2-14-39620/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-14-39620

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.juuni 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

AS Starman hagi R. P.a vastu põhivõla ja viivise summas

240,08 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

280,74 eurot €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts

Starman (registrikood 10069659,

asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post

jurist@julianus.ee);

Kostja: R. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx,

xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel kohtu

määramisel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R. P.alt (P.) Aktsiaseltsi Starman kasuks 168,80 € (ükssada kuuskümmend

kaheksa eurot ja 80 senti, millest 158,91 € on põhivõlg ja 9,89 € kohtuotsuse 05.06.2015 (kaasa

arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista R. P.alt (P.) Aktsiaseltsi Starman kasuks viivis 0,02% (null koma null kaks

protsenti) põhinõude tasumata osast (otsuse tegemise seisuga 158,91 €) päevas alates

06.06.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Menetluskuludest jätta kostja R. P.a kanda hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv,

67% hageja õigusabikuludest ning 67% kostja enda menetluskuludest. Kostja

menetluskuludest ja hageja õigusabikuludest 33% jääb hageja AS-i Starman kanda.

5. Välja mõista R. P.alt Aktsiaseltsi Starman kasuks menetluskulude katteks 168,80 €

(ükssada kuuskümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti).

6. Väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt tuleb R. P.al tasuda Aktsiaseltsile

Starman viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Aktsiaselts

Starman

(edaspidi

AS

Starman)

esitas

19.12.2014

Pärnu

Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. P.alt võla ja viivise saamiseks.

Kostja esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, mistõttu 13.02.2015 maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtu

nõudmisel hageja 03.03.2015 esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ja tasus

täiendavalt riigilõivu.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla222,82 €, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 17,26 € ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise protsendina

põhivõlast.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2010 liitumise ja teenuse osutamise

lepingu nr L-555609, mille alusel osutati kostjale Starman Start teenuseid: ZuumTV aadressil

xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse

kasutamiseks vajaminevad seadmed.

Hageja on endale võetud kohustused täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuse

kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud.

Lepingu järgi kostja oli kohustatud tagastama kõik komplektiosad. AS-i Starman üldtingimuste

punkti 12.4. teise lause järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustusb klient tasuma

Starmanile selle maksumuse esitatava arve alusel vastavuses hinnakirja või seadme

üürilepinguga. AS Starman esitas kostjale arve nr NA-22214.

Lepingu alusel kohustus klient tasuma Starman ZuumTV teenust 24 kuu jooksul alates lepingu

sõlmimisest. Kui klient lõpetab teenuse kaustamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele

või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi

lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt teenusele 63,91 € ja 151,85 €. Kostjal oli

võlgnevus tasumata arvete näol, mis tõi kaasa teenuse piiramise hageja poolt. Hageja esitas

31.03.2015 kostjale lepingu rikkumise eest trahviarved nr TA-20866 ja TA-20919.

Starmani Üldtingimuste punkti 9.11 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega

seotud kulud.

Hagi esitamise seisuga on kostjal 31.03.2011 – 31.05.2011 esitatud arvete nr TA-20866, TA-

20919; A-16837871, A-16979988 ja NA-22214 järgi tasumata hagejale kokku 222,81 €.

Hageja on arvestanud alates iga arve maksekuupäevast kuni hagi 03.03.2015 esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 24,88 € (s.o tasumata arvete summa ilma

leppetrahvide summata) lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas, kokku viivis 17,26 €.

Hageja taotleb alates hagi esitamisest kogu põhinõudelt lisanduva viivise väljamõistmist

protsendina põhivõlast. 21.05.2015 kohtu nõudmisel hageja arvutas kohtuotsuse tegemise

seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivisesumma välja. Hageja arvutuste kohaselt on

summalt 222,82 € alates 03.03.2015 kuni 05.06.2015 viivis 0,05% päevas 94 päeva eest kokku

10,97 €.

Hageja palub hagi rahuldada, välja mõista kostjalt põhivõlana 222,82 €, viivise 27,73 € ja

lisanduva viivise 0,05% päevas alates 06.06.2015 ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja 27.03.2015 kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu järgmistel põhjendustel:

1) hageja esitatud 01.05.2011 kehtestatud Üldtingimused poolte vahel 14.06.2010 lepingu sõlmimise ajal

ei kehtinud;

2) Kostja on meili teel suhelnud hagejaga. 15.08.2011 e-kirjas hageja lubas trahviteate tühistada, kui

kostja tasub võlgnevuse summas 48,71 eurot. Kostja on selle tasunud ja tasumisest on teadlik ka hageja;

3) Kohtule esitatud arved ei vasta hageja poolt kostjale esitatud arvetega. Summad on erinevad kui

võrrelda kohtule esitatud arveid koostamise kuupäevaliselt ja hageja ning kostja vahelist kirjavahetust.

Kostjal on küsimus kuidas on võimalik ühel ja samal piieval saada kaks trahvi. Kõik kohtule esitatud

arved on hageja poolt koostatud enne 15. augustit 20 11 ja ei vasta võlgnevuse summale, mis on kostjale

saadetud 15.08.2011 e-kirjaga.

4) Kostja ei ole käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Kostja palub lõpetada tema suhtes hageja poolt

esitatud rahaline nõue aegumise tõttu, kuna TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus lahendab tsiviilasja lihtsustatud menetluse reeglite järgi kirjalikus menetluses, kuna

tegemist on varalise nõudega, mille hind ei ületa 2000 €. Kohus tagas menetlusosaliste

põhiõiguste ja –vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus juhtis menetlusosaliste

tähelepanu asja võimalikult õiguslikule lahendusele, sh nõude aegumise ja leppetrahvi

tüüptingimusena käsitamise osas, ning määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja avalduste

esitamiseks ning vastaspoole esitatud kohta seisukoha andmiseks. Hageja esitas kohtu nõutud

täiendavad selgitused ja täpsustused. Kostja midagi täienvalt kohtule ei esitanud, enda

ärakuulamist kostja ei taotlenud.

2. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 14.06.2010 sõlmitud liitumise ja teenuse

osutamise lepingust, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale ZUUMtv teenust ja rentima

ZUUMtv kaarti. Lepingu kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Lepingu üldised tingimused,

ning Starmani kodulehel kättesaadvad Üldtingimused, Hinnakiri ja teenuste Spetsifikatsioonid,

millega tutvumist klient kinnitas oma allkirjaga lepingul.

Hageja esitas 21.05.2015 täiendvalt kostjaga 14.06.2010 sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise

lepingu teise leheküljena A4 formaadis trükitud teksti, mis on pealkirjastatud liitumis- ja teenuste

osutamise lepinguna, alapealkiri ”Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu juurde kuuluvad

üldised tingimused”. Esitatu ei vasta dokumendi tunnustele - puuduvad allkirjad, täitmata on

lepingu numbri ja väljatrüki kuupäeva lahtrid, miski ei viita sellele, et tegemist oleks kostjaga

sõlmitud lepingu lisaga. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei esitatud seda koos lepinguga hagi

esitamisel, kui väidetavalt on tegemist hagiavaldusele lisatud, kostjaga 14.06.2010 sõlmitud

liitumis- ja teenuse osutamise lepingu teise leheküljega (lepingu lahutamatu osaga). Eeltoodu

alusel kohus jätab hageja poolt esitatud üldised tingimused selles asjas tõendina arvestamata.

3. Lepingu esemeks on ZUUMtv teenuse osutamine ja teenuse kasutamiseks vajalike seadmete

rent, kostja kohustus teenuse ja seadme kasutamise eest tasuma vastvalt hinnakirjale ja

Üldtingimustele.

Kostja ei ole vaidlustanud, et tal tekkis võlgnevus hageja ees, kuid leiab, et hagiavaldusele

lisatud arvete summad ei vasta pärast arvete esitamise kuupäeva hageja e-kirjas kostjale teatatud

võlgnevuse suurusele, nõue on aegunud ning arusaamatu on ühel päeval kahe leppetrahvi nõude

esitamine.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast

täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on

võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 lubavad nõuda viivist.

VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2

vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

5. Kohus kirjaliku menetluse korraldamisel 07.05.2015 määruses selgitas, et hageja nõue ei ole

aegunud. Kostja oma aegumise vastuväidet täiendavalt ei põhjendanud. Kohus kordab määruses

esitatud põhjendusi, miks nõue ei ole aegunud. Hageja nõuded tulenevad pooltevahelise lepingu

alusel 31.03.2011 – 31.05.2011 esitatud arvetest. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt juhul, kui nõue muutub

sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil

õigustatud isik võib arve esitada. Seega 2011.aastal arvete esitamisega sissenõutavaks muutunud

nõuete aegumine algas 01.01.2012 ning tehingust tulenevale nõudele TsÜS § 146 lg –s 1 sätestatud

kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes 31.12.2014 kell 24:00. Hageja esitas nõude esmalt 19.12.2014

maksekäsu kiirmenetluses, kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle

menetlemiseks hagimenetluses. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses

esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine

peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160

lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või

muus hagita menetluses. Eeltoodust tulenevalt loetakse hageja nõue kohtule esitatuks 19.12.2014.

Seega on hagi esitatud enne aegumistähtaja lõppemist ja nõude kohtule esitamine peatas

aegumistähtaja kulgemise.

6. Kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata täiendavalt põhistanud ega tõendanud oma väidet, et

hagiavaldusele lisatud arvetel näidatud summad erinevad kostjale esitatud arvete summadest.

Esitatud tõenditest arvesummade erinevust ei nähtu. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt oli

kostjal hageja ees seisuga 31.05.2011 (ilma) võlgnevus 58,52 € (sh viivis 0,86 € ja 10 € kiipkaardi

tagastamata jätmise eest). Kostja esitatud hageja klienditoe 15.08.2011 e-kirjas on võlgnevuse

summaks 48,71 €. Kuna kirjas on võlasumma määratud eeldusel, et kostja jätkab ZUUMtv teenuse

kasutamist, siis on mõistetav, et see võlasumma ei sisalda kiipkaardi tagastamata jätmise eest

nõutavat 10 eurot. Ilma kiipkaardi maksumuseta oleks ka hagiavaldusele lisatud tõendite järgi

võlasumma 48,52 €. Mõnekümne sendine summade vahe on seletatav 15.08.2011 seisuga lisandunud

viivisega.

7. Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue on põhjendatud summas 158,91 €.

Hageja ei ole tõendanud 31.03.2011 trahviarve nr TA-20866 summas 63,91 € esitamiseks õigusliku

aluse olemasolu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg-st 1 tulenevalt peab leppetrahvi nõudmise õigus

olema lepingus ette nähtud. Pooltevahelises lepingus on sätestatud kostja kohustus tasuda leppetrahvi

2376 krooni (151,85 €), kui ta lõpetab teenuse tarbimise või seda temast tuleneval asjaolul piiratakse

enne 24-kuulise tarbimiskohustuse lõppemist. Leping ei näe ette leppetrahvi tasumist lisaks summas

63,91 € (1000 krooni).

Kohus kohustas hagejat selle leppetrahvi nõuet täiendavalt põhjendama ja tõendama. Kohus on

otsuses põhjendanud, et jätab tõendina ja lepingu osana arvestamata hageja poolt esitatud üldiste

tingimuste teksti, millele hageja on leppetrahvi 93,61 € õigusliku alusena viidanud.

8. Lisaks kohus märgib, et isegi juhul, kui lugeda esitatud üldiste tingimustega tõendatuks

leppetrahvi 1000 krooni (63,91 €) kokkuleppe olemasolu poolte vahel, on tõendamata alus selle

leppetrahvi kohaldamiseks. Nimelt sätestab hageja viidatud üldiste tingimuste punkt 3.3., et juhul,

kui teenuseks on ZUUM-teenus ja kliendi poolt allkirjastatud töökäsu alusel on ta saanud Hinnakirjas

nimetatud Standardpaigalduspaketi tasuta, kohustub ta tarbima ZUUM-teenust vähemalt 12 kuud

alates vastavasisulise töökäsu allkirjastamisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast. Kui enne

nimetatud tähtaja möödumist klient lõpetab käesoleva lepinguosa (s.o teenuse osutamise leping),

vormistab selle ümber teise isiku nimele, vahetab ZUUM-teenuse mõne muu teise teenuse vastu või

ZUUM-teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient Starmanile leppetrahvi

summas 1000 krooni. Juhul, kui Eritingimustes on sätestatud käesolevast pikem tarbimiskohustuse

periood ja sellest tulenev suurem leppetrahv, kohalduvad täiendavalt ka vastavad Eritingimuse sätted.

Hageja ei ole hagiavalduses ega 21.05.2015 täiendavates selgitustes välja toonud, et kostja sai

Standardpaigalduspaketi tasuta ning et tema suhtes kohaldus ka 12-kuuline teenuse kasutamise

kohustus. Hagiavalduses on viidatud üksnes 24-kuulisele teenuse kasutamise kohustusele, mille

rikkumise eest on kokku lepitud leppetrahv 2376 krooni. Hagiavaldusele lisatud lepingust

järelduvalt on kostjalt nõutud liitumistasu 299 krooni ning esitatud tõenditest ei saa järeldada, et

kostja on saanud Standardpaigalduspaketi tasuta. Kohtule ei ole ka esitatud kostja allkirjastatud

töökäsku.

9. Eeltoodu alusel on hageja põhjendamatult esitanud 31.03.2011 kostjale arve nr TA-20866

leppetrahvi 63,91 € tasumiseks. Põhjendamatult esitatud arve katteks ei olnud hageja õigustatud

arvestama kostja poolt 09.12.2011 tasutud 48,71 eurot. Arve TA-20866 sisaldas võlgnevust

seisuga 30.03.2011 summas 30,89 €. Sama võlgnevust sisaldab ka teine kostjale 31.03.2011

esitatud trahviarve TA-20919 (kokku arve summa 182,74 €). Kohus leiab, et kostja 09.12.2011

tasumine tuleb arvestada arve nr TA-20919 osaliseks tasumiseks.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei saanud eeldada, et 2011.a detsembris võla tasumise

järel hageja tühistab trahviarve. Kostja vastusele lisatud hageja klienditoe 15.08.2011 e-kirjas on

trahvi kustutamise võimalus selgelt ja üheselt arusaadavalt seotud kostja poolt ZUUMtv teenuse

kasutamise jätkamisega. Kostjal tuli võlgnevus tasuda ja sellest hagejale teatada, et hageja saaks

lepingu aktiveerida. Kostja väide, et hageja oli võlgnevuse tasumisest teadlik, ei anna alust jätta

hagi rahuldamata. Varem kasutatud teenuse eest võla tasumise kohustus oli kostjal ka juhul, kui

ta ei soovinud teenust edasi kasutada. Leppetrahvi tühistamiseks kostja pidi lisaks võla

tasumisele selgelt avaldama soovi teenuse kasutamist jätkata (leping aktiveerida). Kostja seda ei

teinud.

10. Kostja ei ole 09.12.2011 tasumisel näidanud, millise kohustuse katteks ta 48,71 € tasub,

makse selgituseks on märgitud üksnes „arve“. VÕS § 88 lg punktist 6 tulenevalt juhul, kui

võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse,

loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Hageja

31.03.2011 trahviarve nr TA-20866 alusetuks lugemise järel muutus järgmisena sissenõutavaks

31.03.2011 arve nr TA-20919 summas 182,74 €, millega kostjalt nõuti seisuga 30.03.2011

võlgnevust summas 30,89 € ja trahvi 151,85 €. Arvestades 09.12.2011 tasutud 48,71 € selle arve

katteks, on arve nr TA-20919 järgi võlas veel 134,03 €.

11. Järgnevalt kohus analüüsib hageja leppetrahvi nõuet. Vaidlusaluse lepingu tingimuste eriosas

on lisainfo lahtris sätestatust nähtub, et leping on sõlmitud tasuta ZUUMboksi kampaania raames

ning et ”Starman pakub kliendile lepingus sätestatud ZUUM-teenuse hinna sees 24 kuu jooksul

ka ZUUMtv boksi (seade) kasutamise võimalust. Kliendil on ZUUM-teenuse tarbimiskohustus

vähemalt selle perioodi jooksul, mis algab kampaaniaga liitumise kuupäevast ning lõpeb, kui

lepingu sõlmimisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast on möödunud 24 kuud. Kui enne

tarbimiskohustuse lõppu klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele,

vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse kliendist

tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient AS-ile Starman leppetrahvi summas 2376 krooni. Seadme

osas sõlmivad pooled müügilepingu. Seejuures ei kehti aga seadme suhtmes lepingu üldiste

tingimuste punkti 5.1. viimane lause ning seade jääb Starmani omandisse kuni hetkeni, mil klient

on täitnud tarbimiskohustuse või tarbimiskohustuse rikkumisel kuni hetkeni, mil klient on

tasunud leppetrahvi.” Hagiavaldusega koos esitatud leping viidatud üldisi tingimusi ei

sisaldanud. Hageja poolt täiendavalt esitatud üldiste tingimuste seost pooltevahelise lepinguga ei

ole võimalik tuvastada.

Kohus leiab, et eeltsiteeritud lepingu lisatingimuse tekstist järeldub, kostjaga tasuta ZUUMboksi

kampaania

raames

sõlmitud

lepingus

on

seadme

müügihind

asendatud

teenuse

tarbimiskohustusega 24 kuu jooksul või selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtud

leppetrahviga.

12. Kohus jääb seisukohale, et lepingus ettenähtud leppetrahvi tingimus on tüüptingimus. VÕS §

35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei

ole

seepärast

võimeline

mõjutama

tingimuse

sisu.

Ka

AS

Starman

21.05.2015

menetlusdokumendis ei vaielnud vastu, et tegemist on tüüptingimusega, kuid leidis, et tegemist ei ole

tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Hageja põhjendab leppetrahvi sellega, et hageja

tegutseb tulu saamise eesmärgil, kostja jäi teenuste eest tasumisega viivitusse ning hageja kannatas

seega majanduslikku kahju.

13. Kohus juhtis poolte tähelepanu tüüptingimuse võimalikule tühisusele. VÕS § 42 lg 1 järgi

tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi

olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

lepingutingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse

kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt loetakse tarbijaga sõlmitud lepingus ebamõistlikult kahjustavaks

tüüptingimust, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku

kahju suurust.

14. Vastavalt VÕS § 42 lg 1 kolmandale lausele hinnatakse tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid lepingu sõlmimise seisuga. Lepingu sõlmimisel nähti ette, et kostja saab

ZUUMtv teenuse kasutamiseks vajaliku digiboksi enda kasutusse tasuta, kuid kostjal on

kohustus kasutada teenust 24 kuu jooksul ning teenuse kostja poolt ennetähtaegselt lõpetamise

või kostjast tingitud põhjustel hageja poolt piiramise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi

151,85 € (2376 krooni). Samuti nägi leping ette, et digiboksi omandiõigus jääb hagejale kuni

kostja poolt teenuse 24-kuulise kasutamiskohustuse täitmise või leppetrahvi tasumiseni.

Eeltoodust järeldub, et leppetrahv on kokku lepitud teenuse tarbimiskohustuse asendamiseks,

mitte selle täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause).

15. Kohus, analüüsinud pooltevahelist lepingut, võttes arvesse hageja selgitusi, leiab, et lepingust

pooltele tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole tarbijast kostja kahjuks rikutud.

Lepingust on selgelt ja üheselt arusaadav, et kampaaniakorras tasuta antava ZUUMtv digiboksi

kasutamisõigusega kaasneb kostja kohustus kasutada hageja teenust kahe aasta vältel. Hagejal oli

lepingu sõlmimisel õigus eeldada, et kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täidab, ka

hageja sidus ennast lepingu sõlmimisel kohustusega osutada kostjale teenust vähemalt kahe aasta

vältel. Telekommunikatsiooniteenuste kasutamise tagamine eeldab hagejalt vajalikku tehnilist

baasi, selle pideva korrasoleku tagamist ja digiajastu nõuetele vastavalt regulaarselt

kaasajastamist. Seega teenuse osutamine nõuab hagejalt olulisi investeeringuid. Tavalisele

mõistlikule inimesele on arusaadav, et kasumit taotlev ettevõtja annab digiboksi tasuta kasutada

üksnes eesmärgiga kasvatada klientuuri, saada kokkulepitud perioodi jooksul teenuse eest tasu ja

teenida kasumit. Eeltoodu alusel kohus leiab, et leppetrahvi tingimus ei kahjusta tarbijat

ebamõistlikult ning see tingimus on kehtiv.

16. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud summas 158,91 € (222,82 € - 63,91

€). Vastavalt muudetud põhinõude summale tuleb korrigeerida ka hageja viivisearvestust. Hageja

taotleb kostjalt välja mõista TsMS § 367 kohaselt kohtuotsuse tegemise seisuga summaliselt ning

edasi protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud määras 0,05% põhivõlast päevas.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause võimaldavad võlausaldajal nõuda

võlgnikult raha maksmisega viivitamise eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohustuse täitmiseni lepingus kokkulepitud määras.

Kohus leiab, et on hageja näidatud lepinguline viivisemäär on ekslik. Viivisemäär on sätestatud

AS Starman Üldtingimustes, mis lepingu kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks.

Hagiavaldusele

lisatud

üldtingimused,

mille

10.1

nähakse

ette

viivisemäär

0,05%

kalendripäevas, hakkasid kehtima 01.05.2011, s.o pärast poolte vahel lepingu sõlmimist. Kostja

esitas nende üldtingimuste lepingule kohaldumisele vastuväite ning hageja esitas 21.05.2015

kohtule lepingu 14.06.2010 sõlmimise ajal kehtinud (kehtestatud alates 01.06.2010)

üldtingimused. 01.06.2010 – 01.05.2011 kehtinud üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli

viivisemääraks 0,02% kalendripäevas. Esitatud arvetest järelduvalt hageja sisuliselt lõpetas

kostjale teenuse osutamise 23.03.2011 (01.04.2011 arvel nr A-16837871 on tehtud Zuumtv

tagasiarvestus 23.-31.märts 2011 eest ning aprillis ja mais on hageja kostjalt nõudnud üksnes

Zuumtv kaardi renti, mida kostja on üldtingimuste järgi kohustatud tasuma ka teenuse kliendist

tulenevatel põhjustel piiramise korral. Üldtingimuste punkti 12.5 kohaselt hiljemalt 2 kuud pärst

lepingu lõppemist esitab Starman kliendile lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu

lõppemiseni ja vajadusel kliendi poolt tagastamata Starmanile kuuluvate seadmete ja kiipkaardi

eest. Hageja on arve kiipkaardi maksumuse 10 € hüvitamiseks esitanud kostjale 31.05.2011.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et pooltevaheline leping oli lõppenud enne 01.05.2011 uute

üldtingimuste kehtima hakkamist. Seega ei kohaldu kostja võlgnevusele viivisemäär 0,05%

päevas.

17. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist hageja ei ole arvestanud

leppetrahvi nõudelt. Seega on määraga 0,02% päevas hagiavalduse 03.03.2015 esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 6,90 € järgmiselt:

Arve nr A-16837871 summas 13,39 € alates 40.04.2011 kokku 1402 päeva eest 3,75 €;

Arve nr A-16979988 summas 1,49 € alates 31.05.2011 kokku 1371 päeva eest 0,41 €;

Arve nr NA-22214 summas 10 € alates 31.05.2011 kokku 1371 päeva eest 2,74 €.

Hagiavalduse esitamisest alates taotleb hageja viivist arvestada kogu põhinõudelt, s.o ka

leppetrahvisummalt.

Seega kohtu tuvastatud põhjendatud leppetrahvi nõuet arvestades on alates hagiavalduse

esitamisest täiendavalt viivis muutunud sissenõutavaks summas 2,99 €: 158,91 € x 0,02% x 94

päeva= 2,99 €.

Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlana 158,91 €, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kokku 9,89

€ ja alates otsuse teatavakstegemisele järgnevast päevast viivise 0,02% põhinõude tasumata osast

päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi 67,37% ulatuses. Hagi osaline rahuldamine ei mõjuta hagilt nõutava

riigilõivu suurust. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb kuni 350 € suuruse

tsiviilasja hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 75 €. Seega 75 € tulnuks hagejal tasuda

riigilõivu ka siis, kui hagi oleks esitatud summas, milles kohus hagi rahuldas. Hageja kohtu

poole pöördumine oli põhjendatud, sest kostja ei ole siiani nõustunud võlgnevust tasuma.

Seetõttu kohus leiab, et hagi osalisele rahuldamisele vaatamata tuleb riigilõiv jätta täies ulatuses

kostja kanda. Hageja õigusabikulud ja kostja menetluskulud kohus jaotab menetlusosaliste vahel

proportsionaalselt (ümardatuna täisprotsendiks) vastavalt hagi rahuldamise ulatusele: 67%

hageja jääb kostja kanda ja 33% hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 75 € ja õigusabikulu 159,78 € sisaldab käibemaksu). Kostja enda

menetluskulude nimekirja ei ole esitanud, kohtutoimiku andmetel kostjal mingeid

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, ei ole tekkinud.

Kostja ei ole hageja õigusabikulu suurusele vastuväiteid esitanud. Riigilõivu suurus 75 € tuleneb

seadusest ning kohus menetluskulude jaotuse juures põhjendas selle tervikuna kostja kanda

jätmist. Kohus leiab, et ka hageja näidatud õigusabi kulu 133,15 € (koos käibemaksuga 159,78 €)

on selles asjas põhjendatud ja vajalik.

Hageja õigusabikulu tuleb aga kostjalt välja mõista ilma käibemaksu osata. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole sellist kinnitust kohtule andnud. Hagiavaldusele

lisatud arvetest nähtuvalt hageja enda väljastatavatele arvetele lisab käibemaksu, seega

eelduslikult on hageja käibemaksukohustuslane.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks 75 € ja 67% hageja

õigusabikulude summast 133,15 € ehk 89,21 €.

20. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus kohustab kostjat tasuma menetluskuludelt

hagejale viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas),

hetkel kehtiv viivisemäär on 8,05% aastas).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik