4-15-3193/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 4-15-3193
Legislator headnote
AI generated4-15-3193/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 4-15-3193
Full text
1 4-15-3193
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 juuni 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-3193 (2317,13,007788) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vjatšeslav Šilenkov, ik 38501250282, elukoht: XXX Asukoht: Vangla Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON
1. Vjatšeslav Šilenkov süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva. 2. Mõistetud ja ärakandmata arest 6 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest. 3. Vjatšeslav Šilenkovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Vjatšeslav Šilenkov, 4- 15-3193, uuringu kulu“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Vjatšeslav Šilenkovile posti teel tema kinnipidamiskoha aadressile. 4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva
2 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 08.06.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
03.04.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1441406 selles, et 26.09.2013 kella 15.00 ajal peeti Endla 45 asuvas Kristiine Keskuses kinni Vjatšeslav Šilenkov, kellelt võetud proovis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja 7- aminoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli ebaseaduslikult arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet fentanüüli.
Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tunnistab väärteo toimepanemist, oli selline asi. Varasemate väärtegude eest määratud rahatrahvid on tasumata, ei töötanud, ei olnud tulusid. Vahistatud kolm nädalat seoses varguse kahtlustusega. Kahtlustuse kohaselt kahtlustatakse 15- 16 varguse toimepanemises. Eelmist karistust kandis 1 aasta ja 4 kuud. Tunnistab süüd, karistus kohtu äranägemisel.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegu on tõendamist leidnud joobe tuvastamise aktiga. Isikut on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest rahatrahvidega, arestidega. Taotleb karistuseks 7 päeva aresti. Ekspertiisi kulu 35 eurot välja mõista. Karistus ära kanda kas tõkendi muutmisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi ja kontrollinud uuringu akti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on lisaks menetlusaluse isiku süüd tunnistavatele ütlustele ka uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud. Uuringu kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismist fentanüüli sisaldus, millist ainet arst välja kirjutada ei saa. Kuivõrd väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli tarvitamiseks või et menetlusalusel isikul oleks muud seaduslikku alust narkootilise aine käitlemiseks, siis on narkootilise aine, sh fentanüüli käitlemine, samuti tarvitamine NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Lisaks sellele on teda karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvide ja arestidega. Nimetatud asjaolud viitavad üheselt sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide tasumiseks. Arvestades isiku karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalune isik on taas kahtlustatavana kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemises, siis puudub alus menetlusaluse isiku karistamiseks rahatrahviga, kuivõrd varasemad trahvid ei ole sundinud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning rahaline mõjutamine on ennast karistusliigina ammendanud. Seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestidega karistatud, siis peab kohus ka seekord vajalikuks kohaldada aresti. Kuna menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises ja viimase samalaadse väärteo toimepanemise eest karistamisest on möödunud pikem ajavahemik, siis võib menetlusalusele isikule mõista aresti oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, § 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja
3 temale tuleb mõista karistusena arest ja mõista temalt välja ka uuringu tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/