõlmitud, mistõttu ei saanud VAKO jätta vaidlustust läbi vaatamata. Miski ei takistanud VAKO-l edastamast hankijale RHS § 123 lg 2 kohast teadet viivitamatult, eriti olukorras, kus VAKO pidi mõistma, et hankija võib kolmandate isikutega hankelepingu sõlmida koheselt. Kui kaebajal ei ole pärast hankelepingu sõlmimist enam võimalik saavutada eesmärki sõlmida ise hankeleping, siis annab õigusvastasuse tuvastamine aluse kahjunõude esitamiseks. Hankija ei oleks tohtinud hankelepingut sõlmida, sest pakkumuste jõusoleku tähtaja õigusvastase pikendamise tõttu ei saanud ükski pakkumus olla enam jõus ja hankemenetlus oleks tulnud lõpetada. Kaebaja kõrvaldas vaidlustuse puudused 15.12.2014 täpsustuses, märkides selgelt, mille õigusvastasust ja millisel alusel ta taotleb (hankija pidanuks kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumise tõttu lugema hankemenetluse lõppenuks, kuid ei ole seda teinud). Halduskohus on ebaõigesti pidanud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks RHS § 45 nõudeid rikkuva ettepaneku tegemist aktsepteeritavaks. Tehes ettepaneku tähtaegselt ainult ühispakkujatele, rikkus hankija RHS üldpõhimõtet kohelda hankemenetluse osalisi võrdselt.

12. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Hankija tegevus on olnud õiguspärane. Hankelepingu sõlmimisel 11.12.2014 kell 07.31 ei ole rikutud RHS § 128 lg-s 3 sätestatud tähtaega ning kaebaja pidi lepingu võimaliku sõlmimisega vaidlustust esitades arvestama. Hankelepingu sõlmimisega hankemenetlus lõppes (RHS § 29 lg 3 p 1) ning kaebajal polnud enam võimalik kaitsta oma huvi hankelepingu sõlmimiseks, mistõttu puudus tal vaidlustuse esitamise õigus (RHS § 122 lg 3 p 6). Kaebaja ei muutnud ega täpsustanud oma vaidlustuses sisaldunud nõudeid ning kahjunõude esitamise võimalusele on esmakordselt

3-14-53273 5(6) viidatud alles kohtumenetluses. Vaidlusaluse tegevuse ja väidetava kahju tekkimise vahel ei saa esineda ka põhjuslikku seost. Jääb ebaselgeks, millise hankija tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust soovib kaebaja tuvastada, ning vastukäivad on ka seisukohad tema pakkumuse jõusoleku küsimuses. Seega ei kõrvaldanud Väinamere Liinid OÜ 15.12.2014 vastusega kõiki vaidlustuses esinenud puudusi. Hankemenetluse jooksul ei pakkumuste jõusoleku tähtaeg olnud ühelgi ajahetkel lõppenud. Ühispakkujad pikendasid oma pakkumuse jõusoleku tähtaega 27.11.2014 ja kaebaja 30.11.2014 (mida hankija aktsepteeris 03.12.2014). Halduskohus on õigesti leidnud, et pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks tehti ettepanek kooskõlas RHS §-ga 45. Pakkumuste jõusoleku tähtaja küsimus ei saanud kuidagi mõjutada hanke tulemust. Hankelepingu sõlmimise õigusvastasuse tuvastamist on esmakordselt taotletud alles halduskohtus.

13. TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ paluvad kirjalikus seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Tähtsust ei oma, et vaidlustus esitati enne hankelepingu sõlmimist. Võimalus, et hankeleping võidakse sõlmida 11.12.2014, oli kaebajale teada ning ta pidi sellega vaidlustust esitades arvestama. Hankelepingu sõlmimisega kadus seaduslik võimalus ja vajadus kaebaja õiguste kaitsmiseks vaidlustusmenetluses. Kaebaja ei muutnud vaidlustusmenetluses oma nõudeid ega täpsustanud neid, arvestades muutunud olukorda. Puudusid viited kahjunõude esitamise soovile ega taotletud ka hankelepingu sõlmimise õigusvastasuse tuvastamist. Seega on kohtueelne menetlus vastavas osas läbimata. Väinamere Liinid OÜ ei kõrvaldanud 15.12.2014 kirjaga vaidlustuses esinenud puudusi, sest üks taotlus jäeti korrigeerimata ning puudus ka selge seisukoht, kas tema pakkumus on jõus või mitte. Halduskohus leidis õigesti, et ühegi pakkumuse jõusoleku tähtaeg polnud lõppenud ning jõusoleku tähtaja pikendamisel ei rikutud RHS § 45 nõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks ei esinenud RHS § 122 lg 3 p-s 2 sätestatud alust. Väinamere Liinid OÜ 15.12.2014 täpsustustest (tl 50 ja pöördel; tl 88 ja pöördel) nähtub üheselt, et vaidlustaja esitas alternatiivsetel õiguslikel käsitlustel põhineva nõude tuvastada hankija tegevuse õigusvastasus, mille aluseks oli kas pakkujate ebavõrdne kohtlemine (s.o kui ühispakkujatele tehti RHS § 45 nõuete kohane ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, kuid vaidlustajale seda ei tehtud) või hankemenetluse jätkamine olukorras, kus kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaeg oli lõppenud (s.o kui kummalegi ei ole tehtud RHS § 45 nõuetele vastavat ettepanekut pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks). RHS § 121 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustus tuua vaidlustuses välja vaidlustaja selgelt väljendatud taotlus, ei vabasta vaidlustuskomisjoni omapoolsest kohustusest menetlusosaliste taotlusi mõistlikult tõlgendada. Kui vaidlustuskomisjonil puudub seadusest tulenev volitus taotletud otsust teha, siis tuleb vaidlustus jätta rahuldamata, kuid see ei tähenda, et esitatud vaidlustus oleks puudustega. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmise aluseks ei saa olla ka asjaolu, et Väinamere Liinid OÜ seisukohad tema pakkumuse jõusoleku küsimuses on olnud ebaselged või vastuolulised. Vaidlustuse esitamise õiguse olemasolu või puudumine ei saa sõltuda vaidlustaja enda hinnangust oma pakkumuse jõusolekule.

15. Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtu järeldusega, et VAKO jättis 16.12.2014 otsusega (tl 52-53) Väinamere Liinid OÜ vaidlustuse RHS § 122 lg 3 p 6 alusel lõppastmes õigesti läbi vaatamata. Nagu eespool märgitud, palus Väinamere Liinid OÜ täpsustatud vaidlustuses tunnistada õigusvastaseks hankija tegevus, mis seisnes pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks ettepaneku tegemises (RHS § 45). Selline otsustus on iseenesest vaidlustatav RHS § 117 lg 1 ja lg 2 p 13 alusel, kuid RHS § 126 lg 1 p-st 5 tulenevalt ei saa

3-14-53273 6(6) vaidlustuses siiski nõuda hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamist, vaid üksnes selle kehtetuks tunnistamist või hankija kohustamist viia oma tegevus seadusega kooskõlla. Selline nõue saab olla asjakohane üksnes kuni hankelepingu sõlmimiseni.

Käesoleval juhul olid hankija ja ühispakkujad pärast RHS § 128 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist, kuid enne RHS § 123 lg-s 2 märgitud teate saamist sõlminud hankelepingu. Ringkonnakohus nõustub vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu hinnangutega, et 11.12.2014 sõlmitud hankeleping on kehtiv ja selle tühisuse alused puuduvad. Ehkki Väinamere Liinid OÜ 10.12.2014 vaidlustus laekus iseenesest RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, siis kehtiva hankelepingu olemasolul ei oleks ka hankija otsuste kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamine sellises olukorras enam võimalik. Seetõttu pidi VAKO arvestama hankelepingu olemasoluga ning kuivõrd faktilistest asjaoludest ei nähtunud, et saaks esineda alust hankelepingu vaidlustamiseks (RHS § 117 lg 21 p-d 2-6 ja § 126 lg 12), puudus ka vajadus anda Väinamere Liinid OÜ-le täiendav võimalus vaidlustuse taotlusi muuta. Seejuures tuleb rõhutada, et erinevalt HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud võimalusest esitada halduskohtule hüvitamiskaebust ettevalmistav tuvastamiskaebus, ei näe RHS § 117 lg 3 ja § 129 lg 1 ette võimalust esitada vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise taotlust ettevalmistavat vaidlustus eesmärgiga tuvastada hankija tegevuse õigusvastasus. Vaidlustuskomisjonile saab esitada üksnes kahju hüvitamise taotluse ning sellist taotlust on Väinamere Liinid OÜ-l võimalik RHS § 121 lg-st 5 tulenevalt esitada kuni 11.12.2015.

16. Eelneva põhjal jääb Väinamere Liinid OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.02.2015 määrus muutmata.

17. Kolmandad isikud on taotlenud (tl 171-176) määruskaebemenetlusega seoses kaebajalt nende kasuks menetluskulu väljamõistmist summas 1982,88 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud kulud koosnevad esindaja 10,8 töötunni mahus õigusteenuse osutamisest määruskaebusele vastuse koostamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kolmandate isikute õigusabikulud põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, millele kolmandad isikud poleks juba vastanud halduskohtule 06.01.2015 (tl 91-99) ja 22.01.2015 (tl 129-133) esitatud seisukohtades. Ringkonnakohtu hinnangul saab kolmandate isikute menetluskulusid pidada HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalikeks ja põhjendatuteks ligikaudu pooles ulatuses. Määruskaebuse esitajalt tuleb kolmandate isikute kasuks mõista välja menetluskulud summas 1000 eurot (koos käibemaksuga) ning ülejäänud osas jätta kolmandate isikute õigusabikulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets