2-14-54882/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi M. T.i vastu.

2. Välja mõista M. T.ilt (IK xxx) Salva Kindlustuse AS kasuks 13 699,89 (kolmteist tuhat kuussada üheksakümmend üheksa eurot 89 senti) eurot.

3. Jätta menetluskulud M. T.i kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks 650 (kuussada viiskümmend) eurot.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-14-54882 Otsuse tegemise aeg ja koht

05 juuni 2015 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Salva Kindlustuse AS hagi M. T.i vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 13578 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Salva Kindlustuse AS (RK 10284984, asukoht: Pärnu mnt 16 Tallinn) Hageja esindaja: lepinguline esindaja Katrin Leppik; Kostja: M. T. (IKxxx, elukoht: xxx Kostja esindaja: lepinguline esindaja Paul Paas

Asja arutamine kohtuistungil 09.02.2015 ja 20.05.2015

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. Salva Kindlustuse AS esitas 24.07.2014 Viru Maakohtule hagi M. T.i vastu 13578,11 euro nõudes. Hagi asjaolude kohaselt toimus 14.03.2012 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva mnt 152 km-l liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõiduautot Nissan Sunny, sõitis tagant otsa ees liikuvale sõiduautole Mazda BT-50. Politseiinfo kohaselt juhtis kostja sõiduautot joobeseisundis. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduauto Mazda ja isikukahjustusi said Mazdat juhtinud V.P. ja tema kaasreisija A. D. ning sõiduauto Nissan kaasreisija M. A.. Sõiduauto Nissan juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli hagejaga sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping. Hageja on kahjud kannatanutele hüvitanud kokku summas 12278,11 eurot. Kahju käsitlemise kulud on 1300 eurot. Kokku palub hageja kostjalt LKindluS §-de 48 lg.2 p.2 ja 48 lg.3 alusel tagasinõudena välja mõista 13578,11 eurot.

2. Kostja võttis 14.10.2014 osaliselt vene keeles kirjutatud vastuses hagi õigeks ja taotles, et hageja võimaldaks tal nõutud summat osade kaupa tasuda (tl 66).

3.27.10.2014 avalduses suurendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 13699,89 eurot (tl 70-72).

4. Kostja 11.12.2014 vastuses vaidles ta hagile vastu. Ta ei ole hagis märgitud liiklusõnnetuses süüdi, sest ta ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduauto Nissan roolis. Nimetatud liiklusõnnetuse osas algatati kriminaalasi, mis lõpetati 01.04.2013 määrusega KarS § 424 lg.1 järgi kostja suhtes (tl 89-90).

II KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Hagi esevälja mõista kostjalt LKindluS §-de 48 lg.2 p.2 ja 48 lg.3 alusel tagasinõudena 13578 eurot. LKindlS § 48 lg.2 p.2 ja lg.3 kohaselt (liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud redaktsiooni järgi): Kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. LKindlS §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

7. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) 14.03.2012 toimus Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva mnt 152 km-l liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõiduautot Nissan Sunny, sõitis tagant otsa ees liikuvale sõiduautole Mazda BT-50. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduauto Mazda ja isikukahjustusi said Mazdat juhtinud V.P. ja tema kaasreisija A. D. ning sõiduauto Nissan kaasreisija M. A.. Sõiduauto Nissan juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli hagejaga sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping. Hageja on kahjud kannatanutele hüvitanud kokku summas 12278,11 eurot. Kahju käsitlemise kulud on 1300 eurot; 2) Kostja oli avarii põhjustanud sõiduauto Nissan Sunny valdaja ja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobeseisundis.

8. Kostja vastuväide on, et liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõiduautot kolmas isik kes jäi politsei poolt tuvastamata, seega nõude esitamine kostja vastu ei ole põhjendatud.

9. LKindlS § 48 lg.2 p.7 kohaselt ((liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud redaktsiooni järgi): Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte.

Kostja vastuväide nii kohtus kui ka kriminaalmenetluse käigus, et tema ei juhtinud avarii toimumise ajal sõiduauto Nissan Sunny. Ta andis sõiduki juhtimise üle kellelegi Kiviõlis kohatud tundmatule Sergeile. Nimetatud isik jäi politsei poolt tuvastamata.

Kohus on seisukohal, et kuna politsei nimetatud isikut sündmuskohal ei tuvastanud ja ka kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad ja kannatanud nimetatud isiku sündmuskohal ei näinud, saab sellest järeldada üksnes seda, et kostja poolt nimetatud Sergei lahkus sündmuskohalt. Seega on alus LKindluS § 48 lg.2 p.7 kohaldamiseks.

10. Vastuseks hageja väidetele kostja vastuse kohta märgib kohus järgmist: 1) Paljasõnaline on hageja väide, et kostja on kriminaalmenetlus raames andnud valetunnistusi; 2) Tunnistaja S. M. ütluste põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et isik, kelle nad juhi istmelt välja tõstsid, oli kostja. Hageja ei soovinud nimetatud tunnistaja tsiviilasja raames ärakuulamist, seega jääb võimalus, et nimetatud isik lahkus sündmuskohalt. 3) Ka ülejäänud tunnistajate ja kannatanute ning liiklusõnnetuse kohta esitatud tõendite põhjal, ei ole võimalik tõendatuks lugeda, et autot juhtis kostja. Samale järeldusele jõudis ka Politsei ja Piirivalveamet, kui otsustas 01.04.2013 kriminaalmenetluse lõpetada (tl91-92).

11. Kostja muid vastuväiteid peale selle, et tema autot avarii toimumise ajal ei juhtinud, kohtule ei esitanud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

12. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).

TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude (tasutud riigilõivu) hüvitamiseks 650 eurot.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik