2-14-57582/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-57582

Tsiviilasi

Allan Espenbergi hagi Laheda valla (Tilsi Põhikooli

kaudu) vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1 746 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Allan Espenbergi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Allan Espenberg (isikukood XXXX),

esindaja advokaat Rene Hallemaa

Vastustaja (kostja): Laheda vald (Tilsi Põhikooli kaudu),

esindaja advokaat Grete Lüüs

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 22. detsembri 2014 otsus muutmata.

2. Jätta rahuldamata Allan Espenbergi taotlus Annika

Viikmaa kirjaliku iseloomustuse asja materjalide juurde

võtmiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Allan

Espenbergi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Allan Espenberg (hageja) esitas 1. juuli 2014 töövaidluskomisjonile avalduse Tilsi Põhikooli

vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Tilsi Põhikool

vaidles avaldusele vastu. Töövaidluskomisjon jättis 13. augusti 2014 otsusega avalduse

rahuldamata.

2. Allan Espenberg esitas 17. septembril 2014 Tartu Maakohtule hagi Laheda valla (Tilsi Põhikooli

kaudu) vastu. Hageja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada

poolte vahel sõlmitud tööleping alates 1. augustist 2014, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1746 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduses märgitu kohaselt on poolte vahel 29. augustil 2006 sõlmitud tähtajatu tööleping

ning 10. detsembril 2009 uus tööleping nr XX, mille lisa kohaselt on hageja töötasuks 582 eurot.

Kostja edastas hagejale 3. juunil 2014 töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise, mille kohaselt

lõpetas töölepingu 1. augustist 2014 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel töökohale isikuomaduste sobimatuse

ja ebapiisava tööoskuse tõttu. Kostja ei ole hagejale konkreetseid etteheiteid teinud, ei ole andnud

talle võimalust enda käitumist muuta ega kohustanud teda täiendõppel osalema. Töölepingu

ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on materiaalsete aluste puudumise ja formaalsete eelduste

rikkumise tõttu tühine. TLS § 109 lg 1 alusel on hageja nõudeks 1746 eurot (s.o 3 kuud x 582

eurot).

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ülesütlemisele pole eelnenud

hoiatust, konkreetseid etteheited ja võimalust oma käitumist muuta. Viisaka käitumise kohta on

hagejale tehtud mitmeid suulisi ja üks kirjalik märkus. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et pole

valesti käitunud ning viimaste probleemide tekitaja on lihtsalt problemaatiline lapsevanem, on

töösuhte lõpetamine ainus, mis kaitses lapsi emotsionaalse väärkohtlemise (sh alandamise) eest.

Kostja ei nõustu hagejaga selles, et hageja on alati juhindunud kooli kodukorrast ja

hindamisjuhendist. Kostjal oli õigus lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, st töökohale

sobimatute isikuomaduste tõttu, mida täiendkoolitustega pole võimalik korvata. Töötaja rikkumisi

arvestades on hüvitise nõudmine põhjendamatu.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 22. detsembri 2014 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole rohkem kui ühe aasta pikkune periood mõistlik, kogumaks

töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu jättis maakohus kõrvale e-kirjad

nr 1-7.

Maakohus leidis, et õpilasel õpiku puudumise tõttu õpitulemuste hindamiseks ettenähtud

numbrilise hinde panemine e-päevikusse ei vastanud koolis kehtivale hindamisjuhendile. Õpilaselt

järgmisel päeval mitmel vahetunnil õppevahendi ettenäitamise nõudmine on õpilast alandav

tegevus. Maakohus leidis, et ka täiskasvanud inimesel ei ole füüsiliselt võimalik vastata

45-minutilise koolitunni jooksul kirjalikult 41 küsimusele. Selliselt koostatud kontrolltöö on

ebapedagoogiline – sellist tööd, arvestades ka nn kõrgendatud nõudmisi positiivsete vastuste arvu

osas, ei ole võimalik parimagi tahtmise juures sooritada positiivsele hindele. Vastusest direktori

järelepärimisele ei ole võimalik välja lugeda hageja poolt vea tunnistamist, soovi midagi muuta

oma käitumises ja õpetamise metoodikas. Õpetaja töö analüüs 2012/2013 ei ilmuta konstruktiivset

suhtumist ning ei sisalda sisulisi etteheiteid juhtkonnale. Eneseanalüüsis toodud selgitus ja analüüs

on täiskasvanud inimese ja pedagoogi poolt lubamatu ning ei vasta töölepingus kokkulepitud

viisakale ja korrektsele suhtlemisele.

Maakohus leidis, et hageja on eiranud evakuatsiooniõppusel õpetaja töökohustust (töölepingu

p 6.2.3), on korduvalt rikkunud koolis kehtivat hindamisjuhendit (töölepingu p 6.2.1) ning ei ole

suhelnud kaastöötajate, õpilaste ja lapsevanematega viisakalt ja korrektselt (töölepingu p 6.4), mis

kogumis annab aluse temaga töölepingu ülesütlemiseks ebapiisava tööoskuse ja töökohale

sobimatuse tõttu. Käesolevas asjas oli tekkinud TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud situatsioon.

Tööandja on täitnud TLS § 88 lg-st 3 tulenevat hoiatuskohustust 14.10.2013 käskkirjaga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A. Espenberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 4 ja 6. Esmakordselt kohtuotsusest nähtuv käsitlus

töökohustuste rikkumisest ja rikutud töölepingu punktidest on tinginud olukorra, kus apellandil ei

olnud võimalik oma õigusi ja huve õigeaegselt ja efektiivselt kaitsta. Töökohustuste rikkumine on

TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt eraldiseisev töösuhte lõpetamise alus;

2) on lisaks üldisele hindamisjuhendile igas õppeaines kehtestatud hindamise erireeglid. Kuna

õpivahendite kaasas kandmine iseloomustab õpilase kohusetunnet ja suhtumist, on

hindamisjuhendi kohaselt lubatud ajalooõpetajal õpivahendite kaasas kandmise hindamine.

Õpilastes kohusetunde ja hoolsuse tekitamiseks hindas õpetaja õpivahendite puudumist hindega

„1“ üksnes õpivahendite korduvpuudumisel. Apellant ei ole hindamisjuhendit rikkunud;

3) ei ole aastaid apellandi poolt kasutusel olnud metoodika osas vastustaja apellandile etteheidet

teinud ja tema käitumist tauninud. TLS § 88 lg 3 kohast hoiatust ei ole apellandile tehtud.

14.10.2013 antud käskkiri on hoiatus lõpetada töösuhe üksnes tööandja korralduste edasise

eiramise korral. Töösuhe on lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Antud alusel töösuhte lõpetamise

eest isikuomanduste mittesobivuse tõttu apellanti hoiatatud ei ole;

4) on maakohus ebaõigesti leidnud, et apellant ei ole oma eksimusest kontrolltöö hindamisel aru

saanud. Kohus on põhjendamatult pidanud võimatuks vastata 45-minutilise ainetunni jooksul

41 küsimusele;

5) on apellant juba hagiavalduse p-s 2.7 märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt ta ettenähtud

mahus koolitustel ei osalenud. Vastustaja hinnangul ei ole töösuhte lõpetamise aluseks olevad

isikuomadusi võimalik täiendkoolitustel

osalemisega parandada ehk täiendkoolitustel

mitteosalemine ei saanud omada üleüldse tähtsust töösuhte lõpetamise seaduspärasuse hindamisel;

6) pidi maakohus TLS § 88 lg 1 p-st 2 tulenevalt tuvastama esmalt, kas apellant ei tulnud toime

tööülesannete täitmisega ja ei ole suutnud seda teha pika perioodi jooksul ning seejärel tuvastama,

kas toimetulematus oli tingitud ebapiisavatest tööoskustest, töökohale sobimatusest või

kohanematusest;

7)

ei

ole

maakohus

arvestanud

kohtuistungil

apellandi

esitatud

põhjendustega

evakuatsiooniõppusel asetleidnud käitumisele;

8) kinnitavad kohtu poolt hindamata jäetud tõendid üheselt, et apellant oli kaaskolleegide poolt

hinnatud ja õpilaste poolt kiidetud õpetaja;

9) ei ole kohus analüüsinud apellandi poolt esitatud tõendeid ja väiteid, millest nähtub apellandi

soov probleemidega tegeleda ning oma teatud eksimuste tunnistamine. Juhtkonna hoolimatu

käitumine ja aastate pikkune apellandi märkuste eiramine on viinud konfliktideni ja õpilaste

korrale allumatuseni.

6. Laheda vald (Tilsi Põhikooli kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole maakohus TsMS § 436 lg 4 ja 6 rikkunud. Kostja on 21.10.2014 seisukohas märkinud, et

hageja ei ole täitnud töölepingus märgitud tööülesandeid;

2) on põhjendamatu nõuda õpilastelt õpikute kaasas kandmist ning nende puudumise korral

hinnata õpilast numbriliselt. Õpilaselt järgmisel päeval mitmel vahetunnil õppevahendi

ettenäitamise nõudmine on alandav teguviis;

3) on arusaamatu apellandi väide, et vastustaja pole andnud apellandile võimalust oma käitumist

parandada ning et vastustaja ei ole apellandile etteheidet teinud ja tema käitumist tauninud;

4) on maakohus õigesti leidnud, et ka täiskasvanud inimesel ei ole füüsilisest võimalik vastata

45-minutilise koolitunni jooksul kirjalikult 41 küsimusele. Hinnete pidev muutmine ei taga

stabiilsust. Apellant ei ole oma viga tunnistanud ega soovinud midagi muuta oma käitumises ja

õpetamise metoodikas;

5) on maakohus õigesti leidnud, et apellant ei ole kooli juhtkonnale teinud ühtegi etteheidet selle

kohta, et õpetajal ei ole võimaldatud koolitustel osaleda. Apellandi isikuomadused ei ole

muudetavad koolitustega. See aga ei tähenda, et koolitustel mitteosalemine ei saa tähtsust omada

töösuhte lõpetamise seaduspärasuse hindamisel;

6) kehtivad õpetajatöö puhul isikuomadustele kõrgendatud nõuded, kindlasti ei tohi õpetaja

laskuda solvangute või irooniliste kommentaaride tegemiseni laste, nende vanemate ning

kolleegidega suhtlemisel. Hageja on rikkunud Tilsi Põhikooli hindamisjuhendit ning töölepingu

p 6.2.1 ja 6.4. Hageja oli mitmete kaaskolleegide poolt hinnatud õpetaja, kuid tema põhiliseks

probleemiks oli igapäevane suhtlus õpilastega, mida kolleegidel pole võimalik objektiivselt

hinnata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

22. detsembri 2014 otsus muutmata.

Kuna Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes

esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

8. Apellandi väite kohaselt nähtub esmakordselt kohtuotsusest käsitlus töökohustuste rikkumisest,

kuid töökohustuste rikkumine on TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt eraldiseisev töösuhte lõpetamise alus

ning maakohtupoolne menetlusnormi rikkumine on tinginud olukorra, kus apellandil ei olnud

võimalik oma õigusi ja huve õigeaegselt ning efektiivselt kaitsta.

Nähtuvalt teatisest töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl 17) on kostja teatanud hagejale

töölepingu lõppemisest seoses erakorralise ülesütlemisega 1. augustist 2014 TLS § 88 lg 1 p 2

alusel. Samas aga teatises märgitud asjaolud saavad olla aluseks ka töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, s.o antud juhul töölepingu erakorralise ülesütlemise

aluseks olnud asjaolud võivad olla töölepingu lõpetamise aluseks nii TLS § 88 lg 1 p-i 2 kui p-i

3 järgi. TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud toimetulematus tööülesannete täitmisega on oma olemuselt

ka töökohustuste rikkumine. Hagejapoolne töökohustuste rikkumine on olnud vaidluse esemeks

nii töövaidluskomisjonis kui maakohtus ja ebaõige on apellandi seisukoht, et esmakordselt nähtub

kohtuotsusest töökohustuste rikkumine ning seetõttu ei ole ta saanud oma õigusi ja huve

õigeaegselt kaitsta. Samuti oli apellandil võimalik apellatsioonkaebuses esitada kõik oma väited

seoses maakohtu poolt tuvastatud töökohustuste rikkumisega.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et õpilasele õpiku puudumise tõttu

õpitulemuste hindamiseks ettenähtud numbrilise hinde panemine e-päevikusse ei vastanud koolis

kehtivale hindamisjuhendile ning õpilaselt järgmisel päeval mitmel vahetunnil õppevahendi

ettenäitamise nõudmine oli õpilast alandav.

Ebaõige on siinkohal apellandi väide, et hindamisjuhendi kohaselt on lubatud ajalooõpetajal

õpivahendite kaasaskandmise numbriline hindamine. Apellant tugineb oma seisukohas direktori

10.12.2013 käskkirjaga kinnitatud hindamise korralduse p-le 9.5 (tl 38). Apellandi poolt viidatud

hindamise korralduse punkti kohaselt hinnatakse ajaloos teadmisi, kohusetunnet, suhtumist,

aktiivsust, iseseisvust, loovust, arutlusoskust, tunnitööd, meeskonnatöö oskusi, sündmuste, asjade

loogilise järjestamise oskusi, suulist ja kirjalikku väljendusoskust, funktsionaalseid oskusi

(lugemises, kirjutamises, jutustamises), praktilisi oskusi (lossi või mõõga valmistamine jms),

oskust leida infot erinevatest allikatest (õpik, teatmeteos, sõnaraamat, internet jne).

Ringkonnakohtu arvates hindamise korralduse p-st 9.5 ei tulene, et ajaloos hinnatakse eraldi

kohusetunde ja suhtumise kaudu õpivahendite kaasaskandmist numbriliselt. Arvatavasti võiks

õpivahendite puudumine mingil määral mõjutada teadmiste jms eest pandud hinnet, kuid

õpivahendite puudumine ei saa olla iseseisvaks aluseks hinde panemisel.

Asjaolu, et hageja on väidetavalt aastaid õpilasi õpivahendite korduva kojujätmise eest hinnanud

hindega „1“ ja nõudnud seejärel õpivahendite korduvat ettenäitamist, ei õigusta õpivahendite

puudumise numbrilist hindamist ning seejärel õpilaselt järgmisel päeval mitmel vahetunnil

õppevahendi ettenäitamise nõudmist.

Ebaõige on apellandi väide, et kostja ei ole soovinudki anda apellandile võimalust oma eksimusest

aru saada ja väidetavat hindamisjuhendile mittevastavat käitumist selgitada. Kostja on andnud

hinnangu apellandi hindamissüsteemile 20.05.2014 kirjavahetuses (tl 80) ning apellant on sellele

vastanud (tl 24-25).

10. Alusetu on apellandi väide, et TLS § 88 lg 3 kohast hoiatust ei ole apellandile tehtud.

Vastavalt TLS § 88 lg-le 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Tilsi Põhikooli direktori 14.10.2013 käskkirjaga (tl 76) on tehtud hagejale hoiatus töökohustuste

rikkumise eest. Nähtuvalt teatisest töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta on kostja teatanud

hagejale töölepingu lõppemisest seoses erakorralise ülesütlemisega 1. augustist 2014 TLS § 88

lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus märkis käesoleva otsuse p-s 8, et teatises märgitud asjaolud

saavad olla aluseks ka töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, s.o antud

juhul teatises märgitud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaolud (sh

tööülesannete mittenõuetekohane täitmine) võivad olla töölepingu lõpetamise aluseks nii TLS

§ 88 lg 1 p-i 2 kui p-i 3 järgi. Asjaolu, et teatises on märgitud töösuhte lõpetamise õigusliku alusena

TLS § 88 lg 1 p 2, ei välista kostja õigust vaidluse korral täiendada töösuhte lõpetamise õiguslikku

alust TLS § 88 lg 1 p-ga 3. Seega ei oma antud juhul töölepingu erakorralise ülesütlemise

seaduslikkuse hindamisel tähtsust asjaolu, et hagejale oli tehtud hoiatus seoses töökohustuste

rikkumisega, kuid ei olnud hoiatatud töösuhte lõpetamise eest isikuomanduste mittesobivuse tõttu.

Samuti sisaldub iseenesest TLS § 88 lg 1 p-s 2 tööülesannete mittetäitmise (töökohustuste

rikkumise) eeldus.

TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatuse funktsiooniks on anda töötajale mõistlik tähtaeg rikkumise

lõpetamiseks. Direktori 14.10.2013 käskkirjaga on hoiatatud hagejat, et kui ta jätkab töökohustuste

rikkumist, siis võib kostja töölepingu üles öelda. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna

hageja on eiranud evakuatsiooniõppusel õpetaja töökohustust (töölepingu p 6.2.3), siis oli hoiatuse

tegemine edaspidiste rikkumiste ärahoidmiseks õigustatud.

Töölepingu erakorralist ülesütlemist ei muuda seadusevastaseks asjaolu, et 08.05.2014 toimunud

Tilsi Põhikooli hoolekogu koosolekule ei kutsutud hagejat, kuigi protokollist nähtuvalt (tl 47-48)

oli seal arutlusel hageja hindamissüsteem. Kostja on selgitanud, et hageja oli saanud eelnevalt oma

selgitusi jagada klassijuhatajatele, õppealajuhatajale ning direktorile ja seetõttu ei peetud

vajalikuks hagejat koosolekule kutsuda.

11. Apellandi väited seoses kontrolltöö hindamisega on ennastõigustavad ning ei anna alust asuda

teisele seisukohale, kui on olnud maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelduslikult

ei ole võimalik vastata 45-minutilise ainetunni jooksul 41-le ajalugu puudutavale küsimusele.

Lisaks sellele oli vajalik hinde „3“ saamiseks 41-le küsimusele vastamisel 33 õiget vastust, kuid

hindamisjuhendis on hinde „3“ saamiseks ette nähtud 51% (antud juhul 21) õiget vastust. Hageja

ei ole selgitanud kõrgendatud hindamisskaala vajalikkust vaidlusaluse kontrolltöö puhul.

12. Maakohus on õigesti, hinnates asjas esitatud tõendeid, asunud seisukohale, et hageja ei ole

kooli juhtkonnale teinud etteheiteid selle kohta, et tal ei ole võimaldatud vajalikel koolitustel

osaleda. Hageja on olnud seisukohal, et koolitus (sh suhtlemis- ja enesekehtestamise oskuse

arendamine koolitusel) ei ole talle vajalik, ning ka apellatsioonkaebuses on hageja seisukohal, et

täiendkoolitusetel mitteosalemine ei saanud omada tähtsust töösuhte lõpetamise seaduspärasuse

hindamisel. Seega on hageja läbivalt veendunud oma käitumise õigsuses ja vajaliku

suhtlemisoskuse olemasolus ning ei pea vajalikuks seda muuta koolituse abil. Töölepingu

(tl 10-16) p-i 5.2.14. kohaselt oli hageja tööülesandeks enda ja enda tegevuse järjepidev

analüüsimine ning analüüsi tulemustest lähtuvalt oma isiklikule ja kutsealasele arengule

eesmärkide seadmine ja eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamine, p-i 6.2.4 järgi

oli hageja kohustuseks osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel.

Kohustus täiendada end ainealaselt, metoodiliselt ja pedagoogiliselt tulenes ka õpetaja

ametijuhendist (tl 102). Nähtuvalt õpetaja töö analüüsist 2012/13 (93-95), töötaja arenguvestluse

protokollist (tl 96-97) ja õpetaja eneseanalüüsist 08.02.2014 direktori tagasisidega (tl 98-101) ei

ole hageja, vaatamata esinenud probleemidele, vajalikuks pidanud end täiendada tööalaselt

(sh vastavad koolitused). Ringkonnakohus leiab, et koolitustel osalemise kaudu oleks hagejal

olnud võimalik täiendada eneseanalüüsi võimet ning ka suhtlemisoskust (enesekehtestamise

oskust), mis oleks ära hoidnud probleemid õpilastega, nende vanematega ja kooli juhtkonnaga.

Käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud ning ei ole toime tulnud õpilastega seonduvates

igapäevastes olukordades ja ei ole olnud suuteline tegema koostööd kooli juhtkonnaga.

13. Maakohus on õigesti tuvastanud, et antud juhul esinevad TLS § 88 lg 1 p 2 kohaldamiseks

vajalikud eeldused, s.o hageja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega ebapiisava

tööoskuse/töökohale sobimatuse tõttu, ning seetõttu on kostja õigesti öelnud erakorraliselt üles

hagejaga sõlmitud töölepingu. Maakohus on vaidlustatud otsuses vastavad põhjendused esitanud,

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Asja materjalidest nähtuvalt

on probleemid tööülesannete täitmisel esinenud hagejal ligikaudu aasta jooksul.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja on ilmselt heade erialaste teadmistega

ning laia silmaringiga isik ja ta võib olla hea õpetaja motiveeritud õpilaste jaoks, kuid samas ei

suuda ta toime tulla probleemsete õpilastega ning seetõttu tekivad tal konfliktid õpilaste ja nende

vanematega. Asjaolu, et hageja on mitmete kaaskolleegide poolt hinnatud õpetaja, ei muuda seda,

et hagejal on probleeme igapäevasel suhtlemisel õpilastega (ja nende vanematega).

14. Apellandi väitel ei ole maakohus analüüsinud apellandi poolt esitatud tõendeid ja väiteid,

millest nähtub apellandi soov probleemidega tegeleda, samuti on apellant tunnistanud teatud

eksimusi.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu analüüsiga asjas esitatud tõenditele ning leiab, et

hagejal oli piisav kostjapoolne tagasiside töökohustuste täitmise viisi ja korra ning tekkinud

probleemide kohta ja sellel alusel oli tal võimalik paranda oma käitumist ning suhtlemisviisi, kuid

ta ei ole seda teinud.

15. Apellant on taotlenud apellatsioonkaebuses CC kirjaliku iseloomustuse asja materjalide juurde

võtmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult nimetatud tõendi asja materjalide

juurde võtmata, seega puuduvad TsMS § 652 lg-s 3 märgitud eeldused ning tõend tuleb jätta

tähelepanuta.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja

jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Kuna lõpplahend antud tsiviilasjas on tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude

rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson